Taimesüstemaatika HarilikToomingas Mihkel Rätsep Rasmus Uusküla Taksonoomia Riik Taimed Plantae Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts Roosilaadsed Rosales Sugukond Roosõielised Rosaceae Perekond Toomingas Prunus Liik Harilik toomingas padus Ladinakeelne nimetus Padus avidum Riik Taimed Päristuumsed organismid Autotroofne eluviis Fotosüntees Botaanika Pilt on illustratiivne Hõimkond Õistaimed Katteseemnetaimed
SISUKORD Laura Freivald Töö eesmärk on õppida referaadi õiget vormistamist, mida kasutada lõputöö koostamisel. Samuti arendada oma oskuseid WordOffice'i kasutuses. 1 Vaarikas Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Roosilaadsed Rosales Sugukond: Roosõielised Rosaceae Alamsugukond: Roosilised Rosoideae Perekond: Murakas Rubus Liik: Harilik vaarikas Harilik vaarikas (Rubus idaeus) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv põõsaliik. 1.1 Levik ja kasvukohad Harilik vaarikas on looduslikult levinud Lääne-, Kesk- ja Ida-Euroopas, Siberis, Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Levilas kasvab ta tavaliselt viljakamatel, huumusrikastel
RAISED FOR FOOD IN THE US. WATER 20-33% OF ALL FRESH WATER CONSUMPTION IS USED IN ANIMAL AGRICULTURE. HUMANITY WE ARE CURRENTLY GROWING ENOUGH FOOD TO FEED 10 BILLION PEOPLE. 82% OF STARVING CHILDREN LIVE IN COUNTRIES WHERE FOOD IS FED TO ANIMALS, AND THE ANIMALS ARE EATEN BY WESTERN COUNTRIES. Livestock or livestock feed occupies 1/3 of the earth’s ice-free land. References 1. Steinfeld H., Gerber P., Wassenaar T., Castel V., Rosales M., Haan C. 2006. Livestock's long shadow environmental issues and options. Food and Agriculture Organization of the United Nations. USA. 390 pp 2. Goodland R., Anhang J. Livestock and Climate change: What if the key actors in climate change are... cows, pigs and chickens? http://www. worldwatch.org/files/pdf/Livestock%20and%20Climate%20Change.pdf (15.11.2015) 3. Mekonnen M, Hoekstra A. Y. 2012. A Global Assessment of the Water Footprint of Farm Animal Products. Netherlands
(Ranunculales) (Dicotyledoneae või õistaimed Magnoliopsida) (Angiospermae või Magnoliophyta) Capparales kaheidulehelised katteseemnetaimed e. (Dicotyledoneae või õistaimed Magnoliopsida) (Angiospermae või Magnoliophyta) roosilaadsed (Rosales) kaheidulehelised katteseemnetaimed e. (Dicotyledoneae või õistaimed Magnoliopsida) (Angiospermae või Magnoliophyta) oalaadsed (Fabales) kaheidulehelised katteseemnetaimed e. (Dicotyledoneae või õistaimed Magnoliopsida) (Angiospermae või
Harilik jugapuu Jugapuu Jugapuulised Okaspuulaadsed Okaspuud Paljasseemnetaimed Taimed Taxus baccata Taxus Taxaceae Pinales Pinopsida Pinophyta Plantae KATTSEEMNETAIMED Kaheidulehelised Rohurinne Kõrvenõges Nõges Nõgeselised Roosilaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Urtica dioica Urtica Urticaceae Rosales Magnoliopsida Magnoliophyta Plantae Hapu oblikas Oblikas Tatralised Nelgilaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed Suhkruhernes Hernes Liblikõielised Oalaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed Harilik sinilill Sinilill Tulikalised Tulikalaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed
sug. Saxifragaceae kivirikulased sug. Hamamelidaceae nõiapähklilised sug. Paeoniaceae pojengilised o ainsa perekonnaga Paeonia pojeng Hiinas pojeng on rikkuse, ilu, kevade ja armastuse sümbol. Väga külmakindel, nt. Jakuutias kasutatakse teda laialdaselt haljastuses. Apteekidest saab osta pojengi tinktuuri. ROSIIDID 3 põhirühma: Pärisrosiidid I ehk fabiidid (1 klaad: Fabales, Rosales, Cucurbitales, Fagales, ning 2 klaad: Celastrales, Malpigiales, Oxalidales Pärisrosiidid II ehk malviidid (3 põhiseltsi: Brassicales, Malvales, Sapindales) ebaselge positsiooniga seltsid: Myrtales mürdilaadsed, Geraniales kurerehalaadsed (APG III järgi kuuluvad malviidide hulka) ja sug. Vitaceae viinapuulised (APG III järgi selts Vitales ) Selts Geraniales - kurerehalaadsed Sug. Geraniaceae kurerehalased
Nad toodavad õhulämmastikust ammoniaaki (N2 + 3H2 2NH3), kasutades selleks dinitrogeenreduktaasi ja nitrogenaasi, mida sünteesitakse nif geenidelt. Mügarbakteritega on sümbioosis enamus liblikõielisi taimi. Ainult 12% liblikõieliste liikidest on ilma mügrabakteriteta. Teine võimalus lämmastikku siduda on aktinoriisaga, mille moodustab bakter Frankia sp. koos taimejuurtega. Umbes 200 taimeliiki moodustavad aktinoriisat Rhamnales, Proteales, Rosales, Casuarinales, Myricales, Fagales, Ranunculales (nt porss ja lepp). Umbes 150 maismaa taimeliiki elavad sümbioosis sinivetikatega, mis asuvad lehetippudes või varres. Näited: läbi sambla-palm Weffia regia +epifüütne sammal+sinivetikas. Palmlehikulistel on juuremügarad sinivetikatega. Pleurozium schreberi ja Hylocomnium splendens- nende lehtedes on sinivetikad, mis seovad boreaalses metsas 20kg N/aha lämmastikku. 10-30% fotosünteesi produktidest kasutavad juuremügarad ära.
lämmastikku # liitlehed, sageli köitraoga, abilehtedega # õis viietine, kroon liblikjas (puri, tiivad, laevuke), tolmukaid 10 (meie liikidel 9+1), tupp liitlehine # õisik: kobar, nutt # vili: kaun Maailmas 650 perekonda 18 000 liiki Eestis looduslikult 12 perekonda, kultuuris 18, liike kokku üle 80 Kasutamine: toidu- ja söödakultuurid hernes, uba, sojauba, maapähkel, lääts, lagrits, ristik, lupiin, mesikas, kikerhernes tehnilised kultuurid: indigo Selts roosilaadsed - Rosales Piiritletakse täielikult ainult molekulaarsete andmete põhjal, 11 sugukonda Sugukond roosõielised – Rosaceae Umbes 3000 liiki, üle maailma Rohttaimed, puud ja põõsad # liit- ja lihtlehed # lehed vahelduvalt # abilehed olemas, võivad olla leherootsuga liitunud # õied viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised # võib esineda välistupp # õietelg laienenud õiepõhjaks (hüpantium), mis võib olla lame, kuhikjas v. karikjas # õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest
karvatutiga Selts jänesekapsalaadsed Oxalidales Sugukond jänesekapsalised – Oxalidaceae Selts malpiigialaadsed – Malpighiales (sün. kannikeselaadsed) Sugukond piimalillelised – Euphorbiaceae Sugukond linalised – Linaceae Sugukond pajulised – Salicaceae Sugukond kannikeselised – Violaceae Sugukond naistepunalised – Hypericaceae Selts oalaadsed Fabales Sugukond kaunviljalised e. liblikõielised Fabaceae Selts roosilaadsed Rosales Sugukond roosõielised – Rosaceae Selts kõrvitsalaadsed Cucurbitales Sugukond kõrvitsalised – Cucurbitaceae Selts pöögilaadsed Fagales Sugukond kaselised Betulaceae Selts ristõieliselaadsed Brassicales JPM 41. Asteriidid – seltsid, sugukonnad Selts kontpuulaadsed – Cornales Sugukond kontpuulised – Cornaceae Selts kanarbikulaadsed – Ericales Sugukond kanarbikulised – Ericaceae Sugukond nurmenukulised – Primulaceae Sugukond karelehelis
of hot water pasteurizing treatments on the appear- microbiology of sheep carcasses. Veterinary Record ances and microbiological conditions of beef carcass 140(22):570–574 sides. Food Microbiology 16(3):281–289. Hardin, M. D., G. R. Acuff, L. M. Lucia, J. S. Oman, Gill, C. O., F. Dussault, R. A. Holley, A. Houde, T. and J. W. Savell. 1995. Comparison of methods for Jones, N. Rheault, A. Rosales, and S. Quessy. 2000. decontamination from beef carcass surfaces. Journal Evaluation of the hygienic performances of the pro- of Food Protection 58(4):368–374. cesses for cleaning, dressing and cooling pig carcasses Hippe, C. L., R. A. Field, B. Ray, and W. C. Russell. at eight packing plants. International Journal of Food 1991. Effect of spray-chilling on quality of beef from Microbiology 58(1–2):65–72
annaabi.ee 
