Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ruutsentimeetrit" - 9 õppematerjali

Korrapärase nelinurkse püramiidi täispindala Pythagorase teoreemi abil
1
docx

Korrapärase nelinurkse püramiidi täispindala Pythagorase teoreemi abil

Sõnastus on lihtne: hüpotenuus võrdub kaatetite ruutude summa ruutjuurega, seega hüpotenuusi ruut võrdub kaatetite ruutude summaga (a ruudus+b ruudus=c ruudus). Näiteks, kui täisnurkse kolmnurga kaatetid (kaks lühemat külge) on 3 ja 4 siis peab hüpotenuus võrduma 5-ga. 0 Vaja on vaid aluskülge ja püramiidi kõrgust. 0 Olgu aluskülg a ja kõrgus H. 0 Arvutame põhja pindala (a ruudus (näiteks 4cm ruudus võrdub 16 ruutsentimeetrit)) 0 Arvutame külgpindala Pythagorase teoreemi abiga. (Sk=m*P, P=4a), sest nurk m-i ja H vahel on täisnurkne (m on põhikülje keskpunkti kaugus püramiidi tipust). 0 Pythagorase teoreem: H ruudus+a ruudus=m ruudus. 0 Külgpindala valem on P*m, seega kui hetkel oleks a=4cm, H=3cm, siis m=5cm, sest (4*4)+(3*3)=(5*5), 16+9=25. 0 Ruutjuur 25st on 5 ja seega on külgpindala 5cm*(4a)=5cm*16cm=90 ruutsentimeetrit.

Matemaatika → Matemaatika
77 allalaadimist
Teisendused
1
doc

Teisendused

Pinnamõõdud 1 ruutkilomeeter = 100 hektari = 0,88 ruutversta 1 hektar = 10 000 ruutmeetrit = 0,82 tiinu 1 ruutmeeter = 10 000 ruutsentimeetrit = 0,22 ruutsülda = 10,76 ruutjalga 1 ruutsentimeeter = 0,16 ruuttolli Mahumõõdud 1 kuupmeeter = 100 liitrit = 0,1 kuupsülda = 2,8 kuuparssinat = 4,7 setverti 1 liiter = 0,038 setverikku = 0,8 pange = 1,30 pudelit Meetermõõdustiku lühendid km - kilomeeter (1000 meetrit) m - meeter cm - sentimeeter (10 millimeetrit) mm - millimeeter t - tonn (1000kg) ts - tsentner (100 kg) kg - kilogramm g - gramm km2 - ruutkilomeeter ha - hektar hl - hektoliiter (100 liitrit) dl - dekaliiter (10 liitrit)

Matemaatika → Matemaatika
293 allalaadimist
Tume mateeria
6
doc

Tume mateeria

poolest kolme rühma. Kuum tume mateeria, soe tume mateeria ja külm tume mateeria. Võimalik, et nende vahel on ka kombinatsioone. Kõige laialdasemalt arutatakse külma tumeda mateeria mudelit. Tume mateeria suurt hulka kirjeldamaks sobib teooria WIMPidest. WIMP ehk nõrgalt vastastikmõjuga massiivsed osakesed on hüpoteetilised osakesed, mis seletavad tumeda mateeria tihedust. Kuna WIMPe on üüratult palju, siis see tähendab, et tuhandeid WIMPe läbivad igat ruutsentimeetrit Maast iga sekund. WIMP vastastikmõjustub muu ainega vaid nõrga ja gravitatsioonilise jõu abil, mis tõttu nad ei neela ega kiirga elektromagnetilist kiirgust ja samuti ei moodusta aatomite näol stabiilseid osakesi. Tumedad mateeriat kasutatakse väga palju ulmekirjanduses ja filmides. Tume aine on nende puhul energia allikas kas kütusena või ulmeliste asjade tegemisel. Ehk tulevikus kinnitatakse tumeda mateeria olemas olu ning leitakse viis, kus seda saab kasutada energiana

Füüsika → Füüsika
2 allalaadimist
Kera-selle pindalad ja ruumala
3
pdf

Kera, selle pindalad ja ruumala.

õmblusteks kulub 6% lisaks. ANTUD: d = 24 cm materjali lisakulu 6% LAHENDUS: 1) Palli valmistamiseks on vaja leida selle palli pindala valemiga S = .............................. Selleks arvutame raadiuse R = d : 2 = ..................= 12 (cm) S = ....................= 576 cm2) 2) Kogu materjali jaoks on vajalik leida S + 6% S-ist 6% S-ist = 0,06 576= 34,56 cm MATERJAL = 576+ 34,56 =610,56= 1918,13......... 1919(m2 ) 0,2(m2 ) Vastus: Palli valmistamiseks läheb vaja ..................... ruutsentimeetrit nahka. NÄIDE: Mitu täisliitrit vedelikku mahub poolkera kujulisse veenõusse, mille läbimõõt on 2m? ANDMED: d = 2m = 20dm LAHENDUS: Vedeliku koguse arvutamiseks tuleb arvutada selle kujundi ruumala ehk V ja algandmed tuleb teisendada. Seejärel peame ruumala jagama 2-ga. 1) Leiame raadiuse R R= d : 2 = ............... = 10 (dm) Vastus: Veenõu mahutab ..................... liitrit vedelikku. ÕPIKUST ÜLESANDED: 659, 660, 664, 667, 669.

Matemaatika → Matemaatika
19 allalaadimist
Matemaatika 6 klassi valemid ja seadused
5
doc

Matemaatika 6 klassi valemid ja seadused

keskristsirgeks. 2) Lõigu keskristsirhe iga punkt on selle lõigu mõlemast otspunktist ühel ja samal kaugusel. Nurgad ­ Sirgnurk - 180° Täisnurk ­ 90° Nürinurk ­ Üle 90° Teravnurk ­ Alla 90° Pikkusühikud ­ 1 kilomeeter ­ 1000 meetrit 1 sentimeeter ­ 10 millimeetrit 1 meeter ­ 100 sentimeetrit Pinnaühikud ­ 1 ruutkilomeeter ­ 100 hektarit (ha) ­ 1 000 000 ruutmeetrit 1 hektar ­ 100 aari (a) 1 aar ­ 100 ruutmeetrit (m²) 1 ruutmeeter ­ 10 000 ruutsentimeetrit Raskusühikud ­ 1 tonn ­ 1000 kilogrammi 1 tsentner (ts) ­ 100 kilogrammi 1 kilogramm ­ 1000 grammi 1 gramm ­ 1000 milligrammi (mg) Rooma numbrid ­ 1. - I 2. ­ II 3. ­ III 4. ­ IV 5. ­ V 6. ­ VI 7. ­ VII 8. ­ VIII 9. ­ IX 10. ­ X 19. ­ XIX 37. ­ XXXVII 50. ­ L 66. ­ LXVI 94. ­ XCIV 100. ­ C 305. ­ CCCV 442. ­ CDXLII 500. ­ DA 695. ­ DCXCV 1000 ­ M 1910. ­ MCMX 1995

Matemaatika → Matemaatika
254 allalaadimist
Füüsika I kodune töö TKTK
18
pdf

Füüsika I kodune töö TKTK

Siit avaldub, et kiirendus on minimaalne, kui aeg on 1s, meie aga otsime maksimaalset punkti. Sümmetria kaalutlustel on maksimaalne kiirendus ajal 3s. 2 m −A0 ⋅ ω ⋅ sin( ω⋅ 3 s) = 0.123 2 s Vastus: maksimaalne iirus on 0.079m/s ja maksimaalne kiirendus on 0.123 m/s^2. Ülesanne 6. Veega täidetud paagis on 5m sügavusel külgava pindalaga 16 ruutsentimeetrit. Määrata jõud, mis mõjub seda ava sulgevale korgile. m kg 2 g = 9.807 h := 5m ρ := 1000 S := 16cm 2 3 s m Leiame rõhu P := ρ⋅ g⋅ h = 49.033⋅ kPa Leiame jõu: F := P⋅ S = 78.453 N Vastus: korgile mõjub jõud F = 78.453 N . Ülesanne 7.

Füüsika → Füüsika
47 allalaadimist
Ehmestiivalised
10
doc

Ehmestiivalised

sarvekujulisi (Apatania) vi teokoda meenutavaid (tiguehmeslased - Helicopsychidae Phja- Ameerikas) maju. Koda esineb ka kahe ainult maismaal elutseva liigi (maaehmekad - Enoicyla) vastsetel. Enamus kojaga ehmestiivalistest on taimtoidulised, röövvorme on suhteliselt vähe. Kojaga ehmestiivalisi esineb nii seisu- kui vooluvetes, sellal kui kojata liigid elutsevad vaid vooluvetes. Keerulisemal juhul ehitavad vastsed endale kivide vi veetaimede vahele püünisvrgu, mille suurus on 1 - 2 ruutsentimeetrit. Vrk meenutab veidi lehtrit ja on paigutatud suudmega vastuvoolu. Vastsed ise peituvad vrgendniidist torukeses, mis suubub poolviltu püünisvrgu tagumisse otsa, nn. "aknasse". Kui mni sobiva suurusega loomake vrku satub, tuleb vastne torust välja ja sööb ta ära. Vooluvees ähvardab vrke igasuguse prahiga ummistumine, seetttu puhastab vastne vrku aeg-ajalt, kasutades selleks oma pikkade karvadega kaetud eesjalgu ja ka haagikesi tagakeha tipul. Sellise eluviisiga on näiteks

Bioloogia → Bioloogia
16 allalaadimist
Erialane sõnastik
18
docx

Erialane sõnastik

arvutustehteid (nt liita, lahutada, korrutada ja jagada). Samuti võimaldab kalkulaator kasutada programmeerimise, teaduslike ja statistiliste kalkulaatorite võimalusi. 29. kasutaja terminal- isik, kes pakub või korraldab haldusteenust. 30. kiipkaart- väike plastikkaart, mis sisaldab arvutikiipi. 31. kiip- väike pooljuhtmaterjali (enamasti räni) kristall, millele on tekitatud integraalskeem. Tüüpiline kiip on väiksem kui pool ruutsentimeetrit ja sisaldab miljoneid transistore. 32. klaviatuur- võimaldab arvuti kasutajal arvutis toimuvat juhtida. Kui hiir ei ole enamuses hädavajalik, siis klaviatuurita personaalarvuti tööle ei hakka. 33. klaviatuurikontoller- elektroonikaskeem, mis jälgib klahvivajutusi ja genereerib mingile klahvile vajutamisel vajaliku koodi. 34. kommutaator- seade, mida kasutatakse elektriahelate sisse, välja ja ümberlülitamiseks

Eesti keel → Eesti keel
13 allalaadimist
Matemaatika - Õhtuõpik
816
pdf

Matemaatika - Õhtuõpik

Joonlauale või mõõdulindile on täpselt kirja pandud, mida võime lugeda üheks sentimeetriks ja mida üheks meetriks, ning nende kokkulepitud näi- dissuurustega võrreldes leiamegi oma jala- või ninapikkuse. Sarnaselt võime kasu- tada mõõtmiseks ka mõnda nööri, mille pikkuseks teame üht meetrit, keraamika- plaati pindalaga sada ruutsentimeetrit või miks mitte ka poolt liitrit vett: idee on ikka ja jälle sama, leiame, kui palju kordi meile juba teatud suurus mingit pikkust, pinda või ruumala katab. Seega on meil vaja mõõtmiseks mõnda mõistlikku „etaloni”, mille suurust tema lihtsuse tõttu teame, ja seejärel vilumust temaga hästi katta erinevaid pikkuseid

Matemaatika → Matemaatika
209 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun