põhikuju lõpeb häälduses täishäälikuga, aga kirjas kaashäälikuga, või vastupidi. ·Apple'it, · Nokiat ·Skype'i, ·Google'ist · Madeleine [madleen]: Madeleine'i kook · Renault [renoo] : Renault'ga, · Versailles [versai] : Versailles' rahu, · Marat [maraa] : Marat' surm, · Bordeaux [bordoo]: Bordeaux' vein HÄÄLK VAHETUB, KUID ÜLAKOMA EI TULE. · Strasbourg (strasbuur) Strasbourgi · Marseille (Marssei) - Marseillesse · Rousseau (Russoo) - Rousseaule 11. märts 2006 · Politsei ajas laupäeva öösel Pariisis Sorbonne'i ülikooli hõivanud üliõpilased pisargaasiga välja. · Üliõpilased hõivasid prestiizse ülikooli juba kolmapäeval, et protesteerida valitsuse uue noortele suunatud tööhõiveplaani vastu, mis võimaldaks alla 26-aastastel töötada kaks aastat ilma püsiva lepinguta, vahendab ETV24 Reutersi uudist. Tv h 18/ lk 43 · Bordeaux (bordoo) - Bordeux`sse (Pr)
Tema maalidel on ruumikujutus ja objektide suurusvahekorrad ebaloomulikud ning inimeste ja loomade anatoomia kujutamine vigane. Detailid täpselt ja püüdlikult maalitud ning värvitud objekte nii nagu päriselt ka on. Kubistid kiitsid teda, tema kunsti siirust, esemelisust, fantaasiaküllust ja kõigi objektide muutmist jõulisteks embleemitaolisteks märkideks. "Luuletaja muusa". · 1933. aastal toimus 1. suur naivistliku kunsti näitus. · Tänu Rousseaule hakati ka nägema teisi naiviste, nende loomingut hakati väärtustama ning avalikkusele esitama ka teistes maades. · Kõige kuulsama peale Rousseau olid veel NIKO PIROSMANASVILI ja IVAN GENERALIC (c on katusega). · PIROSMANASVILI S. Talupoja perek. Ning jäi varakult orvuks. Elatas end juhuslike töödega , kuid vabal ajal ka maalis. Piltidel kujutas rahvariides gruusia talupoegi mägede taustal ning pidutsejaid rikkalikult kaetud söögilaua taga.
Looduslooline looduse mõiste on aluseks, kui käsitletakse primitiivset olukorda. Siin tahab Rousseau hoiduda üleloomulikust maigust ja kunstlikust kaunistusest. Loodusloolisele ja teoloogilisele loodusolukorrale on ühine see asjaolu, et nad mõlemad leiavad aset kaua enne kultuuri. Loodusloolises on küll ka lihtsus, kuid mitte "majesteetlik" lihtsus. Primitiivne inimene elab täielikku instinktielu. Pedagoogilised vaated Arenemismõte Rousseaule võlgneme tänu ühe saladuse ilmutamise eest, mis meile tänapäeval on saanud väga omaseks. Igal astmel, igal vanusel, igal eal on omapärane täius, oma küpsus, mis vastab ainult temale, oma omapärane ilu. Erilise tähelepanu osaliseks saab lapseiga. Loodus tahab, et lapsed oleksid lapsed, enne kui saavad täiskasvanuteks lastel on omapärane viis näha, mõelda ja tunda. Ühiskondliku leppe teooria põhimõted
. Tema maalidel on ruumikujundus ja objektide suurusvahekorrad ebaloomulikud ning inimeste ja loomade anatoomia kujutamine vigane. Rousseau’le osaks saanud kuulsus aitas märgata ka teisi naiviste. Rousseau tuntuimad teosed on „Karnevaliõhtu“ 1886 „Unenägu“ 1910. Henri Rousseau suri 2. septembril 1910. Niko Pirosmanašvili. Niko Pirosmanašvili sündis 1862. aastal. Oli gruusia maalikunstnik, sarnaselt Henri Rousseaule iseõppinu. Ta lõi primitivistlikus laadis olustikumaale, mis kujutasid väikekaupmeeste, käsitööliste ja talupoegade elu. Näiteks kujutab ta oma piltidel rahvariides gruusia talupoegi mägede taustal ning pidutsejaid rikkalikult kaetud söögilaua taga. Peale olustikumaalide kuulus tema loomingusse ka hulgaliselt natüürmorte, maastiku- ja loomamaale, peamiselt vahariidele omavalmistatud värvidega. Maaling vahariidel saigi suurema populaarsuse osaliseks alates Piromanašvili loomingust
kunstniku kordumatust isikust ja just sellega seletatakse naivistliku kunsti värskust ja ainulaadusust. Henri Rousseau (Unenägu; Karnevaliõhtu) oli pensionile läinud tolliametnik, kes 1886 aastast oli regulaarselt esinenud züriivabadel kunstinäitustel. Ta maalidel on ruumikujutus ja objektide suurusvahekorrad ebaloomulikud ning inimeste ja loomade anatoomia kujutamine vigane. Samas on aga kõik detailid maalitud püüdlikult ja täpselt ning ainult objektide omavärvust arvestades. Rousseaule osaks saanud kuulsus aitas märgata ka teisi naiviste. Kuulsad: Pirosmanasvili (Tüdruk õhupalliga); Generalic (Sarviline hobune). Naivismile omaseid tunnuseid on mitmete kuulsate modernistlike kunstnike loomingus. Mõned traditsioonilise kunstihariduse saanud kunstnikud on hakanud teadlikult naivismi jäljendama. Dada ja metafüüsiline kunst: I MS sokeeris kõiki. Mõned kunstnikud tõmbusid siseemigratsiooni, aga ka neturaalsetesse maadesse kogunes väikesi eri rahvusest
Oli seal alguses sõbra, hiljem armukesena. Tänu nimetatud daamile sai korraliku hariduse. Õppis muusikakoolis, aga ka astronoomiat, keemiat, botaanikat ja ladina keelt, ajalugu ning geograafiat. 1742. aastal saabus vaese aga harituna Pariisi, teenis elatist muusikuna. Püüdis raha teenida ka maletajana. Daamide abiga sai diplomaadikoha veneetsias, mis lõppes varsti erimeelsuste tõttu. Tutvus harimatu ja lihtsa pesunaisega. Naise harimatu ja lihtne perekond oli Rousseaule koormaks, ometigi väitis ta olevat leidnud läbi selle pesunaise oma õnne. Ühiskondlike probleemide üle arutlejana äratas tähelepanu 1750. aastal esseega ,,Arutlus teadustest ja kunstidest". Selles arvas autor, et teaduste ja kunstide areng ei ole põhjustanud kommete ja ühiskonna paranemist. Rousseau seadis kahtluse alla valgustusajastu arusaama, et teaduse ja kunsti areng toob kaasa inimese muutumise paremaks. Ta ülistas eelajaloolist aega, kus puudus eraomadus. Inimene
Kasvatusega tuleb inimesi vormida nii, et nad unustaksid iseennast riigi huvides. Vastuseks sellisele kriitikale tuleb öelda kahte asja. Esiteks, Rousseau eeldab, et rahvast seovad tava ja traditsiooni sidemed juba enne seda, kui ta on küps seadusi vastu võtma. Seega on kasvatus viis, kuidas formaliseerida ja tihendada sidemeid, mis on ühiskonnas juba olemas, mitte aga kunstliku korra pealesundimine erisuguste inimeste rühmale. Teiseks, Rousseaule ei valmistaks ülearu palju muret, kui ta kuuleks, et mõned tema poolt kaitstavad abinõud ei ole moodsate liberaalide meele järgi. See on isegi veel selgem kahe teise abinõu puhul, mida ta soovitab sotsiaalse ühtsuse tagamiseks "tsensuur" ja "kodanikureligioon". Rousseau arvab, et riik vajab "ametlikku tsensorit", kelle roll on ergutada inimesi toimima vastavalt üldisele moraalile. Rousseau ei räägi tsensuurist selle kaasaegses tähenduses kui kõne või kujutiste
Geograafiat pole vaja seda pole tal igapäevases elus tarvis. Normi ei tohi lihtrahvale peale suruda. 13. oktoober 2009 Lääne-Euroopas sõnastas Tolstoi mõningad ideed. Kõikidele seadustele vastandas ta kõlbelised seadused. Suhtumine poliitikasse oli tal nihilistlik. Väärtuste sfääri kuuluvad Tolstoi järgi kõlbelised ehk moraalsed seadused. Need on inimesele looduse poolt kaasa antud. Idee kuulub Rousseaule. Tolstoi pooldas teda juba 40ndatest aastatest. Tolstoi uskus, et sündides siia maailma, on inimene oma loomuselt hea. See idee süveneb, kuna Tolstoi tutvub veel mõningate autorite tekstidega. Ta loeb Belgia autorit Proudhon perekultuuri jaoks oluline, ta oli anarhismiteoreetik. Tolstoi hakkab anarhistlikesse vaadetesse hästi suhtuma. Ta on lugenud ka Herzenit. Ta sõnastab oma mõtted kirjas V.-P. Botkinile. Botkin hindas puhta kunsti teooriat
annaabi.ee 
