originaalkujul järeltulevatele põlvedele 11. Silmapaistvus Ehitis on stiilipuhtuselt, materjalikäsitluselt ja ehituskvaliteedilt oma aja silmapaistev näide antud piirkonnas Lisaks arvestatakse ka tehnilist seisukorda ning kasutamise või alternatiivse kasutamise võimalust. Kriteeriumid parkide ehitismälestisteks tunnistamiseks: 1.Planeering ja pargistruktuur Ajalooline planeering on säilinud või loetav. Ajalooline ruumistruktuur (avatud, poolavatud ja suletud alad) on säilinud või loetav. 2. Pargi terviklikkus Arvestatakse, kas park on kindla kultuuri ja ajaloolise stiiliperioodi (regulaarne, vabakujuline, segastiil) näide. 3. Pargi kavandaja Arvestatakse, kas pargi loonud arhitekt, pargiaednik on teada. 4. Säilinud pargielemendid Pargi kujunduselemendina veekogud (looduslikud - allikad, oja, jõgi, järv; kunstlikud - tiik, kanal vms) on säilinud. Ajalooline teedevõrk on säilinud või loetav.
2B. Asustussüsteemide tüübid: 1) Kandid/paikkonnad – esmatasandi maalised asustussüsteemid; 2) Vallad – administratiivsed maalised asustussüsteemid; 3) Kohalikud/piirkondlikud asustussüsteemid – (enamasti) väikelinnalinnalised; 4) Maakond – II tasandi administratiivsed asustussüsteemid; - 4.1.) sh. maakondlikud hierarhilised asustussüsteemid; - 4.2.) sh. väiksemad linnapiirkonnad / keskus-ääremaa ruumistruktuur; 5) Regionaalsed asustussüsteemid; - 5.1.) sh. regionaalsed hierarhilised asustussüsteemid; - 5.2.) sh. suuremad linnapiirkonnad / keskus-ääremaa ruumistruktuur; 6) Rahvuslik asustussüsteem. 2C. Maakondlike ja regionaalsete asustussüsteemide trendid Eestis. MAAKONDLIKUD ASUSTUSSÜSTEEMID: Osatähtsuse ja rahvaarvu kasv enne 1990ndaid üldise linnastumise käigus, hiljem suhteline stabiilsus (tagasihoidlik kasv)
- Maavalitsuste kaotamine, ülesannete delegeerimine KOV-dele jt subjektidele - Märgatav KOV-de arvu vähenemine, eeldatav minimaalne suurus 5000 elanikku - Mitmed eesmärgid tulenevalt eeldatavalt suuremate omavalitsusüksuste ,,plussidest" - Erandid: väikesaared ja veel mõned - Haldusmuutused vaevaline tegevus. Eestis 15 maakonda, 30 linna ja 183 valda, üle 4000 küla-aleviku. Ruumistruktuur: eri tasandi asustussüsteemid - Rahvuslik asustussüsteem (eesti) - Regionaalsed asustussüsteemid (tln, tartu) - Maakondlikud (ida-viru) - Piirkondlikud (tartu) - Kohalikud jne jne (kandid) Ruumistruktuuri kujunemine Linnad - Ajaloolised linnad kaubandus- ja haldusüksused - Industrialiseerumine ja ressursiasulad Vallad - Endised külanõukogud - Põllumajandusliku tootmise loogika - Järjestikused liitumised
Vallad administratiivsed maalised asustussüsteemid; ---------------------------------------------------------------------------------- Kohalikud/piirkondlikud asustussüsteemid (enamasti) väikelinnalinnalised; Maakond II tasandi administratiivsed asustussüsteemid; o 4.1.) sh. maakondlikud hierarhilised asustussüsteemid; o 4.2.) sh. väiksemad linnapiirkonnad / keskus-ääremaa ruumistruktuur; Regionaalsed asustussüsteemid; o 5.1.) sh. regionaalsed hierarhilised asustussüsteemid; o 5.2.) sh. suuremad linnapiirkonnad / keskus-ääremaa ruumistruktuur; 6) Rahvuslik asustussüsteem. MAAKONDLIKUD ASUSTUSSÜSTEEMID Osatähtsuse ja rahvaarvu kasv enne 1990ndaid üldise linnastumise käigus, hiljem suhteline stabiilsus (tagasihoidlik kasv) Pigem kiire rahvastikuvähenemine 2000ndatel aastatel keskuste nõrgenemine;
· Funktsiooni ja tagamaatähendusega · Geograafilisest asendist · Funktsionaalse ja majandusliku struktuuriga · Füüsilise vormi ja struktuuriga · Mentaalse tajutavusega 72. 73. 74. Absoluutsed omadused konkreetsed, mis seonduvad paiga endaga. Relatiivsed omadused situatsioonist tulenevad omadused. 75. Asula alamstruktuurid: · Tänavate ja teede võrk liiklusstruktuur · Ruumistruktuur · Rohestruktuur ehk haljastu · Hoonestusstruktuur · Krundistruktuur 76. 77. 1) paiga asula ajalooline areng mõjurid ja arenguetapid 2) asula loodus ja maastik paigale omased absoluutsed omadused 3) asula struktuurid paiga asulasisese inimtekkelise füüsilise keskkonna ülesehitus 4) hooned ja teised üksikelemendid paiga asula füüsilise identiteedi võtmeobjektid 78. 79
regioonikeskused, maakonnakeskuste linnaregioonid, väikelinnad, maalised vallad) 41. Paiga geograafilise asendiga seotud absoluutsed ja relatiivsed omadused Reljeef, aluspõhi, kliima, veestik, mullastik, taimestik ja maastiku iseloom 42. Asula erinevad suuremad alamstruktuurid lisaks rohestruktuurile. Materjal: Asula- ehk kohaanalüüs olemus ja meetodid tänavate ja teede võrk liiklusstruktuur ruumistruktuur rohestruktuur ehk haljastu hoonestusstruktuur krundistruktuur 43. Genius loci olemus kolm põhikomponenti Kolm põhikomponenti: paiga füüsiline ülesehitus (elementideobjektide struktuur); inimeste tegevused (nt kalmistul, hiiemäel, kiigeplatsil); paika kasutavate inimeste mõttelaad ja väärtushinnangud. 44. Kohaanalüüsi tegemise eesmärgid - tuua esile asulale iseloomulikud omadused; - selgitada nende omaduste tausta;
Võib lisanduda väline mõõde teksti või lavaliste vahendite abil. · Progresseeruv (seotud sündmustega; kas aeg liigub edasi?) vs staatiline (seisunditega; kas aeg seisab?) · Lineaarne (sündmused järgnevad üksteisele; progresseeruv, tulevikku suunatud, pidevalt liikuv) vs tsükliline (sündmused korduvad) Kaasaegne teater on järgnev (sündmuste järg on põhjuslik), simultaanne (sündmused toimuvad samal ajal, millest tuleb esile, et aja- ja ruumistruktuur on seotud), fragmentaarne (teksti ülesehitus koosneb lõdva seosega teksti kildudest). Ruumitasandid: · Reaalne ruum otsene mõju sellel, milliseks kujuneb etendus · Fiktsionaalne ruum Stsenograafia lavakujundus. Loob lavastuse füüsilise keskkonna, visuaalse ilme. Viitab tegevuse kohale ja ajale. Loob näitlejale laval liikumisvõimalused. Määrab lava-saali suhte, materjalid ja lavaruumi sisemiste suhete organiseerituse.
avada inimestele vaatamiseks. Sama lugu on ka Exeteri raamatukoguga. Minu füüsiline keha ei ole seal käinud, kuid sellele vaatamata tunnetan imelise ehitise maagilist sidet kosmosega. On avaldatud arvamust, et Bryn Mawri ühiselamu on Kahni teistest kuuekümnendatel tehtud töödest nõrgem. Raske öelda. Fassaadide ilme on tõepoolest veidi nukker, kuid sisemine ruumistruktuur, mis kulgeb piki peatelge, on ülimalt müstiline ja meenutab mingit muistset kloostrit. Muljetavaldav on ka tugimüüride juurestik, mis seob teda ümbritseva maastikuga. Kõik Louis Kahni ehitised on oma kohaga fantastiliselt seotud. Dhaka assamblee on Kahni tõenäoliselt kõige täiuslikum töö. Seda totaalset instrumenti on üheselt raske kirjeldada hoonel on nii mitu tasandit