saatus" (1989). Oluline koht Tormise loomingus on ühiskonnakriitilistel teostel, mis on kirjutud 1970. ja 1980. aastatel ja kus kõlab filosoofiline mõte. Inimese isikliku vabaduse probleemidest ja rahvusliku enesemääramise õigusest räägivad Tormise meeskooritsüklid ,,Hamleti laulud" (1965, Paul-Eerik Rummo) ja ,,Juhan Liivi sarkasmid" (1979), kooritsüklid ,,Dialektilisi aforisme" (1978, Juhan Liiv), ,,Mõtisklusi Hando Runneliga" (1981) ja ,,Lojaalsed laulukesed" (1981/2002, Hando Runnel) ning segakooriteos ,,Mõtisklusi Leniniga" (1982, V. I. Lenin), meeskoorikantaat ,,Rahvaste sõpruse rapsoodia" (1982, NSV Liidu rahvaste rahvaluule) ja mitmed teised teosed. 1990. aastate loomingus tulevad esile inimese eksistentsiaalset eluvõitlust käsitlevad dramaatilised kooriteosed. Tormis on kirjutanud ka filmimuusikat, sealhulgas muusika filmidele ,,Kevade" (1969) ja
Teose uuslavastus (Peeter Jalakas) 2004. aastal kujunes eesti muusikaelu suursündmuseks. Paljudes Tormise töödes, eriti 1980. aastate loomingus, kõlab ühiskonnakriitiline ja filosoofiline mõte. Inimese isikliku vabaduse probleemidest ja rahvusliku enesemääramise õigusest räägivad Tormise meeskooritsüklid ,,Hamleti laulud" (1965, Paul-Eerik Rummo) ja ,,Juhan Liivi sarkasmid" (1979), kooritsüklid ,,Dialektilisi aforisme" (1978, Juhan Liiv), ,,Mõtisklusi Hando Runneliga" (1981) ja ,,Lojaalsed laulukesed" (1981/2002, Hando Runnel) ning segakooriteos ,,Mõtisklusi Leniniga" (1982, V. I. Lenin), meeskoorikantaat ,,Rahvaste sõpruse rapsoodia" (1982, NSV Liidu rahvaste rahvaluule) ja mitmed teised teosed. Tormis on kirjutanud ka lüürilise tundetooniga laule Marie Underi, Gustav Suitsu ja Viivi Luige luulele. 1990. aastate loomingus tulevad esile inimese eksistentsiaalset eluvõitlust käsitlevad
Vahetu ühiskondliku ja poliitilise olukorra tõlgendamine, aga on ka isiklikumaid tekste. Loomingu põhiteemaks Eesti ühiskond 40.-tel ja 50.-tel, poliitilise olukorra pained ja selle mõju inimestele. 23. Madis Kõivu näidendid ja proosa. „Põud ja vihm“, „Studia memoriae“ I–VI. Kirjandusringkondades servapealne tegelane, ei püüa kirjanik olla. Esimesed tekstid on sündinud ühistöös: „Küüni täitmine“ (Hando Runneliga) ja „Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus“ (Vaino Vahinguga). Looming on dialoogiline, ei ole realistlik, mingi hämarus. Kohad on olulised, koht tingib sageli tegelaste käitumise ja keelepruugi. Sihilik vastandumine psühholoogilisusega. Näidendeid on tihti raske lavastada. 24. Doris Kareva ja Mari Vallisoo luule. Doris Kareva („Vari ja viiv“). Võetakse kiiresti omaks, aga unustatakse peagi, et tegu on noore autoriga; räägitakse nagu vanast luuletajast
"Viru vanne" meeskoorile/segakoorile (Hando Runnel) 1981 "Eestlase laulukesed", neli laulu segakoorile (Hando Runnel) "Kojusaatmis-sõnad" meeskoorile ja samaanitrummile ("Kalevala") "Küsimus on..." tenorile ja segakoorile (tekst Olaf Utt'i artiklist ajalehest Sirp ja Vasar) "Laulusild" meeskoorile/naiskoorile/segakoorile ("Kalevala" ja eesti rahvaluule) "Lojaalsed laulukesed", kolm laulu segakoorile (Hando Runnel) "Mis siin naerda on?" naiskoorile (Hando Runnel) "Mõtisklusi Hando Runneliga", neli laulu segakoorile/meeskoorile (Hando Runnel) "Pärismaalase lauluke" ("Tabu-tabu") meeskoorile/segakoorile ja nõiatrummile "Sa oled kui salanaine" segakoorile (Juhan Liiv) "Viimane laev - Valse triste" meeskoorile (Juhan Smuul) "Vindised laulukesed", kolm laulu meeskoorile (Hando Runnel) 1982 "Helletused" sopranile ja meeskoorile/ segakoorile (Aino Tamme ja Miina Härma järgi) "Kaks nõukogulikku rahvalaulu" meeskoorile (rahvaluule) kogust "Stagna-aja laulukesi" (1978-1982)
tekstidele. Vahetu ühiskondliku ja poliitilise olukorra tõlgendamine, aga on ka isiklikumaid tekste. Loomingu põhiteemaks Eesti ühiskond 40-50ndatel, poliitilise olukorra pained ja selle mõju inimestele. Shakespeare'likud puntrad, milles põimuvad reetmine, mäletamine ja unustus. 24. Madis Kõivu näidendid ja proosa. ,,Küüni täitmine" (1978) esimene ilukirjanduslik tekst (ilmus Jaanus Andreus Nooremb nime all; koos Hando Runneliga). Kõivu kirjutamisviis pole realistlik, lähtub modernistlikust traditsioonist. Tugev dialoogilisus on olemuslik, avaldub nii draamas kui proosas. Laiemas plaanis: saavad kokku erinevad hääled ja erinevad keeled. Tekstis on läbisegi võru-, saksa ja vene keel. Rõhutab kohta või ruumi: ruumilised kordinaadid, kohavaim. Tekstid on seotud konkreetse kohaga. Tõrjub pshühhoogilist lähenemist. See võimendub koostöös Vaino Vahinguga ,,Faehlmann. Keskpäev
Sellest romaanist on tehtud ka film. Suurteoste ajajärk hakkab suhteliselt teadlikult. Ta kirjutab neid erinevaid avarilmu programmiliselt järjest läbi ning neis ilmades liigub väga sarnaste nimedega tegelased. Ei saa öelda, et kõigi puhul on tegemist autobiograafiliste teostega. Mis puudutab „Karu südant“, siis selle puhul on isiklik kogemus kindlasti taustaks. X loeng Madis Kõiv (s. 1929) 1978 Küüni täitmine (Hando Runneliga) 1984 Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus (Vaino Vahinguga) 1987 Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnändämä aasta suvõl (Aivo Laõhmusega) 1991 Castrozza 1993 Tagasitulek isa juurde 1994 Filosoofiapäev 1997 Peierite ühtunäitus 1998 Stseene saja-aastasest sõjast 1998 Omavahelisi jutuajamisi 1999 Kui me Moonsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta 2004 Finis nihili
taustad. Castrozza on tsirkuse direktor. 1999 Kui me Moonsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis keegi ei ostnud - komöödia? pärimus? Tuleb esile kolmas keel, see peaks olema kirderanniku murre. Kirjutab murret, mis ei ole tema kodukeel iial olnud. 1991 Kokkusaamine - 17. sajandil Hollandis saavad kokku 2 meest. Koostööd olnud erievad. Suuremad teosed 2004-2010. Küüni täitmine (Hando Runneliga) 1978 ilmub pseudonüümiga Jaanus Andreus Nooremb. Oluline roll ka lavastajatel, kes hakkab lavastama, Tekst suuresti Kõivu oma, vahelaulud Runneli omad. Castrozza 1991, tema esimene näidend, mis meieni jõudnud, esimene variant 60ndatel ja siis ta mingil hetkel otsustas, et teatriinimestele näitab seda. Väidetavalt läks algne käsikiri kaduma ja taastas selle. Suurvaimude grupp: 1984 Faehlmann. Keskpäev
annaabi.ee 
