kasvas enne üks kõrs, siis peab põllumees püüdma, et tulevikus kasvaks seal kaks kõrt. 2.Sangaste Rukis Rukki sordiaretuses kuulub talle ühe esmaalgataja au kogu maailma ulatuses. *Suurema osa teaduslikuks tööks vajalikust aparatuurist pidi Berg ise konstrueerima *Tööd rukkiaretuses alustas sellega, et püüdis teistest maadest muretseda head rukkiseemet. * Kõigepealt katsetas ta 'Vassa' rukkiga ja Helsingi lähedalt muretsetud 'Nylandi' rukkiga, kuid lumeta talve tõttu need sordid hukkusid. Siis proovis ta Saksamaalt toodud 'Probstei' ning viimast hakkas ta 1882. aastast katsepõldudel kasvatama. Koos sellega külvas ta katsepõldudele ka mujalt sisse toodud sorte kui eesti karmile talvele need väga vastu ei pidanud. Pärast mõningaid ristamiskatseid otsustas Berg hakata tegelema puhta sordisisese aretusega ja valis selleks 'Probstei' rukki. Sangaste rukki aretamisel täiendas Berg pidevalt
Kui rukis külvati alemaale, oli see aeg sobivaim alepõletamiseks. Suvivili külvati küllaltki hilja ja seda mitmel põhjusel: Kuna sügisel püüti loomi karjatada põllul võimalikult kaua, jäi põllu kündmine kevadeks. Kehvad maaharimisriistad ei võimaldanud maad nii hästi harida, et kevadel saaks kohe külvata ja tavaliselt tuli maa kevadel uuesti künda, mis nihutas külvi hilisemasse aega. Oder ei tohtinud saada küpseks rukkiga samal ajal, sest viljalõikuseks ei jätkunud töökäsi. Uued tööriistad ja põllumajandusteaduse areng tõid kaasa muutused külvitraditsioonides. Varasemal ajal kasvatasid eestlased rukist, kaera, otra, hernest, uba, tatart, naerist, kapsast, lina ja kanepit. Hilisemal ajal hakati kasvatama nisu, kartulit ja teisi tänapäeval tuntud kultuure. Ka õuna- ja marjaaiad rajati talude juurde hiljem.
14,6%. Loomakasvatuses oli seis rahuldav piima tuli rohkem 7%, liha vähem 1,3%. Kriis Eestis algas teravilja turuhindade katastroofilise langusega Euroopas. Suurimaks kannatajaks olid ekspordile orienteeritud majandusharud. Kuna teised riigid hakkasid oma siseturge kaitsma protektsionistlike meetoditega, jõudis kriis Eestisse just põllumajanduse kaudu ja seda 1929. aasta lõpul, kui Saksamaa ujutas meie siseturu üle odava rukkiga, millega kohalik turg konkureerida ei suutnud. Tulemuseks: Talud sattusid raskustesse, mida võimendasid taludel olevad suured riiklikud eravõlad. Tuhandeid talusid ähvardas oksjonil mahamüümine. Suurenes tööpuudus. Ettevõtted ei leidnud oma toodangule enam tarbijaid ja see põhjustas kaupade ülejäägi. Ületootmine viis ettevõtete 1 pankrotistumiseni ja see omakorda töötajate vallandamiseni. 1933.
kuiv ja kerge, et tuul viinud selle ära; tuld ei võinud leivale ligi lasta, läks põlema. Hoiatati: ,,Lapsed, tasa tulega, soojad leivad laudil." Aganaleiba tuli pärituult süüa, vastutuult süües läksid aganad silma. Ka on teada, et aganaid olevat lisatud teradele seni, kui terade ja aganate segu kühvliga vastu seina visates enam teradele iseloomulikku krabinat kuulda ei olnud. Aganane leib oli must ja rabe nagu turvas. Kui kevadeti rukkiga kitsas käes oli, siis öeldi ikka, et aganik on kevadine leivakast. Kuigi 19. sajandi keskel hakati leiba valmistama juba tuulatud viljast, polnud endiselt leiba küllaldaselt ja seda püüti hoolega kokku hoida.. Leivategu ja küpsetamine Leivategu oli suur kunst ning see oli talus perenaise töö ja vaev. Noori selle töö peale väga ei usaldatud, kardeti, et rikuvad leiva ära. Vanasti tehti leiba suures lehtpuust
5. Talinisu bioloogilised iseärasused Talinisu on mullastiku, toitaonete ja eelviljade suhtes nõudlikum ning külma ja taimehaiguste suhtes vähem vastupidav kui talirukis. Seemned idanevad väga aeglaselt kuni 2 C juures, kuid idanemine toimub kiiresti kuni 17 C juures. Hästi karastunud taimed taluvad kuni 25 C külma. Talinisu eelistab viljakaid parasniiskeid muldi. Muld peab olema neutraalse reaktsiooniga. Kasvuperioodi pikkus kuni 350 päeva. Valmib rukkiga ühel ajal. 6. Külvisenorm ja selle avaldamine Külvisenormi all mõistetakse pinnaühikute külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta. Külvisenorm kg/ha = idanevate seemnete arv m2 * 100 seemne mass/külvise väärtus% 7. Millal algab ja lõppeb vegetasiooniperiood Eestis Vegetatsiooni periood- taime kasvu periood. Algab kui päeva temperatuur on rohkem kui 5, ja lõppeb kui päeva temperatuur on vähem kui viis
Leiva kõrvale võeti veega ja rukkijahuga segatud hapupiima, silku ja kuivatatud kala, naer-ja kapsasuppi. Värsket liha ja piima söödi- joodi väga harva. Aganaleib või nn vahelikuleib kujunes 16.17. sajandil igapäevaseks talupojatoiduks ja püsis sellisena 19. sajandi keskpaigani. Ka on teada, et aganaid olevat lisatud teradele seni, kui terade ja aganate segu kühvliga vastu seina visates enam teradele iseloomulikku krabinat kuulda ei olnud. Kui kevadeti rukkiga kitsas käes oli, siis öeldi ikka, et aganik on kevadine leivakast. Kuigi 19. sajandi keskel hakati leiba valmistama juba tuulatud viljast, polnud endiselt leiba küllaldaselt ja seda püüti hoolega kokku hoida. LEIVAJAHU JAHVATAMINE Viljateri püüti peenestada uhmri ja jahvatuskivide abil. Kasutati ka tambiküna ja tambilabidat. Jahu valmistati oma tarbeks hiljemalt esiaja lõpust saati kahest üksteise
lõunapoolne seal, kus mai keskmine on +15 °C. Rukis annab head saaki ka liiva- ja kruusamuldadel, kus teised taimed jäävad kiduraks. Suurema majandusliku tähtsuse omandas rukkikasvatus Eesti alal muinasaja lõpul, s.o 11. sajandil, kui rukist hakati viljelema taliviljana. Rukis oli keskaja Liivimaal peamine leivavili, odrakasvatus oli seevastu tähtis eelkõige õllepruulimise seisukohalt. Võrreldes rukkiga, millest kujunes Liivimaa, sh Eesti alal kogu keskaja peamine ekspordiartikkel, ei olnud odral ekspordis tõepoolest kuigi suurt tähendust. Oder ja sellest saadud linnased kasutati ära kohapeal; vallutusjärgsel ajal nõudsid feodaalid linnaseid talupoegadelt ka andamiks. (6) Nisu, nagu ka oder ja hirss on Euroopa vanemaid toiduteravilju. Iseseisva kultuurina hakati nisu Eesti alal kasvatama võrdlemisi hilja. Oma osa selles oli paikkonna geograafilisel asendil: nisu
annaabi.ee 
