rõõmustab rändajat paljutõotavate kaugustega ja ka rännaku endaga · "Avalaul" - kirjeldab väga kujundlikult suve ja kevade saabumist. Näiteks "...puhkeva päikese põletav lõõm käib süütamas kevade tahti..." · Luuletus räägib merest ja vahutavast jõest, külvajatest põllul ja valgest ajast, maikuust. Luule viisistamine Kolm libretot G. Ernesaksa ooperitele: · ,,Tuleristsed" (1959 koos K. Irdiga) · ,,Käsikäes" (koos P. Rummoga) · ,,Kosilased Mulgimaalt" (E. Vilde ,,Vigaste pruutide" motiividel) Kasutatud materjal · http://www.slideshare.net/hettyke/eesti-kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Kersti_Merilaas · http://www.annaabi.com/s.php?s=kersti+merilaa · https://www.google.ee/search?q=kersti+merilaa Aitäh kuulamast!
Meeled tuultele valla Uued vaod vaotuman palge Süda sädemaid kalla Tuli neelab kõik alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa Sisu Ajakiri jaguneb osadeks: 1. ilukirjandus 2. esseistika ja artiklid 3. uudiskirjanduse arvustused 4. ringvaade Looming 1/2012 Jaanuarikuu number keskendub Paul-Eerik Rummole, kellel oli 19. jaanuaril 70. sünnipäev. Paul-Eerik Rummo luule. Toomas Haugi intervjuu Paul-Eerik Rummoga. Joel Sang ,,Nostalgiliselt, nagu sel puhul kombeks". Aare Pilv ,,Suusoojaks". Jaanuarikuu numbris avaldati luulet ka Linnar Priimäelt, Albert Trapeezilt, Jan Kausilt, Mihkel Kaevatsilt, Henn-Kaarel Hellatilt. Mõned näited Henn-Kaarel Hellat § Kõige lühem palve ja luuletus Aamen § Lugu Kõnnid kõigi ohtude labürindis ega väsi imestamast et see olevat elu Ajakirjast võime lugeda proosat Mihkel Mutilt, Tarmo Tederilt, Mart Kivastikult. Lühiproosat Ilmar Jaksilt.
,,Turvas" (1950), ,,Veskilaul" (1959), ,,Lugu mustast ja valgest" (1962), ,,Lumest lumeni" (1982) ja valikkogus ,,Kui vanaema noor oli" (1983). Lühiproosa ,,Eilsete perest" (1975) sai 1976. aastal F. Tuglase auhinna. Merilaasi loomingusse kuulub draama ,,Kaks viimast rida" (1973), lastenäidend ,,Pilli-Tiidu" (1977) ja kolm libretot G. Ernesaksa ooperitele: ,,Tuleristsed" (1959 koos K. Irdiga), ,,Käsikäes" (koos P. Rummoga) ja ,,Kosilased Mulgimaalt" (E. Vilde ,,Vigaste pruutide" motiividel). Merilaas on tõlkinud G. C. Lichtenbergi ,,Aforisme" (1972 koos A. Sangaga), G. Maureri valikkogu ,,Maailm toimub" (1977 koos A. Kaalepiga), G.Eichi ,,Ajendid ja kiviaiad" (1986 koos A. Kaalepiga), B. Brechti luulet ja näidendi ,,Tapamajade Püha Johanna" ja ,,Ema Gourage" (1977), Goethe luulet ja näidendi ,,Torquato Tasso" (1983).
17.veebruar Taasasutatakse Eesti Kaitseliit. 23.veebruar ENSV tunnistab kehtetuks kommunistliku partei juhtiva rolli ühiskonna poliitikas. Veebr-märts Eesti Kongressi valimistel saavad edukalt hääli nii Rahvarinne, Eesti Muinsuskaitse Selts kui ka väiksemad rahvusliku liikumise parteid. 2.märtsAsutatakse Eesti Ettevõtjate Erakond eesotsas Tiit Madega. 9.märtsAsutatakse Eesti Liberaaldemokraatlik Partei eesotsas Paul-Eerik Rummoga. 11.märts Kuulutatakse välja vaba ja sõltumatu Leedu Vabariik. 11.-12.märts Eesti Kongressi I istungil deklareeritakse kodanike ühist tahet iseseisvuse taastamisest ja töötatakse välja ka kava selle eesmärgi suunas liikumiseks. 14.märts Gorbatsov valitakse esimeseks ja viimaseks NSVLi presidendiks. 19.märts Stockholmis meeleavaldused Balti riikide iseseisvuse toetamiseks. 29
–1980ndail eeskätt oma mitmekesise mängukavaga: eesti ja maailmadramaturgia kõrval suudeti väärtuslikke teoseid leida ka nn. kohutuslikust rubriigist – nõukogude vennasrahvaste repertuaarist. Vello Rummo (peanäitejuht 1969–1982) andis loominguliselt küllaltki vabad käed 1960ndate lõpus teatrisse tulnud GITISe haridusega Kaarin Raidile ja Ingo Normetile. Normet kui alusmaterjali austav ja hea žanritunnetusega lavastaja kandis Raidi Pärnust lahkumise järel Rummoga rööbiti küllaltki suurt lavastamiskoormust ning võttis 1982. aastal üle ka peanäitejuhi kohustused. Toonase teatriuuenduse suundumustega astusid dialoogi tema tõlgendus Vaino Vahingu näidendist „Suvekool” (1972) ja Juhan Liivi luulel põhinenud kompositsioon „Valu” (1973); leedu külaelu ajaloolist panoraami vahendas köitvalt Kazys Saja „Puutuvid” (1977) – siin avaldusid Normeti lavastajakäekirja tugevate
võib leida ka tema luulest. Luulet lugedes on tugevamalt näha tungi või suunda impersonaalsuse suunas. Oma mina ära kaotamine suures maailmas, seda mina sinna sisse sulatada. Luulekogu ,,Jäljed allikal" (1965) hoovõtt, ettevalmistus suureks läbimurdeks, mis saab kahe järgmise koguga: Tolmust ja värvidest (1967) esteetilises plaanis, kus klassikaline luuletraditsioon ja uuenduslik traditsioon saavad kokku ja tekib sümbioos. Selle raamatuga algas rahvusvaheline tuntus. Võrreldes Rummoga on Kaplinskil siin rohkem loitsuline ja laululine laad, hämaram ja müstilisem. Peale seda luule muutub, 1970ndatel on vaheldumisi erilaadi luulet. Valge joon Võrumaa kohale (1972) jätkab eelmist luulekogu, kuid ka muudab. Rohkem vabavärssi ja haakub Rummo ,,Saatja aadressiga.." Ajakajalisem. 1960ndate ja 1970nda vahetusel ühendab Kaplinskit ja Rummot otsivad uusi võimalusi ja liiguvad proosalähedaseks luuleks. 1970-1980ndatel kirjutab mitmes laadis.
september 3. -4. Moskvas tagurlike jõudude mässukatse, mille sõjavägi maha surus. Balti riikide oktoober toetus president Boriss Jeltsinile. 9. oktoober Värskas toimus III Seto kongress. Linna- ja vallavolikogude valimistel osales 52,6% nimekirjadesse kantud 17. oktoober valimisõiguslikest kodanikest. Pariisis algas UNESCO 27. peakonverents, kus esimest korda osales Eesti 25. oktoober delegatsioon (eesotsas Paul-Eerik Rummoga). 26. oktoober Riigikogu võttis vastu rahvusvähemuste kultuurautonoomia seaduse. 19. november Tallinnas Pärnamäe kalmistu krematooriumis toimus esimene tuhastamine. Ülemaailmne noorteorganisatsioon Junior Chamber International valis aasta november inimeseks poliitika vallas Eesti peaministri M. Laari. Riigikogu võttis vastu uue tulumaksuseaduse: alates 1. jaanuarist 1994 peetakse
Tuletab "Saatja aadressi" juhtumit meelde. 1965 Jäljed allikal - kassetis ilmunud kogu. Tundub, et esimene raamat veel ei ava noort autorit. Ettevaatliku käega komponeeritud, et ei torkaks liiga silma. 1967 Tolmust ja värvidest - Teine kogu toob "täismängu". Sidalab mõlemat poolust. Pigem loitsiv-laululine pool domineeriv. Suures osas ka ikkagi senisele luuletraditsioonile lähedal ja selgemalt kui Rummo lumevalguse raamat. Tasakaalupunktina: klassika vs modernsus. Võrreldes Rummoga, on siin rohkem tasakaaluotsinguid, värsivormis tasakaalusaavutamist. Sisekaemust. Hämaram, asjad ei ole selged, kõik on kerges udus, samalaadne efekt, mis Masingu puhul rolli mängib. Luuletused on sellised, et 7 hakatakse rahvuspoliitilises võtmes tõlgendama. Kaplinski hakkab selle tõlgendusega sõdima. Tõlgenduse ümbertõlgendamse
annaabi.ee 
