Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ruumikeskne" - 11 õppematerjali

Nimetu
5
doc

Nimetu

Aatomnumber: 19 Aatommass: 39,098 Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6 4s1 · Elektronskeem: +19|2)8)8)1) · Elektronite arv: 19 · Neutronite arv: 20 · Prootonite arv: 19 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I · Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Füüsikalised omadused: · Aatommass: 39,098 · Sulamistemperatuur: 63,25 °C · Keemistemperatuur: 759,9 °C · Tihedus: 0,862 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 0,4 · Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 39 K 93,22 38,9637 - 40

Varia → Kategoriseerimata
56 allalaadimist
Element - Rubiidium
4
doc

Element - Rubiidium

Rubiidium Ettekanne Kristina Hertmann 10K Juhendaja : Anna Perova Üldiseloomustus Aatominumber: 37 Aatomimass: 85,4678 Klassifikatsioon: Leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6 5s1 · Elektronskeem: +37|2)8)18)8)1) · Elektronite arv: 37 · Neutronite arv: 48 · Prootonite arv: 37 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I · Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Avastamine: R.W. Bunsen & G.R. Kirchoff, 1861, Heidelberg, Saksamaa Avastati see mineraal lepidokrokiidist, kasutades spektroskoopi. Nimi rubiidium tuleneb ladina keelsest sõnast "ruber", mis tähendab sügavpunast. Sellist nime põhjustasid rubiidiumi erepunased spektroskoopilised jooned. Leidumine looduses Rubiidiumi (Rb) puudust looduses ei ole. Teda leidub rohkem kui kulda, hõbedat või tina jne. Rubiidium kuulub kohekümne kolme kõige rikkalikuma elemendi hulka, mida

Keemia → Keemia
37 allalaadimist
Berüllium
7
doc

Berüllium

Kasutatud materjalid 7 2 Keemilised omadused: Berüllium on leelismetall, mis kuulub s-elementide hulka. Aatomi ehitus: 2 2 · Elektronvalem: 1s 2s · Aatommass: 9,01218 · Aatomnumber: 4 · Elektronskeem: +4|2)2) · Elektronide arv: 4 · Neutronite arv: 5 · Prootonite arv: 4 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I, II · Kristalli struktuur: heksagonaalne, ruumikeskne kuubline · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,57 · Stabiilseid isotoope: 1, massiarvuga 9 · Radioaktiivsetest isotoopidest stiilseim massiarvuga 10 ja pooldumisajaga 1,5 miljonit aastat. · 2. rühma kõige mittemetallilisem element, annab sageli kovalentseid sidemeid. · Amfoteerne, s.t reageerib nii hapete kui alustega. Leelistega reageerides annab berüllaatiooni: Be(s) + 2NaOH(aq) + 2H2O(l) Na2[Be(OH)4](aq) + H2(g) · Ühendid on väga mürgised.

Keemia → Keemia
27 allalaadimist
Naatrium
8
doc

Naatrium

.........................7 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................... 8 Naatriumi kohta tutvustus: Na Naatrium -metall Aatomnumber: 11 Aatommass: 22,989 Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s1 Elektronskeem: +11|2)8)1) Elektronite arv: 11 Neutronite arv: 12 Prootonite arv: 11 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I, 0, I Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Füüsikalised omadused: Aatommass: 22,989 Sulamistemperatuur: 97,81 °C Keemistemperatuur: 882,9 °C Tihedus: 0,971 g/cm3 Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 0,5 Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 22 Na 0 21,9944 2,605 aastat 23

Keemia → Keemia
121 allalaadimist
Kaalium
3
doc

Kaalium

organismi veetasakaalu reguleerimiseks ja südamerütmi normaliseerimiseks. Vajalik lihaste ja närvide funktsioneerimiseks. Aatomnumber: 19 Aatommass: 39,098 Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6 4s1 · Elektronskeem: +19|2)8)8)1) · Elektronite arv: 19 · Neutronite arv: 20 · Prootonite arv: 19 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I · Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Füüsikalised omadused: · Aatommass: 39,098 · Sulamistemperatuur: 63,25 °C · Keemistemperatuur: 759,9 °C · Tihedus: 0,862 g/cm3 · Värvus: hõbevalge · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 0,4 eemilised omadused: · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 0,82 · Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: KF Kloriidid: KCl

Keemia → Keemia
41 allalaadimist
Tseesium - referaat
6
docx

Tseesium - referaat

· vaakumtehnika · elektrilambid · meditsiinis -4- Andmed Aatomnumber: 55 Aatommass: 132,905 Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p6 6s1 · Elektronskeem: +55|2)8)18)18)8)1) · Elektronite arv: 55 · Neutronite arv: 78 · Prootonite arv: 55 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, 1 · Kristalli struktuur: ruumikeskne , kuubiline Füüsikalised omadused: · Aatommass: 132,905 · Sulamistemperatuur: 28,4 °C · Keemistemperatuur: 705 °C · Tihedus: 1,873 g/cm3 · Värvus: kuldkollane · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 0,2 · Isotoobid: -5- Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 126 Cs 0 126 1,64 minutit

Keemia → Keemia
27 allalaadimist
Titaan - Referaat
3
doc

Titaan - Referaat

Ti metall Titaan Aatomnumber: 22 Aatommass: 47,88 Klassifikatsioon: siirdemetallid, d-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d2 4s2 Elektronskeem: +22|2)8)10)2) Elektronite arv: 22 Neutronite arv: 26 Prootonite arv: 22 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...IV Kristalli struktuur: heksagonaalne, ruumikeskne kuubline Füüsikalised omadused: Aatommass: 47,88 Sulamistemperatuur: 1668 °C Keemistemperatuur: 3287 °C Tihedus: 4,50 g/cm3 Värvus: hõbedane Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 6 Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,54 Oksiidi tüüp: nõrkhappeline Ühendid: Fluoriidid: TiF2, TiF3, TiF4 Kloriidid: TiCl2, TiCl3, TiCl4 Bromiidid: TiBr2, TiBr3, TiBr4 Jodiidid: TiI2, TiI3, TiI4

Keemia → Keemia
86 allalaadimist
Liitium
8
docx

Liitium

· Elektronskeem: +3|2)1) · Elektronite arv: 3 · Neutronite arv: 4 · Prootonite arv: 3 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I · Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Füüsikalised omadused: · Aatommass: 6,947 · Sulamistemperatuur: 180,54 °C · Keemistemperatuur: 1342 °C · Tihedus: 0,53 g/cm3 · Värvus: hõbevalge/hall · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 0,6 · Isotoobid: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 6 Li 7,42 6,0151 -

Keemia → rekursiooni- ja...
19 allalaadimist
Kaalium
2
doc

Kaalium

Süttib veel fluoris ning broomis lausa plahvatab. Õhus oksüdeerub kaalium energiliselt. Keemilised omadused: Oksiidi tüüp: tugevaluseline Aatomnumber: 19, Aatommass: 39,098, Klassifikatsioon: leelismetallid, s- elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6 4s1 Elektronskeem: +19|2)8)8)1) Elektronite arv: 19 Neutronite arv: 20 Prootonite arv: 19 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, I Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubiline Lihtaine saamine: Kaaliumit saadakse sulatatud KOH elektrolüüsil: 4KOH 4K (katoodil) + 2H2O + O2 (anoodil) Nüüdisajal toodetakse kaaliumi metalse naatriumi ja kaaliumkloriidi sulandist 850 ºC juures: Na + KCl NaCl + K K eraldub auruna, mis kondenseeritakse metalse kaaliumi saamiseks. Kaaliumi eraldumine sulatatud kaaliumkloriidi elektrolüüsil on raskendatud, sest K lahustub sulas kaaliumkloriidis. Mis jaoks?

Keemia → Keemia
44 allalaadimist
Vanaadium
8
doc

Vanaadium

Elektronskeem Elektronskeem: +23|2)8)11)2) Elektronite arv: 23 Neutronite arv: 28 Prootonite arv: 23 Oksüdatsioonia st(m)e(d) ühendites: -III...V Kristalli struktuur: ruumikeskne kuubline Vanaadium on toatemperatuuril hõbevalge, plastne, tahke metall. Tema sulamistemperatuur on umbes 1900 ° C (3500 ° F) ja keemistemperatuur on umbes 3000 ° C (5400 ° F). Õhus kuumutamisel muutub rabedaks. Tema tihedus on

Keemia → Keemia
20 allalaadimist
KINNISVARA HALDAMINE
214
doc

KINNISVARA HALDAMINE

Kuid üha enam on selles turuosas näha just selliseid suuri kinnisvaraomanikke, kelle põhitegevus pole kinnisvaraga seotud. Sellised uued tegijad kinnisvaraturul on pensionifondid ja kindlustusfirmad. Kinnisvarakeskkonna temaatika on ülesehitatud kolmnurgale, mille keskel on ruum ja tippudes: majandus – tehnoloogia – juhtimine Selline kolmnurkne sõltuvus tähendab esmajoones, et kinnisvarakeskkond ning selle kasutamise ning kasutatavuse efektiivsus on ruumikeskne kategooria. Sarnane suhtumine on üldlevinud korterelamute puhul – kui korter on korras ning kasutajal pole sellega probleeme, siis katuse, fassaadi ning trepikäigu seisund huvitab kasutajat vaid niivõrd, kui see häirib oma korteri kasutamist. Lisaks põhitegevuse toetamiseks on kinnisvarakeskkonna kavandamisel ka teised olulised eesmärgid:  Organisatsiooni maine tõstmine üldsuse silmis ning selle säilitamine;

Haldus → Kinnisvara haldamine
204 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun