urnid iga nelja sissekäigu peal annavad ehitisele teatud gratsiöösi pidulikkuse. Sees on ainult üks ruum, suur saal, mille lagi tugeneb kaheksale dooria sambale. Sammaste postamente kaunistavad vanikud jällegi armastatuim klassitsismi motiiv. Kuna aga üliõpilaste arv iga aastaga tublisti kasvas, jäi hoone varsti väga kitsaks. Juba a. 1820 kerkis päevakorrale ehitise laiendamise küsimus ja sama aasta mai kuul valmistas Krause vastavad skitsid ja kulude eelarved. Rotundi külge pidid 10 ehitatama kaks tiiba; kuna aga maaala oli kitsas, polnud võimalik ehitada neid ühel liinil. Esialgse kava järele oleksid nad ehitatud rotundi külge, moodustades täisnurga. Pärast muudeti aga projekt nii, et tiivad liituvad segmentidena rotundi külge. Ehitis ise teostati alles aa. 1825-182722. Mõlemad tiivad on kahekordsed, kordi eraldab üksteisest lame vöödesims; alumine kord on nagu rotundi alaehitiski läbi viidud
Agrippa nime portikuse sammaste kohale. Pojalikku tänu avaldades jäädvustas ta oma nime ainult ühele oma kasuisale Trajanusele püstitatud monumendile. Keiser Hadrianuse ajal tehtud ümberehitiste kavandaja ei ole teada. ka ei tea me seda ehitanud lihttööliste, müürseppade ja orjade nimesid. Panteoni ees väljas on 8 sammast lai ja 3 sammast sügav portikus, mille keskosas on pronksiga kaetud kahe poolega uks, mis viib hiiglaslikku ümmargusse rotundi (saali). Kui sa Panteoni hoolikalt vaatled, märkad otsekohe tema suurejoonelisust: läbi 18 roosast ja hallist egiptuse graniidist sambale (rooma vanimad) toetuva tohutu portikuse sisenetakse suurde rotondi. Ukse kõrval on mõlemal pool nisid ehk orvud, kus paiknevad jumalate kujud. Kuppel on poolkera, mille läbimõõt 43,4 m võrdub täpselt tipu kaugusega põrandast. Peamiseks valgusallikaks on kupli tipus olev ava oculus (silm), kust toredale mosaiikpõrandale langeb ere valgusvoog
Igapäevaselt mängivad kaekoja kellad ,,Tartu Marssi". Kellad on valminud Saksamaal Karslruhe kellatehases ja maksid 700 000 krooni, need paigaldas tehase keellameister Günter Granz. Varem tornis olnud kellad jäid samuti alles.10 210 Delfi (2001) vaadatav: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tartu-raekoda-sai-uhke-kellamangu.d? id=2759581 10 Joonis 0. Vana Anatoomikum palladionism Selleks,et mitte segi ajada Vana Anatoomikumi klassitsistlikku madala kupliga rotundi ja palladionistliku ringhoovi motiivi, tuleb need kaks osa eraldi lahti seletada. Vana Anatoomikum on Toomemäel asub Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppehooneks ehitatud hoone, mis on üks esimesi taasavatud ülikooli hooneid. Hoone arhitekt on Johann Willhelm Krause, kes on tuntud oma viljakuse poolest Tartus olles projekteerinud mitmeid hooneid, parke, sildu jpm. Palladionistlik on rotundile juurdeehitatud külgtiivad, mis lähtuvad ringhoovi motiivist.2
avalikuks jumalateenistuseks. Ajaloolased hoiavad seisukohta, et kaliif soovis luua ehitise, mis võistleks linnas juba olemasolevate teisi usundeid esindavate ehitistega. Professor Shlomo Dov Goitein Jeruusalemma Heebrea Ülikoolist teatab, et Kaljukupli eesmärgiks pidi olema eemale peletada fitna või 'pahameel', mida tekitas mitmete uhkete teiste usundite kummardamiseks püstitatud ehitiste olemasolu. Qubbat as-Sakhrale antud rotundi kujuga, kuigi see oli islamile võõras, kavatseti rivaalitseda arvukate ristiusu kirikutega linnas. A.C. Cresswell märgib oma raamatus Origin of the plan of the Dome of the Rock, et pühapaiga ehitajad lõikasid kasu Püha Hauakambri kiriku mõõtmetest. Pühapaiga kupli läbimõõt on 20 m 20 cm ja kõrgus 20 m 48 cm, samal ajal kui Püha Hauakambri kiriku kupli diameeter on 20 m 90 cm ja kõrgus 21m 5 cm. Mark Crinson, imperialismi arhitektuuri
Põhja poole jäävas looklevate teedega parkmetsas vahelduvad väiksemad välud tihedama puistuga, kus harilik pärn, vaher, saar ja tamm annavad ohtralt järelkasvu. Vanade puudega ääristatud ringtee kulgeb vee piiril, sealt avanevad vaated jõele. Põlispuude varjus on mõisa kunagine jääkelder. Peahoone eest alguse saav vaatetelg läbib parkmetsa, selle lõpus paisjärve ääres on 1847. aasta paiku ehitatud paviljon. Väheldase künka otsas asuvat ümara põhiplaaniga klassitsistlikku rotundi kutsutakse Musitempliks. Pargi teises servas on mõisaaegne maakividest laotud kaev, mille pudelikaela meenutavat sisemust näeb läbi klaaskatte. Räpina pargi vabakujulises osas on alles mälestusmärk aastail 19181919 nõukogude võimu eest võidelnutele. Pargi esiväljakul on skulptuur ,,Daam kitarriga" Rohkem kui 600 puu- ja põõsaliigiga on Räpina park üks liigirikkamaid Eestis (2010). Park rajati liigirikkana ning seda on hiljem pidevalt täiendatud
Seda tõendab ka praeguse hoone frontoonil (ehisviilul) ilutsev kiri: M (arkus) AGRIPPA L(uciuse) P(oeg), KOLMANDAT (aega) KONSUL, PÜSTITAS (selle). NB! Suurenda pilte! Panteon tänapäeval ja u. 1900 aastat tagasi (makett) Praeguse Panteoni arhitekt ning rajaja oli keiser Hadrianus isiklikult. Ehitustööd kestsid 2 aastat (123-125 pKr.) Tänu sellele, et paganlikust pühamust sai õige pea ristiusu kirik (Santa Maria Rotonda kirik), on seda hoonet muudetud väga vähe. Rotundi e. ümarehitise läbimõõt on 43,4 m, ta on kaetud kupliga, mille kõrgus põrandast on samuti 43,4 m. Ehitise hingemattev ilu tuleneb tema proportsioonidest ja valgusest. Kupli tipus on 8,7 m laiune ümmargune avaus nn. oculus (silm), millest hoovab ruumi imetlusväärset rahulikku valgust. Seinas on 7 nissi, nende vahel olev seinapind on kaunistatud baldahhiine meenutavate sambakonstruktsioonidega. Rooma Panteon interjöör tänapäeval.
Nii sündis ümar kuppelehitis, mille mõju oli rajatud siseruumile - poolkerakujulise kupli keskele jäetud ca 9 m läbimõõduga valgusava andis ruumile eriti piduliku mulje. Panteoni siseruumi avadeta seinad on jagatud kaheksaks võimsaks, omavahel võlvkaartega ühendatud pülooniks ning nissidega liigendatud (siseruumi läbimõõt 43,2 m, kupli kõrgus 43 m, seinte paksus - materjaliks rooma betoon - 6,3 m ). Väljaspoolt kaunistab akendeta silindrilist rotundi klassikalise sammastikuna lahendatud portikus ( ehitati ilmselt hiljem ). Panteoni katus oli kaetud lehtvasega. Apollodoros Damaskusest oli ka Trajaanuse foorumi projekteerija, mis oli üks paremini organiseeritud väljakuid Roomas . Kogu foorumi kontseptsioon oli allutatud ühele ideele - Trajaanuse poolt saavutatud võidu tähiseks rikka Daakia üle. Pärisfoorumi moodustas sammaskäikudega ümbritsetud 126. m küljepikkusega ruudukujuline väljak, mille keskel asus Trajanuse ratsamonument
annaabi.ee 
