Vahemere vöö Atlandi ookeani keskmäestiku vöö Miks? · Laamade liikumine · Vulkaanipursked · Koobaste, kaevanduste varingud · Maa-alused tuumaplahvatused Tagajärjed · OTSESED · KAUDSED Murrangud Inimeste hukkumine maakoores (ülangud, Kodutuks jäämine alangud) Tulekahjud Hiidlained, tsunamid Avariid Purustused Majanduse Rusuvoolud, varingud seiskumine Lisakulud kahjude likvideerimiseks Millest sõltuvad tagajärjed? · Maavärina tugevusest ja ulatusest · Rahvastiku hulgast ja asustustihedusest · Ehitiste konstruktsioonist, kvaliteedist ja materjalidest · Ettevalmistatusest · Infrastruktuuri tasemest Kuidas vähendada tagajärgi? http://www.stopdisastersgame.org/en/playgame.html · Ennustamine · Ei ehita murrangulõhede lähedusse
Peamiselt tegeletakse Mäetööstusega Terrasspõllundusega Karjakasvatusega Turismiga Mägironijate teenindamisega Maavarade kaevandamisega http://www.inspirationgreen.com/assets/images/P hotography/Terraced%20Fields/vietnam %20terrace.JPG Probleemid Keskkonnaprobleemideks on Laviinid ehk suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine. Rusuvoolud ehk mägedes ja mujal positiivsete pinnavormidega aladel esinevad pinnasest ja veest moodustunud tugevad veevoolud. Erosioon ehk voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära http://www.jkalpiklubi.ee/fotod_alpinismist/l kandub. aviin/010176.jpg Kasutatud materjal http:// et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rgusv%C3%B6%C3%B6ndilisus http://et.wikipedia.org/wiki/Laviin http://et.wikipedia.org/wiki/Rusuvool http://et
·Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate tugevust pallides (1-12 palli) ja seda tehakse eelkõige purustuste põhjal. ·Richteri skaala järgi maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides kasutatakse logaritmilist skaalat. Näiteks 5-magnituudise maavärina võimsus on 10 korda suurem 4-magnituudisest, 100 korda suurem 3-magnituudisest jne. Maavärinatega kaasnevad protsessid · Maakoorelõhed, ülangud, alangud · Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid · Vulkaanipursked · Tsunamid http://commons.wikimedia.org/wiki/File:FEMA_-_264_-_Photograph_by_FEMA_News_Photo_taken_on_10-01-989_in_California.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ferguson-slide.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/98/Lawine.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:ElSalvadorslide.jpg Tsunami e hiidlaine tähendab "laine sadamas". Tekib, kui maakoore murrang toimub
•Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate tugevust pallides (1-12 palli) ja seda tehakse eelkõige purustuste põhjal. •Richteri skaala järgi maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides kasutatakse logaritmilist skaalat. Näiteks 5-magnituudise maavärina võimsus on 10 korda suurem 4-magnituudisest, 100 korda suurem 3-magnituudisest jne. Maavärinatega kaasnevad protsessid • Maakoorelõhed, ülangud, alangud • Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid • Vulkaanipursked • Tsunamid http://commons.wikimedia.org/wiki/File:FEMA_-_264_-_Photograph_by_FEMA_News_Photo_taken_on_10-01-989_in_California.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ferguson-slide.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/98/Lawine.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:ElSalvadorslide.jpg Tsunami e hiidlaine tähendab “laine sadamas”. Tekib, kui maakoore murrang toimub
Mercalli skaala-pallid (1-12) Võib esineda hiidlaineid e. Tsunamit, kui maakoore murrang toimub ookeani põhjas ja see surub veemassi üles. Mida põhjustab: -ujutatakse üle suured alad -hävib taimkate, muutub ranniku pinnamood -mullad ja siseveekogud soolduvad -hävivad korallrifid -ookean reostub 11. Tead maavärinate ja vulkaanipursetega kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandus tegevusele. Maavärinatega kaasnevad maakoorelõhed, varingud, rusuvoolud, tsunamid, maalihked, lumelaviinid. Vulkaanipurskega kaasnevad eralduvad gaasid, tuhapilv, lõõmpilv, vulkaanilised pommid, laavavoolud, lööklaine 12. Oskad nimetada nõlvaprotsesse ja tegureid mis soodustavad nõlvaprotsesse,ka inimtekkelisi. Nõlvaprotsessid on raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju -varisemine -libisemine -voolamine -nihkumine 13. Mõisted: subduktsioon, spreeding
Kehalained läbivad Maa sisemust, ,,ennustavad maavärinaid" Pikilained kuni 6-7 km/s Ristilained kuni 13 km/s Pinnalained levivad piki maapinda, tekitavad purustusi Tekkepõhjused : Vulkaanipursked Koobaste varisemised Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) Laamade liikumine Kaasnevad protsessid: Maakoorelõhed, ülangud, alangud Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid Vulkaanipursked Tsunamid Purustused sõltuvad: Asustustihedus Epitsentri lähedus Maavärina võimsus Kolde sügavus Inimeste teadlikkus Reljeefist Piirkonna arengutasemest Kahjustuste leevendamine: Tulekindlad materjalid Püramiidjas kuju Tugevdatud vundament Trossid tugisammastes Varjendid, päästjate oskused
Kehalained läbivad Maa sisemust, ,,ennustavad maavärinaid" Pikilained kuni 6-7 km/s Ristilained kuni 13 km/s Pinnalained levivad piki maapinda, tekitavad purustusi Tekkepõhjused : · Vulkaanipursked · Koobaste varisemised · Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) · Laamade liikumine Kaasnevad protsessid: · Maakoorelõhed, ülangud, alangud · Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid · Vulkaanipursked · Tsunamid Purustused sõltuvad: · Asustustihedus · Epitsentri lähedus · Maavärina võimsus · Kolde sügavus · Inimeste teadlikkus · Reljeefist · Piirkonna arengutasemest Kahjustuste leevendamine: · Tulekindlad materjalid · Püramiidjas kuju · Tugevdatud vundament · Trossid tugisammastes · Varjendid, päästjate oskused
Aineosakeste liikumine on selle laine puhul suurim, tekib suurim kahju. RICHERI SKAALA magnituudides, seismograafiga. (maavärinate tugevus) Seismoloogid on järeldusel, et üle 8.9 magnituudiga maavärinaid ei saa toimuda, kuna kivimid maakera sees ei pea suurematele pingetele vastu. 8.Toob näiteid maavärinate ja vulkanismiga kaasnevate nähtuste ning nende mõju kohta keskkonnale ja majandustegevusele. MAAVÄRINATEGA: 1) Maakoore lõhed, ülangud, alangud. 2) Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid. 3) Vulkaanipursked. 4) Tsunaamid. VULKANISMIGA: 1) Laavavoolud 2) Tuha- ja gaasipilved 3) Tulikuum tuhk matab kinni ümbritsevad alad4) Maavärinad, maalihked 5) Püroklastilise materjali vool (kuum kivi, tuhk etc) 6)Mudavoolud 9.Teab , mis on nõlvaprotsessid ning mis tingimustel need tekivad. NÕLVAPROTSESSID igasugune kivimimaterjali liikumine nõlva raskusjõu mõjul. Need
· tulekahju · plahvatus · rööbastelt maha jooksmine · otsasõit autodele ja inimestele 13) Loodusõnnetus on erakorralise iseloomuga loodusnähtus, mis seab ohtu elu, tervise, looduskeskkonna või põhjustab hoonete ja kommunikatsioonide purunemise ning toob kaasa majanduslikku kahju. Suuremad loodusest tingitud ohud, mis inimesi ähvardavad on: maavärinad; orkaanid; tsunamid ehk hiidlained; keeristormid; vulkaanid; rusuvoolud; OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED üleujutused; metsatulekahjud. 14) Kuivus, põuaperiood -tuleb väga hoolikalt jälgida tuleohutusnõudeid metsades. et tervis vastu peaks on vajalik palju juua. otsida endale varjulisem koht ja varustada end piisavalt veega. Madal õhutemperatuur-kontrollida kütteseadmete korrasolekut ning tõeliselt külmade ilmade korral püsida kodus. Rahe- tuleb võimalikult kiiresti leida mõni varjualune
mingile grupile antud valdkonda uurivatele inimestele, kuid tegemist ei ole loodusõnnetustega. Kui aga sarnane situatsioon juhtub mingis asustatud piirkonnas, kus on ohustatud inimesed, siis on tegemist loodusõnnetusega ja vajadusel alustatakse riiklike kriisireguleerimisplaanide elluviimist. Kui maailma mastaapides võib toimuda mitmeid suuri loodusõnnetusi, mis põhjustavad väga ränki tagajärgi (üleujutused, maavärinad, rusuvoolud jne), siis Eesti tingimustes on nende õnnetuste toimumise tõenäosus väga väike. Eesti asub eemal maakera seismiliselt aktiivsetest piirkondadest (piirkonnad, kus maakoores toimuvad aktiivsed protsessid), kus toimuvad pidevalt maalihked, maavärinad, vulkaanipursked, kuid sellegipoolest ohustavad meid mitmed loodusõnnetused, mis meie oludes võivad omada katastroofi mõõtmed. Kõige raskemaid tagajärgi võivad Eesti oludes endaga kaasa tuua tormid, tugevad lumesajud, üleujutused jne.
b) Keskpurske vulkaanid - Kilpvulkaanid Mauna kea - kuhikvulkaanid Etna Tuff vulkaansest tuhast moodustunud poorne ehitusmaterjal Kuumaveeallikad geisrid vulkaanide levikuga seotud 4) Maavärinad - seismograafiga - lumelaviinid - võivad kaasneda maa nihked - mudavoolud e. selid mägedes - purustused - rusuvoolud Hüpotsenter maavärina tekke kolle Tsunaami maavärina tekitatud hiidlaine Epitsenter punkt maakoore välispinnal, mille vertikklne telg ulatub hüpotsentrini Maa ja mere mõju õhu tsirkulatsioonile 1) erinev soojenemine õhurõhu erinevused 2) erinev kliimatüüp mandriline - mereline 3)vesi alalises liikumises =hoovused - soojad niiskust Madagaskarit mõjutab soe hoovus Madagaskari hoovus
3) maavärin oli väga tugev; 4) epitsenter asus pealinnale väga lähedal; 5) ei suudetud kiiresti päästetöid läbi viia jms. SA Innove (osaülesanne 79) Tooge 2 näidet selle kohta, milliseid muutusi võib maavärin looduskeskkonnas tekitada. Üks sobiv näide andis 1 punkti. 1) Maapinda võivad tekkida suured lõhed. 2) Maavaringutes võivad nõlvad või oruveerud nö „alla sõita“ – maalihked, rusuvoolud. 3) Varing võib sulgeda vooluvee tee ning tõkke taha tekib veekogu/järv. 4) Ülangute ja alangute teke jms. Ülesande nr 25 tulemused Osa- Max Ülesande Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Max Null- üles- punktid keskmine sooritus sooritus sooritus sooritus tulemuse tulemuse anne sooritus eesti vene noor- neiud % % %
mägine pinnamood ja suur meridionaalne ulatus. Kliima on väga mereline: talv pehme ja suvi jahe ning sajune. Mäestikest fjordidesse laskuvad jõed on lühikesed, kuid vee- ja energiarikkad ning läbi aasta suht. ühtlase vooluhulgaga ja suure langusega. Norra on ka järvederikas maa, need moodustavad 4,7% pindalast. Suure osa pindalast hõlmavad paljad kaljud ja tundra. Mets katab 25% territooriumist ning 90% metsast on okasmets. Peamised loodusohud on rannikul ja mägedes rusuvoolud, savipinnasel maalihked ja merel tormid. Maavaradest leidub Norras rauda, titaani, niklit, molübdeeni, vaske ja tinamaaki ning kromiiti ja püriiti ja Teravmägedel koksistuvat kivisütt; majanduslikult tähtsamad on Põhjamere nafta- ja maagaasimaardlad. Norra majandus tugineb vabaturule ja tugevale riiklikule sektorile, valitsus kontrollib kõiki olulisemaid majandusharusid. Riigieelarve suurim tuluallikas on käibemaks, tulumaks on astmeline
annaabi.ee 
