nimega boriss, kes oli tema nn noorpõlve armastus. Neiu oli juba varases nooruses Borissiga kokkuleppinud, et poiss palub neiu kätt nelja aasta pärast, kokkuleppe tehti alles peale suudlust, mis oli natasale esimene. Natasa lapselikus väljendus raamatu alguses, tema julgest kohati ka häbematust käitumisest, kui ta nn langes oma väikse venna lõksu, et neiu ei julge ema käest terava ja valju häälega küsida, mis magustoiduks on. Lisaks oli rostovite perekond tuntud musikaalsuse poolest, neiu oli ülimalt rõõmus, kui tema poolde pöörduti kui täiskasvanu, ainult selleks et viimane laulaks. Samuti oli kutsutud ka Nikolai ja Sonja, kuid sonjat ei olnud toas ning natasa läks teda otsima , ning leidis ta koridorist kirstu pealt, mis oli rostovite perekonna noorsoo naiste kuravastuse kohaks. Natasa leidis sonja nutmas, kuna nikolaile oli saadetud sõjaväe kutse, õnneks suutis natasa neiu maha rahustada ning nad läksid koos laulma
V-Pierre läheb Andrei Bolkonski juurde õhtust sööma. Bolkonski kurdab, et pole oma abieluga rahul ja soovib, et ta polekski abielus. Pierre ei mõista sõpra. Andrei veenab Pierrei mitte enam minema Kuragini juurde jooma. Pierre lubab algul, kuid koduteel mõtleb ümber ja läheb ikka. Toimub jooming. Veetakse kihla, kas Dolohhov suudab juua ära pudeli rummi istudes aknalaual ilma kinni hoidmata (õnnestub). VI-XIV Moskvas Rostovite majas tähistatakse Ema ja tütre Natalja nimepäeva. Krahv kutsub kõiki sõbralikult lõunale. Ema on juba külaliste vastuvõtmisest väsinud. Siiski võtab ta vastu viimase külalise, kellega räägitakse viimase aja kuuldustest: krahv Bzuhhovi raske haigus ja tema vallaspoja Pierre laamendamine Peterburis, kust viimane selle eest välja saadeti. Toas tekib piinlik vaikus ja äkki tormavad tuppa mänguhoos maja lapsed ja noorukid. See murrab piinliku vaikuse ja külalised kiidavad lapsi.
maha kaardilaua taga. Tolstoi uurijad võrdlevad sageli ,,Sõja ja rahu'' peategelast rahvast ja süzee pealiini, sajandi alguse Venemaa ajaloolist elu, suure jõega ja selle voolamisega. Üksiktegelasi ja nende saatusi võib kõrvutada tuhandete lisajõekestega. Seejuures ei rõhuta Tolstoi mitte ainult jõekeste hulka, vaid ka kordumatust. Romaani tegelaskonna võib eepilise arenduse seisukohast jaotada kolme rühma. Esimeseks rühmaks on ,,parveinimesed'' ehk Rostovite perekond, kellele kuulub Tolstoi otsene sümpaatia. Teine rühm tegelasi on täielikult sulgunud oma kitsalt egoistlike individuaalsete huvide ringi ning kolmadat tegelasrühma võiks nimetada ,,kangelasteks teel'': siia kuuluvad Andrei Bolkonski ja Pierre Bezuhhov.Neid kujutab Tolstoi algusest peale köitvate inimestena; nad on targad, ausad, õilsameelsed.
Anatoli on juba abielus ja tahtis teda ainult võrgutada. Ilus Andrei muutub üha enam juurdlevaks melanhoolikuks, mis ei ole ka ime, sest teda ei säästeta millestki. Ta saab Austrelitzi all raskesti haavata, tema noor naine Liisa sureb nurgavoodis, hiljem tabab teda kuulsas Borodino lahingus prantslaste kuul. Natasa hoolitseb surmavalt haavatu eest ennestohverdavalt kuni toole surmani, aga see on loomulikult väike lohutus. Kolme perekonna, Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovite saatus moodustab Tolstoi romaani tuuma. Romaani tööpealkirjaks oli "Lõpp hea kõik hea", mida ei saanud sisulistel põhjustel nii jätta. Sest peale Pierre´i ei pääse sõjasegadustest terve nahaga mitte keegi: Rostovid kaotavad noorima poja ja vaesuvad, kuna nende vanim poeg Nikolai mängib ühe ööga peaaegu kogu varanduse kaardilaua taga maha. "Sõda ja rahu" on laiahaardelise perekonnasaagana kirjanduslik-stilistiline tähtteos ja 19.
See aga muutub: pool Euroopat on konfliktis Napoleoniga, kes võidab järjest lahinguid ning suundub nüüd himustava pilguga tsaaririigi poole. Sõtta lähevadvürst Bolkonski ja tema sõber pururikka krahv Bezuhhovi vallaspoeg Pierre. Pierre pannakse aga Kuragini tütrele naisele, kuid see abielu jookseb karile ning oma õnne Rostovi tütrega leiab romaani lõpus. Siit tuleneb 3 perekonna, Bolkonsite, Benzuhhovite ja Rostovite saatus, mis annab romaanile tuuma. Autobiograafiline triloogia: Peategelaseks Nikolenka Irtenjev loomult heasüdamlik, suhtub kõikidesse viisakalt, lugupidavalt. ,,Lapsepõlv", ,,Poisiiga" ja ,,Noorus" ei kujuta ainult Nikolenka Irtenjevi teatud kindlaid vanuseastmeid, vaid on pigem üldistatud arengulugu, inimisiksuse kujunemise lugu. Tolstoi käsitluses on lapsepõlv ,,kordumatu õnneaeg"
Tolstoi kujutab sõda üksikasjaliselt, täpselt, värvikalt. Läbi tegelaste tuleb välja ka Tolstoi suhtumine sõja mõttetusse. Ta annab venelastele lootust, et päästa kodumaa. Samas kujutab ta mõlema poole juhte ja sõdureid inimlikena. Sõja kujutamise kõrval näidatakse aadlike elu sel perioodil. Vm aadel jagunes: 1)pealinna e Peterburi aadel Kuraginite perekond, raha ahned, silmakirjalikud; 2)Moskva e. provintsi aadel Rostovite perekond, perekesksed, ühtehoidvad, siirad, ausad, ei ajanud ainult raha taga, oluliseks olid pere, ideaalid, sisemised väärtused, isamaaarmastus; käitusid lihtsalt, hoolisid rahvakultuurist (valmis lihtrahvaga lõbutsema, rahvakalendri tähtpäevi tähistasid, armastus); 3)Lõssõje Gorõ e maa-aadel Bolkovskite perekond, kinnised, väga lihtsad, pere hoiab kokku, töö tähtis, haridus oluline. Pigem mõtte- kui tundeinimesed. Lapsed pigem austasid kui armastasid isa
juba alguses (palub tema kätt, olles samal ajal ise teisega abielus). Natasa on 13-aastane, kui teos algab, keerulistel aegadel 17-18.a. Põhilisel kohal perekonna ühtehoidmine (Rostovid). Kõige rohkem muutuvad kogu teoses Andrei Bolkonski, Pierre Bezuhhov. Bolkonski on algul egoist, eluunistus saada kuulsaks. Sõdib vene vägedes Napoleoni vastu, kuid imetleb teda samas. Tulles sõjast koju, näeb ta, kuidas ta naine sureb sünnitusel. Peale selle on Napoleon langenud. Kevadel sõidab B Rostovite maamõisa. Sõidab mööda ühest väga vanast tammepuust ja tunneb enda ka sellise raagus puuna. Vene avarustel ja tüdrukust aknal leiab aga taas uue elumõtte. Samal ööl on äike ja näeb, kuidas tammel on lehed selle abil pungadest välja tulnud. Natasa esimesel ballil ei kutsu keegi teda tantsima. Bezuhhovil hakkab kahju ja võtab tütarlapse tantsima. Natasa kihlub aga hoopis B-ga, siis kohtab pätipoissi Kuraginit ja põgeneb, kihlus katkeb. B on taas hävingus,
Anatoli on juba abielus ja tahtis teda ainult võrgutada. Ilus Andrei muutub üha enam juurdlevaks melanhoolikuks, mis ei ole ka ime, sest teda ei säästeta millestki. Ta saab Austrelitzi all raskesti haavata, tema noor naine Liisa sureb nurgavoodis, hiljem tabab teda kuulsas Borodino lahingus prantslaste kuul. Natasa hoolitseb surmavalt haavatu eest ennestohverdavalt kuni toole surmani, aga see on loomulikult väike lohutus. Kolme perekonna, Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovite saatus moodustab Tolstoi romaani tuuma. Romaani tööpealkirjaks oli "Lõpp hea kõik hea", mida ei saanud sisulistel põhjustel nii jätta. Sest peale Pierre´i ei pääse sõjasegadustest terve nahaga mitte keegi: Rostovid kaotavad noorima poja ja vaesuvad, kuna nende vanim poeg Nikolai mängib ühe ööga peaaegu kogu varanduse kaardilaua taga maha. "Sõda ja rahu" on laiahaardelise perekonnasaagana kirjanduslik-stilistiline tähtteos ja 19.
annaabi.ee 
