Riiklikud normid täideti aga rahvas jäi nälga Teravilja hektarisaagid 1952. a olid väiksemad kui 1913. a Kari väiksem kui 1916. a (rahvaarv oli suurenenud selle aja jooksul aga 30-40 milj inimese võrra Õueaiamaa moodustas 1-2 % maast, aga tootis ligi 50 % juurviljast, üle 2/3 lihast, piimast ja kartulist ja ligi 9/10 munadest Kolhoosnikute sissetulekud: tööpäeva eest 1 rbl või alla selle 1946. a tõsteti paljude kaupade hindu: leib 1 rublalt 3.40-le, 1 kg suhkrut 5.15lt 15.50-le 1947. a kaotati kaardisüsteem (varem, kui teistes sõjas osalenud maades) 1947. a teostati ka rahareform. Hoiused pangas kuni 3000 rbl vahetati vahekorras 1:1, ülejäänud summa väiksemas väärtuses. Sularaha vahetati vahekorras 1:10. Riigilaenu kohta teatati, et väärtus moodustab nüüd 1/3 varasemast väärtusest Leiva hinda alandati 3 rbl peale
perekond on teadnud ja teavad ka täna: kroon ei ole paber, kroon on Eesti majandusliku ja poliitilise sõltumatuse lipp. Kroon toetub kullale, aga võrdselt ka iseseisvuva rahva lootusele, eneseohverdusele ja idealisemile. Seda kulda on meil rohkem kui on kulda Euroopas. Leian, et 1992. aasta rahareform oli Eesti rahva jaoks väga suur samm taasiseseisvuse tundmisel, oma raha ning rahaühikut võib lugeda ühtedeks iseseisva riigi tunnusteks. Samuti parendas Vene rublalt Eesti kroonile üleminek tuntavalt Eesti riigi majanduslikku olukorda. Eesti kroon osutus tugevamaks kui rubla, osalt muidugi ka seetõttu, et see fikseeriti kindlalt vahetuskursiga Saksa margaga. Sellega suudeti ka inflatsioon võrreldes rublaga üllatavalt madalal tasemel hoida. Enim tähelepanu tahaksin aga pöörata president Lennart Meri kõnele, millega ta aasta pärast krooni taaskasutuselevõttu teaduskonverentsil esines. Tõin kõnest välja lõigud, mis minu jaoks tähtsaimad
Riiklikud normid täideti aga rahvas jäi nälga · Teravilja hektarisaagid 1952. a olid väiksemad kui 1913. a · Kari väiksem kui 1916. a (rahvaarv oli suurenenud selle aja jooksul aga 30-40 milj inimese võrra · Õueaiamaa moodustas 1-2 % maast, aga tootis ligi 50 % juurviljast, üle 2/3 lihast, piimast ja kartulist ja ligi 9/10 munadest · Kolhoosnikute sissetulekud: tööpäeva eest 1 rbl või alla selle · 1946. a tõsteti paljude kaupade hindu: leib 1 rublalt 3.40-le, 1 kg suhkrut 5.15lt 15.50-le · 1947. a kaotati kaardisüsteem (varem, kui teistes sõjas osalenud maades) · 1947. a teostati ka rahareform. Hoiused pangas kuni 3000 rbl vahetati vahekorras 1:1, ülejäänud summa väiksemas väärtuses. Sularaha vahetati vahekorras 1:10. Riigilaenu kohta teatati, et väärtus moodustab nüüd 1/3 varasemast väärtusest · Leiva hinda alandati 3 rbl peale
Seega muutub igakuine laenumakse väiksemaks. Kuna enamus riike kasutab eurosid, siis kaob ka valuutavahetuse kulud. Ei pea ka muretsema, et ise kroone eurodeks vahetades peab tasuma valuutavahetus kulud. Alates 1.detsemrist.2010 müüakse eurosid ainult kinnitatud kursiga 15.6466. Saabusid müügile ka eurostardi komplektid mille väärtus on 200.- . Seega ei tasu karta, et raha otsa peaks saama nagu juhtus see kui Eesti läks üle Nõukogude Liidu lagunemisel rublalt kroonile. Aga mida inimesed kardavad ja miks nad on Eesti kindlama tuleviku vastu? Me kõik oleme harjunud krooniga ja kroon on meie vabaduse sümbol. Inimesed kardavad hinnatõusu, aga minu arvates on see põhjendamatu. Tõesti ainukeseks probleemiks võib olla see , et rahaga ümber harjumine võtab kauem aega ja hakkab olema hulgaliselt peenraha. Aga inimesed suudavad harjuda kõigega. Ja pikas persvektiivis on see Eestile väga kasulik ja tulus. 7 Kokkuvõtteks
nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Põhiseaduslikud institutsioonid: 8TK o RK o VP o VV o Riigikohus o EP o Riigikontroll o ÕK o KOV Eesti pank: o Asutatud 1919.a. o EP nõukogu o EP president Rahareformid: o 1928 (margalt kroonile) o 1992 (rublalt kroonile) o 2011 (kroonilt eurole) Võimude lahusus: o Seadusandlik võim o Täidesaatev võim o Kohtuvõim Põhiseaduse printsiibid: o Demokraatia printsiip o Õigusriigi printsiip o Sotsiaalriigi printsiip o Muud printsiibid Põhiõiguse liigid ajaloolise kujunemise järgi: o inimõigused ja poliitilised õigused o sotsiaalsed ja majanduslikud õigused
Kaubandusvõrgu laienemine toimus peamiselt väikeste jae- ja toitlustusettevõtete (piimabaarid, kohvikud ja veel sellist tüüpi ettevõtted) arvel. Viisaastaku jooksul avati enam kui 600 kauplust ja perioodi lõpuks oli kaupluste kogu arv 3355 (riiklikus kaubanduses 1730). Toitlustusettevõtete arv suurenes viisaastakul 688-lt 762-ni (riiklikus kaubanduses 477-lt 520-ni). Jaekaubanduskäive riiklikus ja kooperatiivkaubanduses kasvas viisaastaku jooksul 282,4 miljonilt rublalt 406,4 miljoni rublani. Masina- ja metallitööstuse laiendati ning taastati esialgu vanu ettevõtteid, mis hakkasid välja laskma peaasjalikult üleliiduliselt vajalikku toodangut. Eesti NSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi- ja naftasaadustele (puurmasinad, tornid), automaatseadmeid katelde valmistamiseks ja elektrimootoreid ja muud sellist toodangut. "Voltast" kujunes suurtehas, mis tootis 10% kõigist NSV Liidus valmistatud elektrimootoritest.
Otsustav läbimurre isemajandamise ja oma rahale ülemineku riskantsel rajal saavutati 1989. a novembris N Liidu Ülemnõukogu võttis vastu seaduse ,,Leedu NSV, Läti NSV ja Eesti NSV Majandusliku iseseisvumise kohta". Isemajandamist lubav seadus võimaldas taasavada Eesti Panga, alustada panganduse ja raharingluse allutamist keskpangale, kiirendada ettevalmistusi krooni trükkimiseks. 1992. aastal üleminek kiiresti väärtust kaotavale N Liidu rublalt tugevale Eesti kroonile on mõjutanud põlvkondi, kes kaotasid rubladesse paigutatud säästud. Seljatati küll Kreml ja päästeti kroon, kuid rahamaailma vägevad neile rahva hoiuste päästmiseks võimalust ei andnud. 21 KASUTATUD KIRJANDUS · Aare, J. Päästetud kroon. Tln.: Kirjastus Ilo, 2002. · Vahtre, L. Kui tuli rubla ja kõik sai otsa. http://www.ecu.ee/?y=111&z=166 (25 Nov
annaabi.ee 
