tuleb IP-aadressid määrata käsitsi ning igale võrguseadmele eraldi. DHCP võimaldab kasutada ka staatilisi ehk püsivaid IP-aadresse seadmetel, mis seda vajavad (võrguprinter näiteks). DHCP on samaks otstarbeks mõeldud BOOTP ehk Bootstrap protokolli edasiarendus. b. Protokoll, mis defineerib automaatse IP seadete edastamise. IP seadeid DHCP klientprogrammidele jagab DHCP server. Laboris kasutatavates ruuterites on DHCP serveri funktsioon sisse ehitatud. Ruuteri seadistusliidese kaudu saab DHCP serveri tööd häälestada. 6. Mis on NAT (Network Address Translation) ja kuidas see töötab? a. Võrguaadresside tõlkimine (ka võrguaadresside teisendamine, võrguaadresside transleerimine; inglise Network Address Translation, lühendatult NAT[1]) on võrguliikluses ja ruuterites kasutatav tehnika,
...................................................................................................... 3 Mis on PAT?.............................................................................................................. 4 Kasutatud kirjandus.................................................................................................... 5 NAT ja PAT Mis on NAT? NAT ehk Network Address Translation ehk võrguaadresside teisendamine/transleerimine on võrguliikluses ja ruuterites kasutatav tehnika, mis seisneb IP pakettide päiste muutmises, nii et paistaks nagu võrguliiklus tuleneks NAT ruuterist, kuigi ühenduse looja oli mingi seade NAT ruuteri "taga". Selle abil saab terveid arvutivõrke ühe ruuteri taha peita ja kogu liiklus paistab tulevat ruuteri välise IP pealt. Eravõrgu sisemiste IP aadresside asendamine avalike IP aadressidega. NAT annab organisatsioonidele suurema paindlikkuse aadresside kasutamiseks oma kohtvõrkudes ja lubab kasutajatel vastavalt
hakatakse pakettide saatmisi kordama. Kui ruuteri puhvrid on täis, siis kõik saabunud paketid lähevad kaduma. Seega tuleb saatmist korrata. Tegelikkuses kasutatakse efektiivselt 2/3 või veel vähem maksimaalsest võimsusest. Reguleerimine Punkt-punkt - transpordikiht ei saa teada, kui suur on tegelik koormus. Seda hinnatakse kaudselt pakettide kadumise ja viidete järgi. (TCP-s). Võrgukiht võib anda ka tagasisidet (nt, ruuterites. Kasutatakse nii ATM-s kui TCP-s). 11 ATM-s kasutatakse available bit rate'i. See on kättesaadav edastuskiirus. Lisaks andmetele saadetakse ka halduspakette. Pakettide saatmisel proovitakse koormust suurendada (nihutades akent suuremaks). Kui tekib ülekoormus, muudetakse aken jälle väikseks tagasi ja proovitakse uuesti. Ülekoormuse vältimiseks hakatakse pärast teist piirile jõudmist
oritenteeritud võrke nimetatakse virtuaalahelatega võrkudeks ja selliseid võrke, kus on võrgukihi tasemel ühenduseta võrgud, nimetatakse datagrammvõrkudeks. 3)Ühendusele orinteeritud teenus toimib võrgukihi tasemel teistmoodi kui transpordi kihi tasemel. Näiteks transpordi kihi tasemel nägime, et ühendusele orinteeritus implementeeritakse lõpp-punktides olevate süsteemide poolt, aga võrgukihi tasemel implementeeritakse see lõpp-punktide vahel olevates ruuterites ja ka lõpp-punktides. Virtuaalahelatega võrgud kasutavad virtuaalahelaid, et kaks otspunkti omavahel ühendada. Virtuaalahelad koosnevad: 1)teekonnast, mis on lihtsalt ühenduslülide ja ruuterite jada 2)numbritest, mis tähistavad ära iga lingi teekonnal 3)sissekannetest marsruutimistabelites Toimib see järgnevalt: Luuakse kanal (VC setup), saadetakse andmed (data transfer) ja pannakse kanal kinni (VC teardown). Pakett, mis mööda kanalit liigub
See tegeleb konkreetsete kanalitega, mis võivad olla erinevat tüüpi. Läbi erinevate kanalite jõavad andmed lõpuks sihtpunkti. Siin on tegemist pakettide ehk kaadritega. 7) Füüsiline kiht Seal liiguvad elektrilised signaalid, valgusimpulsid jne. a) Rakenduskihi ja transpordikihi erinevus võrreldes võrgukihi ja allpool olevate kihtidega: Erinevus on näiteks see, et rakendus ja transpordikiht on ainult otspunktides, aga võrgukiht ja allpool olevad kihid on ka ruuterites. b) Vahe transpordikihi ühenduse ja võrgukihi tasemel virtuaalkanali vahel: Transpordikihi ühendus on kahe otspunkti vaheline kokkulepe ja nemad ei tea, mis vahepeal toimub ja teised kihid vahepeal ei tea, et kaks otspunkti on transpordikihi tasemel oma ühenduse loonud. Võrgukihi tasemel virtuaalkanali puhul ei ole tegemist kahe otspunkti vahelise kokkulepega selles mõttes, et vahepeal keegi ei tea mis toimub, vaid see on kahe otspunkti vaheline ja
datagrammvõrkudeks. 3. Ühendusele orienteeritud teenus toimib võrgukihi tasemel teistmoodi kui transpordi kihi tasemel. Näiteks transpordi kihi tasemel nägime, et ühendusele orienteeritus implementeeritakse lõpp-punktides olevate süsteemide poolt, aga võrgukihi tasemel implementeeritakse see lõpp-punktide vahel olevates ruuterites ja ka lõpp-punktides. Virtuaalahelatega võrgud: Kasutatakse virtuaalahelaid, et kaks otspunkti omavahel ühendada. Virtuaalahelad koosnevad: 1) Teekonnast, mis on lihtsalt ühenduslülide ja ruuterite jada 2) Numbritest, mis tähistavad ära iga lingi teekonna 3) Sissekannetest marstuurimistabelites Toimib see järgnevalt: Luuakse kanal (VC setup), saadetakse andmed (data transfer) ja pannakse kanal kinni (VC teardown).
Virtuaalahel koosneb: ● Tee (path) algusest lõpuni (from source to destination), sari ühendustest ja ruuteritest ● VC numbrid - üks number iga lingi jaoks, mis tee peale jääb (need on need, mida pakett kannab dest. aadressi asemel, loe paar rida ülevalt). Iga “tee” mis viib ruuterist välja on link ja need on nummerdatud. ● Edastustabel, kus peab tee peale jäävaid VC numbrid. Kuna numbrid on eri ruuterites erinevad, siis iga ruuter peab ise asendama source VC numbri enda tabeli järgi VC numbreid saab iga lingi peal muuta, need tulevad edastustabelist. VC ühendus (A -> B). Iga punkt on üks nn ühendus vms, mis liigub ühte- v teistpidi piki jubinaid. ● A helistab B. B näeb kõne. ● B võtab kõne vastu. A-l on kõne ühendatud ● A alustab datavoogu. B võtab data vastu.
läheb umbe eksponentsiaalse kiirusega, sest time-outide tõttu hakatakse pakettide saatmisi kordama. Kui ruuteri puhvrid on täis, siis kõik saabunud paketid lähevad kaduma. Seega tuleb saatmist korrata. Tegelikkuses kasutatakse efektiivselt 2/3 või veel vähem maksimaalsest võimsusest. Reguleerimine Punkt-punkt transpordikiht ei saa teada, kui suur on tegelik koormus. Seda hinnatakse kaudselt pakettide kadumise ja viidete järgi. (TCP-s). Võrgukiht võib anda ka tagasisidet (nt. ruuterites. Kasutatakse nii ATM-s kui TCP-s). ATM-s kasutatakse available bit rate'i. See on kättesaadav edastuskiirus. Lisaks andmetele saadetakse ka halduspakette. Pakettide saatmisel proovitakse koormust suurendada (nihutades akent suuremaks). Kui tekib ülekoormus, muudetakse aken jälle väikseks tagasi ja proovitakse uuesti. Ülekoormuse vältimiseks hakatakse pärast teist piirile jõudmist akent suurendama lineaarselt. (tekib saehamba graafik). 25. UDP + Transportkihi protokoll
eksponentsiaalse kiirusega, sest time-outide tõttu hakatakse pakettide saatmisi kordama. Kui ruuteri puhvrid on täis, siis kõik saabunud paketid lähevad kaduma. Seega tuleb saatmist korrata. Tegelikkuses kasutatakse efektiivselt 2/3 või veel vähem maksimaalsest võimsusest. Reguleerimine Punkt-punkt – transpordikiht ei saa teada, kui suur on tegelik koormus. Seda hinnatakse kaudselt pakettide kadumise ja viidete järgi. (TCP-s). Võrgukiht võib anda ka tagasisidet (nt. ruuterites. Kasutatakse nii ATM-s kui TCP-s). ATM-s kasutatakse available bit rate’i. See on kättesaadav edastuskiirus. Lisaks andmetele saadetakse ka halduspakette. Pakettide saatmisel proovitakse koormust suurendada (nihutades akent suuremaks). Kui tekib ülekoormus, muudetakse aken jälle väikseks tagasi ja proovitakse uuesti. Ülekoormuse vältimiseks hakatakse pärast teist piirile jõudmist akent suurendama lineaarselt. 19. UDP Transportkihi protokoll
ning saada pakett sinna edasi. Kui paketid saabuvad sisendisse kiiremini kui nende töötlemine aega võtab, siis jäetakse paketid mällu ootele (queueing). See tekitab viiteid ning kui mälu (puhver) täis saab, lähevad datagrammid kaduma. Ideaalsel juhul toimub pakettide töölemine võrgu kiirusel (ühtki paketti ei jäeta ootele). Kommuteerimisel on kasutusel kolm meetodit: 1)Läbi mälu (kasutati vanades esimese põlvkonna ruuterites). Sisendpordi protsessor vaatab paketi üle ja kopeerib selle marsruuteri mällu. Sealt saadetakse pakett edasi väljundporti. Paketi liikumise kiiruse määrab mälu kiirus. 2)Mööda siini. Datagramm kantakse sisendpordilt väljundporti üle jagatud siini. Tunduvalt kiirem kui eelmine variant. Kiiruse määrab siinikiirus (näiteks mõnes Cisco ruuteris kasutatakse 1Gb/s siini). 3)Läbi interconnection networki (eestikeelset vastet ei tea; mõeldud on selliseid
jäetakse paketid mällu ootele (queueing). See tekitab viiteid ning kui mälu (puhver) täis saab, lähevad datagrammid kaduma. Ideaalsel juhul toimub pakettide töölemine võrgu kiirusel (ühtki paketti ei jäeta ootele). 22 Kommuteerimisel on kasutusel kolm meetodit: 1) Läbi mälu (kasutati vanades esimese põlvkonna ruuterites). Sisendpordi protsessor vaatab paketi üle ja kopeerib selle marsruuteri mällu. Sealt saadetakse pakett edasi väljundporti. Paketi liikumise kiiruse määrab mälu kiirus. 2) Mööda siini. Datagramm kantakse sisendpordilt väljundporti üle jagatud siini. Tunduvalt kiirem kui eelmine variant. Kiiruse määrab siinikiirus (näiteks mõnes Cisco ruuteris kasutatakse 1Gb/s siini).
annaabi.ee 
