Joonis 7. Min töörõhk Joonis 8. Max töörõhk 2.4 Käiguvaliku siiber Käiguvalitsaga liigutatakse käiguvalikusiibrit mille asend määrab ära millistele klappidele töörõhku lastakse. Käiguvalitsa "P" ja "N" asendites sulgeb siiber töörõhu kanali täielikult. Käiguvalikusiiber on ühtlasi ka mehaaniliseks kaitsemehanismiks, millega määratakse eriti kriitilised valikud, nagu näiteks sõidusuund ja parkimislukusti asend 2.5 Rõhuaku Rõhuaku on ühendatud piduri/siduri töörõhu kanaliga paralleelselt ja nende ülesanne on leevendada sisselülimishetkel rõhu kiiret tõusu. Piduri/siduri sisselülimisel läheb osa õli rõhuaku täitmiseks, mistõttu ketaste kokkusurumine toimub aeglasemalt ja käiguvahetus pehmemalt. Lisaks vedrule võib rõhuaku täitumisaega mõjutada veel juhtrõhuga, mis üldjuhul on erinevusrõhu regulaatoriga vähendatud töörõhk. Kuid on olemas ka versioone, kus rõhuaku
Juhtplokk juhib töörõhu juhtklappi impulsisuhtega (PWM). Käiguvaliku siiber Käiguvalitsaga liigutatakse käiguvalikusiibrit mille asend määrab ära millistele klappidele töörõhku lastakse. Käiguvalitsa "P" ja "N" asendites sulgeb siiber töörõhu kanali täielikult. Käiguvalikusiiber on ühtlasi ka mehaaniliseks kaitsemehanismiks, millega määratakse eriti kriitilised valikud, nagu näiteks sõidusuund ja parkimislukusti asend. Rõhuaku Rõhuaku on ühendatud piduri/siduri töörõhu kanaliga paralleelselt ja nende ülesanne on leevendada sisselülimishetkel rõhu kiiret tõusu. Piduri/siduri sisselülimisel läheb osa õli rõhuaku täitmiseks, mistõttu ketaste kokkusurumine toimub aeglasemalt ja käiguvahetus pehmemalt. Lisaks vedrule võib rõhuaku täitumisega mõjutada veel juhtrõhuga, mis üldjuhul on erinevusrõhu regulaatoriga vähendatud töörõhk. Kuid on olemas ka versioone,
Kui peaksid esipidurid lakkama töötamast siis kandub raskus ette ja tagaratastel ei ole piisavalt haarduvust,et pidurdada piisavalt effektiivselt. 7.Mis otstarbel kasutatakse pidurisüsteemis pidurivõimendit? Nimetage pidurivõimendite liike! Et võimendada pidurite effektiivsust ja ei pea ka pedaali nii tugevasti vajutama. 8.Milline on hüdraulilise pidurivõimendi süsteemis kasutatava rõhuaku ülesanne? Kui rõhk langeb alla ettenähtud normi siis rõhuaku aitab ajutiselt õhku ülesse pumbata,võimaldades veel mõneks ajaks pidurdus võimaluse.
Kui peaksid esipidurid lakkama töötamast siis kandub raskus ette ja tagaratastel ei ole piisavalt haarduvust,et pidurdada piisavalt effektiivselt. 7.Mis otstarbel kasutatakse pidurisüsteemis pidurivõimendit? Nimetage pidurivõimendite liike! Et võimendada pidurite effektiivsust ja ei pea ka pedaali nii tugevasti vajutama. 8.Milline on hüdraulilise pidurivõimendi süsteemis kasutatava rõhuaku ülesanne? Kui rõhk langeb alla ettenähtud normi siis rõhuaku aitab ajutiselt õhku ülesse pumbata,võimaldades veel mõneks ajaks pidurdus võimaluse.
Töörõhu maksimum Käiguvaliku siiber Käiguvalitsaga liigutatakse käiguvalikusiibrit mille asend määrab ära millistele klappidele töörõhku lastakse. Käiguvalitsa "P" ja "N" asendites sulgeb siiber töörõhu kanali täielikult. Käiguvalikusiiber on ühtlasi ka mehaaniliseks kaitsemehanismiks, millega määratakse eriti kriitilised valikud, nagu näiteks sõidusuund ja parkimislukusti asend. Käiguvaliku siiber Rõhuaku Rõhuaku on ühendatud piduri/siduri töörõhu kanaliga paralleelselt ja nende ülesanne on leevendada sisselülimishetkel rõhu kiiret tõusu. Piduri/siduri sisselülimisel läheb osa õli rõhuaku täitmiseks, mistõttu ketaste kokkusurumine toimub aeglasemalt ja käiguvahetus pehmemalt. Lisaks vedrule võib rõhuaku täitumisaega mõjutada veel juhtrõhuga, mis üldjuhul on erinevusrõhu regulaatoriga vähendatud töörõhk. Kuid on olemas ka
Juhtplokk juhib töörõhku juhtklappi impulsisuhtega (PWM). Käiguvalitsaga liigutatakse käiguvalikusiibrit mille asendi määrab ära millistele klappidele töörõhku lastakse. Käiguvalitsa P ja N asendis sulgeb siiber töörõhu kanali täielikult. Käiguvalikusiiber on ühtlasi ka mehhaniliseks kaitsemehhanismiks, millega määratakse eriti kriitilised valikud, nagu näitkes sõidusuund ja parkimislukusti asend. Rõhuaku on ühendatud piduri/siduri töörõhu kanaliga paraleelselt j nende ülesanne leevendada sisselülitamishetkel rõhu kiiret tõusu. Piduri /siduri sisselülitamisel läheb osa rõhuaku täitmiseks, mistõttu ketaste kokkusurumine toimub aeglasemalt ja käiguvahetus pehmemalt. Lisaks vedrule võib rõhuaku täitumisaega mõjutada veel juhtrõhuga, mis üldjuhul on erinevusrõhu regulaatoriga vähendatud töörõhk. Kuid on olemas ka versioone, kus rõhuaku juhtrõhku juhitakse elektrooniliselt
Juhtplokk juhib töörõhu juhtklappi impulsisuhtega (PWM). 3.4 Käiguvaliku siiber Käiguvalitsaga liigutatakse käiguvalikusiibrit mille asend määrab ära millistele klappidele töörõhku lastakse. Käiguvalitsa "P" ja "N" asendites sulgeb siiber töörõhu kanali täielikult. Käiguvalikusiiber on ühtlasi ka mehaaniliseks kaitsemehhanismiks, millega määratakse eriti kriitilised valikud, nagu näiteks sõidusuund ja parkimislukusti asend. 3.5 Rõhuaku Rõhuaku on ühendatud piduri/siduri töörõhu kanaliga paralleelselt ja nende ülesanne on leevendada sisselülimishetkel rõhu kiiret tõusu. Piduri/siduri sisselülimisel läheb osa õli rõhuaku täitmiseks, mistõttu ketaste kokkusurumine toimub aeglasemalt ja käiguvahetus pehmemalt. Lisaks vedrule võib rõhuaku täitumisaega mõjutada veel juhtrõhuga, mis üldjuhul on erinevusrõhu regulaatoriga vähendatud töörõhk. Kuid on olemas ka versioone, kus rõhuaku
suurenemisel väheneb, rõhu suurenemisel suureneb • Rõhk hakkab viskoossust märgatavalt mõjutama rõhkudel üle 200 bar. 5. Hüdrauliline löök – Vedeliku rõhu äkiline suurenemine torustikus. Tingitud tihti voolava vedeliku inertsist. Vooluteesulgemisel püüab vedelik jätkata liikumist ning avaldab takistusele survet. Vähendamise võimalused: • Liikuva massi piiramine • Liikumiskiiruse vähendamine • Löögile alluva vedeliku ruumala suurendamine • Rõhuaku kasutamine • Kaitseklapi kasutamine • Lülitusaja pikendamine. 6. Kavitatsioon – nimetatakse nähtust, kui vedeliku voolamisel voolu pidevus katkeb ja vedelikku tekivad tühikud ehk kavernid. Tühikute teke on seotud vedeliku rõhu langemisega alla tema aurumise kriitilist rõhku. Vedelik aurustub ja vedelikus tekivad vedeliku auru mullid. Samuti võib madalal rõhul vedelikust eralduda temas lahustunud õhk.
ABS süsteem: eesmärgiks on saavutada maksimaalne auto aeglustus ning stabiilsus pidurdamisel. Ratta pöörlemissagedus andur: kõigil ratastel on hammasvöö, pöörleva hammasvöö hammaste möödumisel indutseeritakse selles vahelduvvool, ECU muudab selle digitaalsignaaliks, mille sagedus on võrdeline ratta kiirusega, auto kiirus arvutatakse kui kahe diagonaalse ratta keskmine. Hüdromodulaatori osad: solenoidklappide moodul, elektrimootoriga käitatav hüdropump, tagasivooluklapid, rõhuaku. Hüdromodulaatori ülesanne: ECU juhtimisel sulgeda peasilindri ja töösilindrite vahelised hüdrokanalid ja vajaduse korral vähendada rõhku töösilindrites rataste blokeerumiohu korral, blokeerumiohu puudumisel või süsteemi väljalülitatud asendi korral hoida peasilinder ja töösilindrid hüdrauliliselt ühendatud. Aeglustusandur: määrab piki ja külgsuunas mõjuva aeglustuse, kurvis pidurdamisel suurendatakse välimiste ratastele mõjuvat pidurdusjõudu
Joonista juuresoelvale joonisele õli ringluse teekond kui töörõhu juhtklappi juhitakse 50% impulsisuhtega (PWM). Siniste nooltega on tähistatud juhtrõhu ja punaste nooltega töörõhu liikumisteekond. 6 7 17. Nimeta joonisel käeshoitav detail ja kirjelda selle ülesannet! Käeshoitav detail on rõhuaku kolb. Rõhuakude ülesanne on leevendada sidurite ja pidurite lülitumishetkedel tekkivaid järske rõhu muutuseid. Rõhuakud muudavad käiguvahetuse sujuvamaks. 18. Millistesse kanalitesse juhitakse töörõhk (PL) käiguvahetussiibri asendites : P = Mitte ühessegi R = Kanalisse 5. N = Mitte ühessegi D = Kanalisse 4. 2 = Kanalitesse 1. ja 4. L = Kanalitesse 1., 3. ja 4.
* Vahepaagis on ka vedela külmutusaine varu. Töökirjeldus Sisendotsakust saabuv vedel külmutusaine läbib kõigepealt filtri, mis eraldab võimalikud tahked kübemed, ja seejärel kuivatuspanuse, mis eraldab vee. Vedelikutase paagis on on reguleerklappi suunduva väljundtoru otsast kõrgemal. Piisava külmutusainekoguse puhul seadmes hoitakse sellega ära külmutusaineauru sattumine reguleerklappi. Vahepaak on ühtlasi rõhuaku, mis tasandab mootori pöörlemissageduse muutumisest tingitud rõhukõikumisi. Mõnedel paakidel on vedeliku tasapinna jälgimiseks klaasist vaatlusaken. Sealt näeb, kas väljuvas vedelas külmutusaines on soovimatuid gaasimulle. Vahel võib aknas olla ka sinakas kuul, mis liiga suure veesisalduse korral värvub punaseks. Kui mingil põhjusel on seade seisnud tühja või avatuna üle 20 minuti (täpne aeg sõltub valmistajast), on temasse välisõhust tunginud juba nii palju
* Vahepaagis on ka vedela külmutusaine varu. Töökirjeldus Sisendotsakust saabuv vedel külmutusaine läbib kõigepealt filtri, mis eraldab võimalikud tahked kübemed, ja seejärel kuivatuspanuse, mis eraldab vee. Vedelikutase paagis on on reguleerklappi suunduva väljundtoru otsast kõrgemal. Piisava külmutusainekoguse puhul seadmes hoitakse sellega ära külmutusaineauru sattumine reguleerklappi. Vahepaak on ühtlasi rõhuaku, mis tasandab mootori pöörlemissageduse muutumisest tingitud rõhukõikumisi. Mõnedel paakidel on vedeliku tasapinna jälgimiseks klaasist vaatlusaken. Sealt näeb, kas väljuvas vedelas külmutusaines on soovimatuid gaasimulle. Vahel võib aknas olla ka sinakas kuul, mis liiga suure veesisalduse korral värvub punaseks. Kui mingil põhjusel on seade seisnud tühja või avatuna üle 20 minuti (täpne aeg sõltub valmistajast), on temasse välisõhust tunginud juba nii palju niiskust, et
annaabi.ee 
