saaduste kohustuslikke müüginorme, vähendati makse ja hakati kolhoosnikele maksma töötasu osaliselt rahas. Ümberkorraldused parandasid mõnevõrra rahva olukorda ning algas põllumajanduse vaevaline toibumine. Taastumine toimus tasapidi, näiteks teraviljasaak jõudis sõjaeelse tasemini alles kümne aasta pärast. Sarnane oli olukord piima- ja lihatoodanguga. Kahjumit tekitas aga N. Hrustsov, kes katsetas maisi kasvatust, kartuli ruutpesitsi panekut jm. 1960. aastal hakkasid tekkima spatsialiseerunud majandid, millega seoses mindi üle mingi kindla saaduse tootmisele. Esimeseks spatsialiseerujaks oli linnukasvatus, mille järgi tulid piimakarjandus ja seakasvatus. Oli märgata majanduse ja maaelanike elu paranemist, kuid peagi sai näha ka negatiivseid külgi: põllud ja maad olid ülekoormatud ning keskkonna olukord oli halvenemas. Majanduslik ummik 1970
Paljud talupojad saadeti kolhoosidesse sunniviisiliselt. Hruštšov soovitas kasvatada maisi. Ta käis seda maisikasvatamis oskust omandamas USAs Roswell Garsti käest. 1955. aastal käis Garst NSV Liidus. Lõpuks tellisid venelased viis tuhat tonni ameerika hübriidmaisi seemet. Hruštšov ülistas maisi kui “põldude kuningannat”. Tema võttis kasutusele ruutpesitsi kartuli kasvatamise. See meetod seisnes selles, et põllule tõmmati traadid või nöörid, millesse oli kindlate vahemaade tagant sõlmes seotud ja masin pani seemne vakku sõlmede koha pealt. Hruštšov tutvustas uudismaadeprogrammi, mille käigus pidid tulema kiired tulemused viljakasvatuses. Selle käigus hariti aastaks 1954 ülesse vähemalt 15 miljonit hektarit maad Kasahstanis
Mitsuurinliku meetodi alus oli mõjutada keskkonna tingimustega mingeid tunnuseid domeineerima kalduma (dominantsus ja retsessiivsus pole fikseeritud fenomen). Lõssenko definitsiooni kohaselt ei iseloomusta organisme mitte pärilikkus vaid soodumus reageerida keskkonnamõjudele loomus. Lepesinskaja püüdis ümber lükata Vichowi rakuteooriat. Silmapaistva mullateadlase Viljamsi tegevus võimendas nn ruutpesitsi istutamise/külvamise ideoloogiat. Geneetika rehabiliteeritakse Stalini surma järel. 21. Nimetage ja iseloomustage 19. sajandi Eesti (Tartu) loodusteadlasi (5 näidet) Karl Ernst von Baer (1792-1876). Noorena huvitus botaanikast oma koduõpetaja kaudu. Käib Tallinna toomkoolis. Erihuviks embrüoloogilised raamatud ja Venemaa geograafilised kirjeldused. 1810 astub Tartu Ülikooli arstiks õppima. Doktoritöö eestlaste endeemilistest haigustest
mille omadusi taheti üle kanda, oksa, nimetas viimast mentoriks ning väitis, et sealt kandub parandamist vajavasse taime edasi vajalik pärilikkusaine, mis jääb kestma ka järglastes. Mitsurin ei tunnistanud pärilikkusmehhanismide puhul dominantsust ja retsessiivsust kui fikseeritud fenomene, vaid leidis, et sõltuvalt organismi arengutingimustest ja/või -faasist võib üks ja sama tunnus olla kord retsessiivne, kord dominantne. Viljamsi tegevus võimendas nn ruutpesitsi istutamise/külvamise ideoloogiat. Mainitud õpetus põhines eelpool toodud venepärasel Darwini retseptsioonil, mille kohaselt liigisisest olelusvõitlust ei tohiks olla seega nt hulgakesi kokku maha pandud kartulid peaksid olema mitte omavahel konkurendid, vaid pigem saama teineteiselt tuge, et võidelda umbrohtude jm-ga. 21. Nimetage ja iseloomustage 19. sajandi Eesti (Tartu) loodusteadlasi (5 näidet) 22. Nimetage 20. sajandi Eesti loodusteadlasi (5 näidet)
Põlevkivitööstusele anti kütte-energeetiline suund. - Põllumajandus o Kokkuostuhindade tõstmine, müüginormide vähendamine o Põllumajanduse elektrifitseerimine, mineraalväetised, maaparandus, põllumajanduse mehhaniseerimine o 1958 kolhoosnikele rahapalk, 1964 pensionid o MTJ likvideeriti, tehnika kolhoosidele, EPA 1951 o Hrustsovi kampaaniad külviseemne jaroviseerimine, maisikasvatamine, kartuli panek ruutpesitsi - Elukvaliteedi paranemine o Massiline elamuehitus o 5-päevane töönädal o teedeehitus ja paranesid transpordiolud o palkade tõus ja hoiuste kasv o individuaalehitus, läänelik elulaad ja tarbimiskultuur o võimaldati kontaktid välismaaga 1965 Helsinki-Tallinn laevaliin, Soome TV, välisturistid, Vaba Euroopa ja Ameerika Hääl Vastupanu reziimile - 50
ülesharimine, see tähendas sellist kampaaniat, kus siis noori kutsuti maid harima ja kevadel sõideti kohale ja künti stepp ülesse, külvati vili, augustis lõigati ära ja koguti kokku. Osaliselt jäi sinna, sest raudtee oli see millega edasi viidi, sageli oli liiga kaugel. NSVL ei suutnud end enam teraviljaga ära toita. Siis oli maiskasvatus, mille takistusteks olid kliima ja maad kuhu külvati olid väetamata ja ei rohitud maad. Kartuli ruutpesitsi mahapanek. Loodeti majanduslikult Ameerikale järgi jõuda ja isegi mööda minna. 1980.aastateks loodeti kõikides majandusvaldkondades ette jõuda. Aluse nende optimismile andis maapinna rohkus, inimesi ka palju, kosmosse jõuti ju kah enne. Ka tema vastu algas vandenõu, 1964 tehti talle pakkumine ise vabatahtlikult tagasi astuda, minna pensionile. Riigi etteotsa sai Breznev. Ta oli hea isik sinna, mitte midagi ütlev isik. 1964-82 oli tema hetk
koostööd teha. Kaasaja keerukaim eluvorm inimene oleks aga evolutsioneerunud staadiumisse, kus tema eksistents väljaspool kindlat sootsiumit (rahvust/rassi vms) on võimatu. Inimühiskonna liikmed ja rühmad oleksid seega vaadeldavad rakkude, kudede või organitena ning seega vastastikuses sõltuvuses. Selline lähenemine pidanuks tõestama, et nn 21 Hiljem elas see lähenemine edasi ka Stalini-aegsetes pseudoteadustes (lõssenkismis), nt kurikuulsas kartuli ruutpesitsi mahapanemise õpetuses (mille puhul kartulid pidanuksid hulgakesi koos paremini suutma vastu panna umbrohtude rünnakutele). 22 Biogeneetiline reegel ehk rekapitulatsiooni hüpotees ehk rekapitulatsiooniteooria on selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. 34
annaabi.ee 
