Tartu Ülikool Geograafia osakond ÄHIJÄRVE HÜDROKEEMILISED PARAMEETRID AASTATEL 2000-2011 Seminaritöö Õppeaines Eesti veed Juhendaja: Tartu 2012 1 SISUKORD: SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1. METOODIKA ............................................................................................................4 2. TULEMUSED.............................................................................................................5 3. ANALÜÜS................................................................................................................11 KOKKUVÕTE.................................................................................................................
Peipsi järv Koordinaadid 58° 41 N, 27° 30 Ekoordinaadid: 58° 41 N, 27° 30 E (kaart) Valgala riigid Eesti, Venemaa, Läti Järve suubuvad Järvekalda oja, Kalina oja, Remniku oja, Alajõgi, Uusküla oja, Kuru oja, Kauksi oja, Rannapungerja jõgi, Avijõgi, Annoja, Piilsi jõgi, Mustvee jõgi, Omedu jõgi, Koobamäe oja, Kadrina oja, Alatskivi jõgi, Koosa jõgi, Emajõgi, Leegu oja, Oudova jõgi Järvest voolab välja Narva jõgi Järve pindala 2611 km² Suurim pikkus72 km Suurim laius 50 km Suurim sügavus 12,9 m Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi- Pihkva järve suurim osa. Üldandmed Kõrgus merepinnast 30 m Mineraalsus 0 Supelranna pikkus üle 30 km (Eesti pikim rand) Vee läbipaistvus Secchi ketta meetodil 23 meetrit Isegi Pihkva järve ja Lämmijärveta on Peipsi järv pindala poolest Euroopa neljas järv
. , - . , , . , , , . . , , . , , , . , . 336 , , , , Snezhnaya, , bullhead, . , , , . , , whitewater, . . , , , Sayats , . 51 29'N 55 46'N 103 41'E 109 57'E . 636 80 . Onguryon - , , . 2.100 . 30 , , , 130 2 . , . , , . , 23 . , 23600 3, , , 20 . , , : , , , . . , , , . , . - , . , , . , , - " ", , . , , , , . . , .
O - , , , , . , , 636 , 80 , 336 , , , . . , , , 200 . 30 , . http://www.youtube.com/watch?v=EvDjuXCsNWI http://obaikale.ru/interestingfactsaboutbaikal/ !
Baikali järv Anett Roosa 9.a Kärdla Ühisgümnaasium Baikali järv Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias IdaSiberi lõunaosas. Baikal asub Venemaal. Baikali järv Üldandmed Pindala 31 500 km² Maht 23 000 km³ Suurim sügavus 1637 m Keskmine sügavus 758 m Kõrgus merepinnast 456 m Valgla pindala 560 000 km² Soolsus 0 Kaldajoone pikkus 2000 km Järve pikkus on 636 km ja laius kuni 80 km. Baikali järv Andmed Maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv. Järves on viiendik maailma vedelast mageveest. Baikali vesi on väga selge. Asub mäeahelikevahelises tektoonilises nõos. Järves on 27 saart Järve suubub 1123 jõge ja oja. Hoolimata suurest sügavusest on vesi hästi segunenud, osaliselt kuumaveeallikate tõttu, mis asuvad neljasaja meetri s...
,. - - 620 . 24 79 . 1167 , -- 453 . -- 31 722 ² ( ), , , . . - 2100 . 1992 2002 -- , 1 312 788 ( , , ; , . . , ). 1000 : (1470 ) (1025 ). ( 1200 , , «» , , , , «» «» «» 400 -- 23 615,39 ³ ( 19 % -- 123 . ³ ). , , . , (, , , , ), 23 , . , . 25 °C, , 1496 /. 4,5 , . (, , ) . 1450 /, -- 1500 /. . 0,096 / ±8 %. , , , 0,127 / ±8 %, ±0,0102 /. . 336 , -- , , , , , . -- .
Sadas ja sadas nii kõvasti, et hiiglane ei saanud oma kausile järele minna. Ta kustutas oma janu kraavides voolavat vett juues. Janu kustutatud, jäi ta magama. Ta magas ja magas mitu kuud. Kui ta üles ärkas, läks ta lagendikule oma kausile järele. Kauss oli aga nii vett täis sadanud ja maa sisse vajunud, et hiiglane ei saanud oma kaussi enam kätte. Sellest ajast peale hakati seda kausi kujulist veekogu nimetama Kaussjärveks. Hiiglane sai oma elupäevade lõpuni Kaussjärvest küll janu kustutada, aga oma kaussi ei saanud ta enam kunagi kätte.
referaat Karin Kannerma Tartu 2018 Sisukord · Sissejuhatsus · Asukoht · Eyre järve mõõtmed · Austraalia soolaseim järv · Põnevad faktid Eyre järve kohta · Eyre järve nimi · Eyre järve elustik Sissejuhatus Tere! Olen Miina Härma Gümnaasiumi, 5.b-e õpilane. Nii nagu iga meie klassi õpilane, koostasin ka mina referaadi ühest maailma järvest. Isiklikult valisin Eyre järve (tuntud ka, kui Thanda-Lake Eyre), sest tegu on väga huvitava ja omapärase järvega-selle omapärasustest saate teada referaadi lugedes. Asukoht Eyre järv asub Lõuna Austraalias. See katab 1/6 kogu Austraalia pindalast. Sissevoolu allikaks on Austraalia üks tuntumaid jõgesid nimega Warburton River. Eyre Järve mõõtmed Eyre järve pindala on 9500km² ja järve valgalaks on 1 140 000 km². Nüüd tuleb Eyre
liitub Väikse-Emajõe orundiga. Absoluutkõrgused vähenevad Võrtsjärve suunas. Peamiselt on tegemist lainja moreentasandikuga, mida liigestavad mitmel pool voored. Üsna suurel osal, peamiselt järve lähistel muistse Võrtsjärve alal, on levinud sootasandikud (need on endised jääjärvede kuhjetasandikud, millele on jääajajärgsel ajal kuhjunud soosetted). Seoses muistse Võrtsjärve praegusest suurema ulatusega leidub mõnel pool, peamiselt järvest idas (Vehendi ümbruses), endisi rannamoodustusi (luited). Jääjärvede kuhjetasandikke leidub ka Võrtsjärvest põhja pool (Väikese Emajõe orundis). Kuigi Võrtsjärve ase on tüüpiline liustikukündenõgu, kus kõikide jäätumiste ajal valdas kulutus, paljandub aluspõhi siiski vaid vähestes kohtades (Tammel, Trepimäel, Limnoloogiajaama juures). Kogu Võrtsjärve nõo põhja moodustab keskdevoni Aruküla lade, mida iseloomustab punakas-
Titicaca Järv Titicaca Järv Titicaca on suur Lõuna-Ameerika järv , mis asub Andide mäestikus Peruu ja Boliivia vahelisel piiril. Titicaca järv on 8372 km² pindalaga Järv paikneb merepinnast 3812 meetri kõrgusel. 1862.aastal järve lastud aurulaev muutis järve ka maailma kõige kõrgemal asuvaks laevatatavaks järveks. Pilte Titicaca järvest Titicaca Järv Titicaca kaldad ja saared on koduks Aimaraa rahvale. Nad elatuvad põlluharimisest ja kalapüügist , kasutades pilliroost paate . Titicaca tähendab Aimaara indiaanlaste keeles puuma kaljut. Legendi järgi sündis inkade riik Päikese ja Kuu saarel keset Titicaca järve. Inkad-Lõuna-Ameerika rahvas,kes said nime
Lõuna pool asuvad paljud lahed nagu Zeltsa , Värska, Kruppi. Pika ajavahemiku jooksul on Peipsi järve järkjärgulisel taandumisel selle põhjarannikule tekkinud omapärased luited, mida ääristavad kaunid männimetsad. Ainult edelaosas, Lohusuu ümbruses on ülekaalus madal liivarand. Peipsi põhjarannikut ääristava luiteala keskmine kõrgus on 5 - 9 m, suurima kõrgusega luide (ca 20 m) on ida pool Alajõge. Need rannamoodustised ulatuvad ka kilomeetrite kaugusele järvest, mitmekesistades Alutaguse soid ja rabasid. Liivaseid, kruusaseid ja saviseid kaldalõike leidub ulatuslikult Peipsi läänekaldal. Seal leidub rohkesti ka rändrahne ja kivist kallast. Põhjakalda kaks osa - Järvevälja ja Smolnitsa luidestikud on võetud riikliku kaitse alla. Peipsi järv kogub oma vee ulatuslikult alalt. Järve suubub umbes 30 jõge, neist suuremad on Velikaja ja suur Emajõgi. Väljavool toimub Narva jõe kaudu. Peipsis ei ole eriti taimestikku
Karl Martin Sinijärv Elulugu ja looming Sisukord SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 MINU UURIMUSTÖÖ PEATEGELASEKS ON KARL MARTIN SINIJÄRV. VALISIN JUST TEMA, SEST OLIN KAUDSELT TA NIME KUSKILT KUULNUD, KUID TEMAST ENDAST JA TA LUULEST EI TEADNUD MA MIDAGI. SIISKI HILJEM, KUI MA JUBA NATUKE INFORMATSIOONI TEMA KOHTA OLIN KOGUNUD, VIISIN MA LÕPUKS KA NIME TEMA NÄOGA KOKKU. SIIS HAKKAS JUBA MEENUMA, ET OLEN TEDA KORD TELEKAS NÄINUD JA SAMUTI TA NIME AJAKIRJAS KOHANUD. ARVAN, ET TEGIN ÕIGE VALIKU VALIDES JUST TEMA LUULE OMA TÖÖ ALUSEKS, KUNA KARL MARTIN SINIJÄRVE NÄOL ON TEGEMIST VÄGA VÄRVIKA JA MITMEKÜLGSE INIMESEGA. TA ON EESTI LUULETAJA, AJAKIRJANIK JA SAATEJUHT. TA ON AVALDANUD KA MITME...
docstxt/15477504416522.txt
TITICACA Diana Matejuk ANDMED Koordinaadid - 15° 50 S, 69° 20 W Asub Peruu ja Boliivia piiril Järvest voolab välja Desaguadero Järve pindala on 8372 km² Ruumala - 893 km³ Vesi on mage ja külm Järve voolavad jahedad jõed ja järves on külmad allikad. Sellepärast on tema vete temperatuur sügaval alati 1011 °C. Suvelgi ei tõuse pinnatemperatuur üle 14 °C Järve ja selle kaldaalasid asustavad mitu endeemset loomaliiki, näiteks lennuvõimetu titikaka pütt ja ainult selles järves elav konnaliik mis on kohastumuseks järve
MariAnn Tammiste 8. klass Juhendaja : Ingrid Kärner Üldandmed Pindala: 32 893 km² Ruumala: 17 600 km³ Suurim sügavus: 1471 m Järv on jaotatud Kongo DV (45%), Tansaania (41%), Sambia ja Burundi vahel Järve pinna kõrgus merepinnast on 773 m Järve põhi asetseb 688 m allpool merepinda Tanganjika järv on mageveeeline. Geoloogia Ta on tekkinud murrangualale Tulevikus (geoloogilises ajaskaalas) saab Tanganjika järvest uue tekkiva ookeani osa Tanganjika järv kuulub Aafrika riftivööndi järvede hulka IdaAafrika riftivöönd Riftivöönd on koht, kus Aafrika on aeglaselt lõhki kärisemas Iseloomustab : riftiorgude kõrgenenud seismilise aktiivsuse vulkanismi esinemine. Riftiorgu on moodustunud mitu sügavat järve, näiteks Victoria järv, Tanganjika ja Njassa järv. Jõed Tanganjika järve voolavad : Lufubu Malagarasi Rusizi Välja voolab Lukuga jõgi Elustik
Ülemiste järv Ülemiste järv varasemalt Järveküla, Mõigu või Kuningajärveks nimetatud järv on Eestis väga ilus ja tuntud järv. Ülemiste järv on väga tähtis eelkõige Tallinnlstele kuna Tallinn saab oma vee Ülemiste järvest. Ülemiste järvest saab Tallinn vett alates 14. sajandist 2005. aastal tarvitas linn keskmiselt 60 829 m³ järvevett ööpäevas, järve juhitakse lisavett Pirita, Vääna, Jägala ja Pärnu jõest. Ülemiste järv asub Tallinna kesklinnast kagus Harju Lavamaal Lasnamäe klindineemiku läänepervel. Järvest idasuunale jääb Tallinna lennujaam. Järve kirdeosas on looduskaitse all olev rändrahn Linda kivi. Legendi järgi olevat tekkinud Ülemiste järv Linda pisaratest, kui ta oma põllest mahakukkunud
Retsentsioon Retsenseerisin xxx referaati `` Rasmus Kaljujärve rollid filmis ja lavalaudadel ``. X. XXX referaat räägib veidi R. Kaljujärve lapsepõlvest, suurem osa tööst on pühendatud Kaljujärve karjäärile. XXX on toonud ilusti välja põhjuse, miks on tema referaat kirjutatud just Kaljujärvest. Nimelt on Kaljujärv olnud juba ammu XXX lemmiknäitleja ning ta soovis veidi rohkem teada saada. XXX töö sisaldab sisukorda, sissejuhatust, kahte peatükki, kokkuvõtet, kasutatud kirjanduse nimekirja ning pilte. Kokku 15 lehte. Sissejuhatuses räägib XXX, miks ta R. Kaljujärve valis, millistest peatükkidest töö koosneb ja millest need peatükid räägivad. Esimeses peatükis kirjutab XXX Kaljujärve eluloost. Minu arvates oleks veidi
Kasu Elcoteq-le Kasu riigile 1)toodang tuleb odavam, suureneb kasum, 1) inimesed saavad tööd paaraneb firma konkurentsivõime 2) laekuvad maksud riigile 2)lihtsam vallutada kohalikku turgu, 3) riigil võimalik rohkem sotsiaalsüsteemi toetada, ka kultuuri väheneb maksukoormus, suurenevad 4) inimeste tööoskuste paranemine tulud Negatiivne on see, et suureneb riigi sõltuvus RVEst; keskkonnareostus jääb sinna riiki, kuhu RVE läheb. RVEdel on peakorterid: 1) Põhja-Ameerikas New York, San Fransisco, Atlanta, Miami, Mont Real, Toronto, Mexico. 2) Euroopas London, Madrid, Düsseldorf, Zürich, Pariis, Milano; 3) Aasias Tokyo, Osaka, Sõul, Honkong; 4) Lõuna- Ameerikas Sao-Paolo, Rio de Janeiro, Buenos Aires. Põhjused: seal on oskuslik tööjõud, kiirelt levivad uuendused, ühendus,side,kommunikatsioon, prestiiz.
Vepslased Kus elavad, naabrid? Vepslased elavad Äänisjärve (Oneega) edelarannikul (põhja- ehk äänisvepslased) ning järvest lõunasse jääva Vepsa kõrgustiku piirkonnas (kesk- ja lõunavepslased). Vepslaste asuala on administratiivselt killustatud. Karjala Vabariigis elavatel põhjavepslastel on oma autonoomne territoorium (Soutar´ve ehk Seltozero rahvusvald). Leningradi oblasti ida- ning Vologda oblasti loodepoolsetel ääremaadel elavatel kesk- ja lõunavepslastel pole mingisugust autonoomiat. Vepslaste lähimad soome-ugri naabrid on karjalased ja ingerisoomlased. Rahvaarv, väljasuremisoht 2002
Sissejuhatus Ülemiste järv asub Tallinna kaguosas. Järve pindala on 9,6 km ², sügavus kuni 6 m. Ülemiste järvest saab Tallinn vett 14. sajandist alates. Praegusel ajal tarvitab linn umbes 200 000 m³ järvevett ööpäevas, järve juhitakse lisavett Pirita, Vääna, Jägala ja Pärnu jõest. Ülemiste järve taimestik koosneb põhiliselt üheksast taime liigist: helofüütidest pilliroog, järvekaisel ja rooghein, ujulehtedega taimedest vesi kirburohi ja veesisestest taimedest viis penikeele liiki (niitjas, hein, läik, kamm ja kaeluspenikeel; peale selle hein ja läik penikeele hübriid)
Maalilised vaated Kuresoole ning kaunid laukasilmad, Uimastava lõhnaga sookail, mis kuulub ka nõia- ja armurohtude nimekirja, Suviste õhtute hurmav ööviiuli ja kaselehtede lõhn. ALAM-PEDJA LOODUSKAITSEALA Alam-Pedja looduskaitseala on rajatud Eestimaa Looduse Fondi ettepanekul 1994. aastal. Kaitseala asub Võrtsjärvest kirdes. Kaitseala territoorium paikneb Tartu, Jõgeva ja Viljandi maakonnas ning selle pindala on 260 km². Ala kuulub alates 1997. aastast rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Natura 2000 linnu- ja loodusalade hulka.
annaabi.ee 
