4 SISSEJUHATUS Järjest levinumaks muutuvad traadita seadmed, millega on mugav juhtmevabalt võrku ühendada. Traadita internetti eelistatakse selle mugavuse tõttu tihti ka kodustes majapidamises, vaatamata mõningasele ühenduse kvaliteedi langusele. Käesoleva töö eesmärk on uurida ruuteri Thomson TG784 WiFi signaali levimist ühekorruselises ligikaudu 160m2-suuruses majas, et välja selgitada, mis mõjutab WiFi signaali ja kuidas on võimalik ruuterist maksimum võtta ehk saavutada võimalikult tugev signaal maksimaalselt suurel alal. Töö raames analüüsitakse sülearvutisse jõudvat WiFi signaali erinevatel kaugustel ruuterist ning erinevate materjalide ja objektide paiknemisest sülearvuti ja ruuteri vahel tulenevaid signaali tugevuse kõikumisi. Lisaks uuritakse katsemeetodil signaali tugevuse mõju allalaadimise kiirusele. Tihti inimesed ei tea, kuidas ruuteri paigutamine ja seadistamine võib oluliselt parandada
4 SISSEJUHATUS Järjest levinumaks muutuvad traadita seadmed, millega on mugav juhtmevabalt võrku ühendada. Traadita internetti eelistatakse selle mugavuse tõttu tihti ka kodustes majapidamises, vaatamata mõningasele ühenduse kvaliteedi langusele. Käesoleva töö eesmärk on uurida ruuteri Thomson TG784 WiFi signaali levimist ühekorruselises ligikaudu 160m2-suuruses majas, et välja selgitada, mis mõjutab WiFi signaali ja kuidas on võimalik ruuterist maksimum võtta ehk saavutada võimalikult tugev signaal maksimaalselt suurel alal. Töö raames analüüsitakse sülearvutisse jõudvat WiFi signaali erinevatel kaugustel ruuterist ning erinevate materjalide ja objektide paiknemisest sülearvuti ja ruuteri vahel tulenevaid signaali tugevuse kõikumisi. Lisaks uuritakse katsemeetodil signaali tugevuse mõju allalaadimise kiirusele. Tihti inimesed ei tea, kuidas ruuteri paigutamine ja seadistamine võib oluliselt parandada
• WiFi kiirus (üles- ja allalaadimiskiirus) • WiFi leviala • WiFi turvalisus WiFi kiirus • Allalaadimis kiirus: Näitab kui suures mahus on võimalik faili allalaadida ühes sekundis (Mb/s) • Üleslaadimis kiirus: Näitab kui suures mahus on võimalik faili üleslaadida ühes sekundis (Mb/s) • Ping: Kui palju aega kulub hostil pakettide edastamiseks teise seadmesse (millisekundit-ms) WiFi leviala • Kui kaugel WiFi jagajast(ruuterist) on võimalik internetiga ühendada • Kui tugev on ruuteri signaal kaugemal ruuterist WiFi turvalisus • Kui turvaline on wifi kasutajale • Mida on tehtud, et oleks turvaline kasutada • Kas on olemas paroolid ja kui kättesaadavad need on kasutajale Uuritavad avalikud WiFi võrgud • Tartu Kaubamaja: Dedi WiFi Digimaailm WiFi • Tasku Tasku/ Dorpat WiFi • Lõunakeskus Lõunakeskus avalik WiFi Testide teostamine
Milline IP aadresside ruum on kasutusel näitepildil oleva ruuteri domeenis (algus - lõpp)? Milline on viimane IP aadress, mida DHCP server näidisel välja jagab? Mida sisuliselt tähendab Subnet Mask? Kuidas võiks näidisel toodud võrgu maski teisiti kirjutada, kasutades maski suuruse määramisel bitte ja mitte numbreid pesades? Mida võiks tähendada Local IP Address näidisel? Vastused 1. Võimaldab võrguülematel ühest või teisest ruuterist hallata ja automatiseerida dünaamiliste IP aadresside omistamist organisatsiooni võrku ühendatud hostidele. 2. 192.168.1.0 3. DHCP väljalülitatud ei rendi valja uhtegi aadressi 4. 192.168.2.1 - 192.168.2.100 5. 192.168.2.1 192.168.2.100 jagatakse 100 rendi IP-d. 6. Subnet mask ehk alamvõrgumask on alam võrguosa mask väljaeraldamiseks IP-adressist. 7. 11111111.11111111.11111111.00000000 8. Ruuteri address.
.............................................................................................................. 4 Kasutatud kirjandus.................................................................................................... 5 NAT ja PAT Mis on NAT? NAT ehk Network Address Translation ehk võrguaadresside teisendamine/transleerimine on võrguliikluses ja ruuterites kasutatav tehnika, mis seisneb IP pakettide päiste muutmises, nii et paistaks nagu võrguliiklus tuleneks NAT ruuterist, kuigi ühenduse looja oli mingi seade NAT ruuteri "taga". Selle abil saab terveid arvutivõrke ühe ruuteri taha peita ja kogu liiklus paistab tulevat ruuteri välise IP pealt. Eravõrgu sisemiste IP aadresside asendamine avalike IP aadressidega. NAT annab organisatsioonidele suurema paindlikkuse aadresside kasutamiseks oma kohtvõrkudes ja lubab kasutajatel vastavalt vajadusele ühiselt kasutada piiratud arvu registreeritud IP aadresse. NAT’i kasutamine teeb ühtlasi
mida te hetkel kasutate. Kui te kasutate wifit (mittesoovitatav, kuna ühendus on aeglane), siis peaks see olema Wireless LAN adapter, vms. Kui te kasutate ethernet (ehk neti kaablit) (soovitatav, kuna ühendus on kiire), siis peaks see olema Ethernet LAN adapter, või Ethernet adapter, vms. Teil läheb vaja Default Gateway-d. Ärge command prompti veel kinni pange, seda läheb veel vaja. Selle ip addressi peate te kirjutama oma veebibrauserisse URL-i kohale. Järgnev oleneb ruuterist endast. Kõigepealt alustame TP-Lingi juhendiga: Tuleb sisselogida. Sisselogimise andmed on ruuteri all kirjas. Parool on vahepeal ruuteri all kirjas nimega modem access code. Kuid osadel ruuteritel on ta lihtsalt passwordi nime all. Kui kasutajanime pole ruuteri all mainitud, siis on see kas admin, või Administrator, vms. Sisselogides saame palju andmeid, tuleb valida alamenüü Forwarding. Sealt alt omakorda port triggering. Nüüd peate te järgi vaatama enda ipv4 aadressi.
Ruuteri seadistusliidese kaudu saab DHCP serveri tööd häälestada. 6. Mis on NAT (Network Address Translation) ja kuidas see töötab? a. Võrguaadresside tõlkimine (ka võrguaadresside teisendamine, võrguaadresside transleerimine; inglise Network Address Translation, lühendatult NAT[1]) on võrguliikluses ja ruuterites kasutatav tehnika, mis seisneb IP-pakettide päiste muutmises, nii et paistaks, nagu võrguliiklus tuleneks NAT-ruuterist, kuigi ühenduse looja oli mingi seade NAT-ruuteri "taga". Selle abil saab terveid arvutivõrke ühe ruuteri taha peita ja kogu liiklus paistab tulevat ruuteri väliselt IP- aadressilt. i. NAT-ruuteri sisevõrgus olev masin (klient) saadab päringu mõnele veebilehele. Päring liigub mööda sisevõrku ruuterini. ii. Ruuter jätab meelde, mis pordist klient ühenduse alustas.
saadetakse tükid minema. Ressursse, kasutakse ainult vajadusel s.t neid ei reserveerita. Pakettid lihtsalt pannakse teele ning iga pakett on sõltumatu ja võib liikuda erinevat teed pidi. Siin kohal on kusjuures oluline jagada andmed täpselt õigete pikkustega pakettideks, sest igas võrgusõlmes on ruuter, mis tegeleb pakettide edastusega ning kui paketid on jagatud liiga väikesteks tükkideks, siis tekivad ruuterisse nö järjekorrad (queues), mis võivad viia pakettide eemaldamiseni ruuterist, et ruumi teha uute jaoks. Samas kui pakettide pikkused on liiga suured, siis ei kasutata võrguressursse kõige effektiivsemalt ära nii, et siin tuleb leida tasakaal. 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi Kanali saab multipleksida sageduse, aja ja koodi järgi: Sageduse järgi kanali multipleksimine (Frequency-division multiplexing - FDM) erinevad võrguseadmed kasutavad suhtlemiseks erinevaid kanali sagedusi. Selle
esinemise tõenäosus on suurem - ehk viskame veel rohkem pakette ära. Liiga lühikese paketti puhul on kasulikke andmeid vähe (päis on ka, andmeid võiks olla rohkem kui päise pikkus). Paketi optimaalse pikkuse leidmine on fun shit. Liiga lühikese korral raiskad aega, liiga pika korral samuti (nt midagi läheb kaotsi, uuesti saatmine võtab ropult aega), arvestada tuleb ka üleminekuga ühelt seadmelt teisele. 1. Pilt - Paketiedastus kahe otspunkti vahel, nt ruuterist-ruuterisse. Pakett läbib 3 kanalit. 99 ajaühikut kulub paketi edastuseks. 2. Pilt - Teeme selle sama paketti lühemaks, tükeldame. 3*13=65 ajaühikut 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi FDM e sagedusmultipleksimine - Mitmele sõltumatule signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusriba eraldamine. Sagedusmux võtab vastu sisendsignaale individuaalsetelt lõppkasutajatelt ja genereerib kõigile oma sageduse. Tulemuseks on laia ribalaiusega
Iga ristumiskoha peal on kirjas selle marsruudi ,,maksumus". /// ==> D X(Y,Z) = c(X,Z) + minw {DZ (Y,w)} kaugus X-st Y-ni, kui Z on järgmine samm ==> EHK Igal sõlmel on oma kauguste tabel (Distance Table). Tabelis on nii palju ridu, kui on võimalikke sihtpunkte antud sõlmest ning tulpasid sama palju, kui naabersõlmi antud sõlmel on (hoitakse kõikvõimalikke kaugusi (ruutimiskulusid) DX(Y,Z) = kaugus X-st Y-sse, kui Z on järgmine samm). Iga iteratsiooni käigus leitakse minimaalne tee ruuterist X ruuterisse Y läbi ruuteri Z (ruuterist Z saabub info ruuterusse X tee Z->Y maksumusest). Iteratsioon toimub uuesti iga kord, kui muutub ruuteriga seotud tee ruutimiskulu või naabersõlm teavitab temaga seotud kulumuutusest. Ruuter teavitab oma naabreid vaid esimesel juhul.Iteratsioon jätkub, kuni ükski võrgusõlm enam infot ei vaheta, iga võrgusõlm suhtleb ainult oma vahetute naabritega.Ruutimistabel saadakse eeltoodud minimeerimise
/// ==> D X(Y,Z) = c(X,Z) + minw {DZ (Y,w)} kaugus X-st Y-ni, kui Z on järgmine samm ==> EHK Igal sõlmel on oma kauguste tabel (Distance Table). Tabelis on nii palju ridu, kui on võimalikke sihtpunkte antud sõlmest ning tulpasid sama palju, kui naabersõlmi antud sõlmel on (hoitakse kõikvõimalikke kaugusi (ruutimiskulusid) DX(Y,Z) = kaugus X-st Y-sse, kui Z on järgmine samm). Iga iteratsiooni käigus leitakse minimaalne tee ruuterist X ruuterisse Y läbi ruuteri Z (ruuterist Z saabub info ruuterusse X tee Z->Y maksumusest). Iteratsioon toimub uuesti iga kord, kui muutub ruuteriga seotud tee ruutimiskulu või naabersõlm teavitab temaga seotud kulumuutusest. Ruuter teavitab oma naabreid vaid esimesel juhul.Iteratsioon jätkub, kuni ükski võrgusõlm enam infot ei vaheta, iga võrgusõlm suhtleb ainult oma vahetute naabritega.Ruutimistabel saadakse eeltoodud minimeerimise käigus, seal hoitakse infot parima vahendajasõlme kohta ning tee maksumust läbi selle sõlme
selle võrgusõlme jaoks. Iteratiivne – pärast k iteratsiooni teatakse vähima kuluga teed k sihtkohta. 32. Distance vector marsruutimisalgoritm Igal sõlmel on oma kauguste tabel (Distance Table). Tabelis on nii palju ridu, kui on võimalikke sihtpunkte antud sõlmest ning tulpasid sama palju, kui naabersõlmi antud sõlmel on (hoitakse kõikvõimalikke kaugusi (ruutimiskulusid) DX(Y,Z) = kaugus X-st Y-sse, kui Z on järgmine samm). Iga iteratsiooni käigus leitakse minimaalne tee ruuterist X ruuterisse Y läbi ruuteri Z (ruuterist Z saabub info ruuterusse X tee Z->Y maksumusest). Iteratsioon toimub uuesti iga kord, kui muutub ruuteriga seotud tee ruutimiskulu või naabersõlm teavitab temaga seotud kulumuutusest. Ruuter teavitab oma naabreid vaid esimesel juhul. Iteratsioon jätkub, kuni ükski võrgusõlm enam infot ei vaheta, iga võrgusõlm suhtleb ainult oma vahetute naabritega. Ruutimistabel saadakse eeltoodud minimeerimise käigus, seal hoitakse infot parima
Tulemüür on sisevõrgu poolt vaadates tavaline marsruuter kuid avalikus internetis on ainult üks
aadress. Selle saavutab kasutades võrguaadressite transleerimist (NAT - Network Address Translation)
- tulemüür muudab pakettide edastamisel vastavalt IP aadresse ja vajadusel pordinumbreid nii, et
välisvõrgu masinatele jääks mulje nagu nad suhtleksid tulemüüri enda, mitte sisevõrgu masinaga.
NAT on aadresside tõlkimine ruuterist. Tõlkimist on kolme moodi:
* staatiline: n n tõlgitakse terve aadressiplokk
*dünaamiline: n-m, m
Multipleksimine rakenduskihi ja transpordikihi mõttes - erinevate rakenduste käest tulevad andmed transpordikihi kätte ja transpordikiht toimetab need andmed teise otspunkti ning teises otspunktis jagab need laiali. 3) Kanalikiht Pakub teenust võrgukihi tasemele, formeerib kanalikihi paketi, tegeleb kanalikihi adreseerimisega, tegeleb vigade avastamisega, voo juhtimisega, kanali poole pöördumise korraldamisega. Selle ülesanne on läbi konkreetse kanali hostist ruuterisse, ruuterist ruuterisse, ruuterist ruuterisse jne kuni lõpuks ruuterist hosti infot liigutada. See tegeleb füüsiliselt signaalide edastusega alates sellest, kui signaal formeeritakse ja signaal võrgukaardi pealt välja läheb kas kaablisse või õhku. Kanalikiht on selleks, et transportida andmeid läbi konkreetse kanali. Kanalikihi standardid: 1) IEEE kanalikiht jagatakse kaheks a) LLC (loogiline kiht) 802.2 b) MAC (meediapöördus kiht) 2)Interneti mudel kaks kihti nii LLC kui MAC kokku pandud
saadetakse tükid minema. Ressursse, kasutakse ainult vajadusel s.t neid ei reserveerita. Pakettid lihtsalt pannakse teele ning iga pakett on sõltumatu ja võib liikuda erinevat teed pidi. Siin kohal on kusjuures oluline jagada andmed täpselt õigete pikkustega pakettideks, sest igas võrgusõlmes on ruuter, mis tegeleb pakettide edastusega ning kui paketid on jagatud liiga väikesteks tükkideks, siis tekivad ruuterisse nö järjekorrad (queues), mis võivad viia pakettide eemaldamiseni ruuterist, et ruumi teha uute jaoks. Samas kui pakettide pikkused on liiga suured, siis ei kasutata võrguressursse kõige effektiivsemalt ära nii, et siin tuleb leida tasakaal. 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi Kanali saab multipleksida sageduse, aja ja koodi järgi: Sageduse järgi kanali multipleksimine (Frequency-division multiplexing - FDM) erinevad võrguseadmed kasutavad suhtlemiseks erinevaid kanali sagedusi.
Siin kohal on kusjuures oluline jagada andmed täpselt õigete pikkustega pakettideks, sest igas võrgusõlmes on ruuter, mis tegeleb pakettide edastusega ning kui paketid on jagatud liiga väikesteks tükkideks, siis tekivad ruuterisse nö järjekorrad, mis võivad viia pakettide eemaldamiseni ruuterist, et ruumi teha uute jaoks. Samas kui pakettide pikkused on liiga suured, siis ei kasutata võrguressursse kõige effektiivsemalt ära nii, et siin tuleb leida tasakaal. 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi Kanalit saab multipleksida sageduse, aja ja koodi järgi: koodeerimise järgi andmete kokku pakkimine – multiplexer. Lahti pakkimine – demultiplexer Sageduse järgi kanali multipleksimine (Frequency-division multiplexing - FDM) –
annaabi.ee 
