ALUSROOVITIS Voodrilaudu võib paigaldada igale pinnale, kinnitusviis sõltub alu- sest. Näiteks puitmajas saab naelutada otse seinale. Kui aga alus- pinda tuleb õgvendada või see on betoonist või muust kõvast mater- jalist, tuleb paigaldada alusroovitis, mille külge paneel kinnitatakse. Alusroovitis Olenevalt voodri paigal- dussuunast kinnitatakse roovlatid vertikaalselt või horisontaalselt. Kontrol- lige vertikaalsust vesi- loodiga. Vaadake, et roovlattide pinnad oleksid ühel joonel nii kindlustate sirge voodripinna. Vajadusel õgvendage ja toetage roovitist kiiludega. Roovlattide sammu mää- rab voodrilaudade pak- sus. Mida õhem laud, seda tihedam roovitis. Tavaliselt tehakse roovitis 600 mm sammuga. Stabiilse ja tasapinnalise aluse korral võib kasutada latte 22 x 45 mm. Mida ebatasasem ja nõtkuvam on alus, seda paksemast mater- jalist tuleb teha roovitis. Seintele, mille külge ei saa naelutada, kinnitatakse roovlatid sellesse
võib puidu niiskussisaldus olla 67%. Alusroovitus Voodrilaudu võib paigaldada igale pinnale, kinnitusviis sõltub alusest. Näiteks puitmajas saab naelutada otse seinale. Kui aga aluspinda tuleb õgvendada või see on betoonist või muust kõvast materjalist, tuleb paigaldada alusroovitis, mille külge paneel kinnitatakse. Alusroovitis Olenevalt voodri paigaldussuunast kinnitatakse roovlatid vertikaalselt või horisontaalselt. Kontrollige vertikaalsust vesiloodiga. Vaadake, et roovlattide pinnad oleksid ühel joonel nii kindlustate sirge voodripinna. Vajadusel õgvendage ja toetage roovitist kiiludega. Roovlattide sammu määrab voodrilaudade paksus. Mida õhem laud, seda tihedam roovitis. Tavaliselt tehakse roovitis 600 mm sammuga. Stabiilse ja tasapinnalise aluse korral võib kasutada latte 22 x 45 mm. Mida ebatasasem ja nõtkuvam on alus, seda paksemast materjalist tuleb teha roovitis. Seintele, mille külge ei saa naelutada, kinnitatakse roovlatid sellesse puuritud avade
1 Alusroovits Voodrilaudu võib paigaldada igale pinnale, kinnitusviis sõltub alusest. Näiteks puitmajas saab naelutada otse seinale. Kui aga aluspinda tuleb õgvendada või see on betoonist või muust kõvast materjalist, tuleb paigaldada alusroovitis, mille külge paneel kinnitatakse. Alusroovitis Olenevalt voodri paigaldussuunast kinnitatakse roovlatid vertikaalselt või horisontaalselt. Kontrollige vertikaalsust vesiloodiga. Vaadake, et roovlattide pinnad oleksid ühel joonel nii kindlustate sirge voodripinna. Vajadusel õgvendage ja toetage roovitist kiiludega. Roovlattide sammu määrab voodrilaudade paksus. Mida õhem laud, seda tihedam roovitis. Tavaliselt tehakse roovitis 600 mm sammuga. Stabiilse ja tasapinnalise aluse korral võib kasutada latte 22 x 45 mm. Mida ebatasasem ja nõtkuvam on alus, seda paksemast materjalist tuleb teha roovitis. Seintele, mille külge ei saa naelutada, kinnitatakse roovlatid sellesse
2 3 Roovid (meetrise sammuga sarikate puhul ligikaudu Ø 60 mm) paigutatakse sammuga umbes 300 mm, kusjuures sammu täpsus, samuti katuse mõõtmete täpsus ei ole eriti olulised. Roovlattideks võib kasutada ka ebaühtlase jämedusega ümarlatte. Roo- või õlevihud laotakse katusele, koputatakse trepikujulise '' kammiga'' pealt siledaks, siis pannakse peale hoidelatid ja seotakse need vitsde, nööri või pehme traadiga läbi katuse roovlattide külge kinni. Järgmise vihuga kaetakse eelmise vihu hoidelatt, nii et kõik hoidelatid jäävad katuse sisse, väljast pole neid näha (joonis 4). Harilikult tehakse katust kahekesi; üks paneb roovihud ja hoidelatid paika, teine tõmbab sidemed pingule. 2 Pere, R. Looduslikud Ehitusmaterjalid. Tallinn 2008. Lk 51. 3 Roo kahlude ladustamine. Kättesaadav: http://media.okidoker.com/data02/c/1/6/7/67759/263469/630067_2.jpg?updated=0
Hoonesse on ette nähtud soojustagastusega sundventilatsioon. Majasisesed süsteemid lahendatakse eraldi projektiga. 8.Korsten Hoone korsten on ristlõikega 840x590mm ja selle ehitamiseks kasutatakse telliseid suurusega 240x120x88mm. 9.Tuleohutus Elamu kuulub tulepüsivusklassi TP-1. Hoonesse on ette nähtud ATS. Tehniline ruumi ja saunaruum moodustavad omaette tuletõkketsoonid. Katusekonstruktsiooni liimpuittalade, roovlattide ja distantsliistude minimaalne distants korstna välispinnast on 100 mm isoleerituna kivivillaga. Pääs katusele on võimalik hoone majavarustuse hulka kuuluva teisaldatava redeliga. 10.Haljastus ja heakorrastus Hoonele ligipääsuteed kaetakse betoonkividega, loodusliku kiviga -6- või killustikuga. Prügikastid paigaldatakse vastavalt asendiplaanile vastavale alusele. Hoonele näha ette välisvalgustus, mis valgustaks
● Laastkatuse kalle peaks olema suurem kui 40 kraadi. 19. veebr 2013. a Hoone osad 14 19. veebr 2013. a Hoone osad 16 Laastukatuse löömine 2 Pilbaskatus ● Laastud naelutatakse roovlattide külge peente naeltega, kumer pool ● Pilbas on on katuselaastu eelkäija. ülespoole, nii et üks külg katab kõrvalasuva laastu u 1/3 laiuses ja allpool asuva ● Pilbas on toorest puupakust käsitsi liimeistriga piki puukiudu lõhestatud 2/3 pikkuses
eluiga samuti lühem ja sltuvus on ligikaudselt järgmine: kuni 25° 15 aastat vi rohkem, 25- 35° 15-25 aastat, 35-45° 25-45 aastat, üle 45° 45 aastat ja kauem. Katuse eluiga mjutab ka puude lahedus (oksad ei tohiks olla lähemal kui 2m katusele), töö ja katuseroo kvaliteet jne. Rookatuse paksus üksinda ei tähenda veel katuse pikka iga, tähtis on veel sidumislattide voi armatuuri korralik sidumine ja kaugus katuse pinnast, mis peab olema vähemalt 12 cm ja roovlattide ige vahekaugus, mis sltub kasutatava roo pikkusest. Kui katuse kalle on 45° ja kasutatakse vähemalt 1.5m pikka roogu, siis katuse minimaalne paksus on 25 cm katuse külgedel ja 22 cm harjal, kui katuse kalle on alla 45°, siis vastavalt 28 ja 25 cm. Seega, et saavutada rookatuse maksimaalne eluiga oleks vajalik (tähtsuse järjekorras): Teha katus nii suure kaldega, kui vimalk. Valida hoolega katusetööde teostaja. Hoida katus puhas lehtedest ja prahist
Töötlemine ja kinnitamine Voodrilaudu töödeldakse tavaliste puidu töötlemiseks mõeldud töö- riistadega. Võimalike kaldlõigete tegemine ja järkamine täpsesse pikkusmõõtu õnnestub kõige paremini, kui kasutate elektrilist, kalluta- tava lõikepeaga nurk- ja ketassaagi. Voodrilauad kinnitatakse alusroovitisele tavaliselt kuumtsingitud traat- naeltega. Sobiv naelte pikkus on vähemalt 75 mm (vt naelutuspõhi- mõtet). Kinnituspunktide (roovlattide) samm on tavaliselt 600 mm. Laud naelutatakse igasse kinnituskohta kahe naelaga, mille kaugus laua servast on u 2025 mm. Horisontaalvoodri kinnitamiseks paigal- datakse vertikaalsuunalised kinnituslauad (paksus 2225 mm) läbi tuuletõkkeplaadi tugevasti välisseina karkassipostide külge. Vertikaal- voodri puhul paigaldatakse roovlatid horisontaalsuunas ja need kinni- tatakse läbi tuulutusvahe täiteliistude või -laudade ning läbi tuuletõkke tugevasti karkassipostide külge.
lühem ja sõltuvus on ligikaudselt järgmine: kuni 25° 15 aastat või rohkem 25-35° 15-25 aastat 35-45° 25-45 aastat üle 45° 45 aastat ja kauem. Katuse eluiga mõjutab ka puude lähedus (oksad ei tohiks olla lähemal kui 2m katusele), töö ja katuseroo kvaliteet jne. Rookatuse paksus üksinda ei tähenda veel katuse pikka iga, tähtis on veel sidumislattide või armatuuri korralik sidumine ja kaugus katuse pinnast, mis peab olema vähemalt 12 cm ja roovlattide õige vahekaugus, mis sõltub kasutatava roo pikkusest. Kui katuse kalle on 45° ja kasutatakse vähemalt 1.5m pikka roogu, siis katuse minimaalne paksus on 25 cm katuse külgedel ja 22 cm harjal, kui katuse kalle on alla 45°, siis vastavalt 28 ja 25 cm. Seega, et saavutada rookatuse maksimaalne eluiga oleks vajalik (tähtsuse järjekorras): · Teha katus nii suure kaldega, kui võimalik · Valida hoolega katusetööde teostaja · Hoida katus puhas lehtedest ja prahist
Mänd (lü (lülipuit), haab (kaardu sinakaks , kuusk (sul.boorid, sul.boorid, okslik), lehis. 10cm/50aastaringi Laastu pikkus ~60…~60…75cm, laius 7… 7…12cm, paksus 4…6mm. Ühe ruutmeetri kolmekihilise katuse katmiseks ~50 cm pikkuste ja 10cm laiuste laastudega kulub ~100 laastu. 95 Laastukatus Laastud kinnitatakse roovlattide kü külge peente naeltega, laastu kumer pool ülespoole, nii et üks külg katab kõrvalasuva laastu u 1/3 laiuses. Oluline on ka, et laastu soomus jookseks allapoole, muidu voolab vesi kiudude vahele ja ka lehed ei tule katuselt maha. Laastud lüü lüüakse akse valdavate tuulte suunda arvestades nii et, et tuul neile alla ei pää pääseks. seks. Tuul
Alusehituse puitmaterjal peab olema õhukuiv ( niiskus 16-20%). Roovilattide ristlõige sõltub sarikate sammust: §sarikate vahe on väiksem kui 1m, siis kasutatakse peenprusse 50x50 mm §on suurem kui 1m, siis kasutatakse peenprusse 60x60 mm. 96 nIga harilki plaat peab toetub kahele roovlatile, keskmised peavad toetuma vähemalt kolmele roovlatile. Roovlattide samm sõltub plaatide jaotusest katuseküljel ja sellest tulenevast plaatide ülekattest. Plaatide ülekate peaks olema piirides 12...14 cm, makasimaalselt 20 cm. Sellest tulenevalt arvutatakse lattide vahekaugus valemiga: L -c S = -------- 2 s roovi samm L plaadi pikkus c plaatide ülekate 62. Kivikatuste kavandamine ja ehitamine. Betoonkividest katuse minimaalseks kaldeks loetakse 1 : 5 97
Vastupidavuse suurendamiseks laudu immutatakse või tõrvatakse. Lauad peamiseks katuse kaitseks ja hüdroisolatsiooniks on bituumenrullkate. Katuse naelutamiseks kastutatakse kas roostevabast terasest või kuumtsingitud naelu või kruvisid. Laastukatus Mänd, haab, lehis...10cm laast/50 aastarigi (tihe). Laastu pikkus on 60...75 cm laius 7...12 cm paksus 4...6mm. Ühe ruutmeetmeetri kolmekihilise katuse katmiseks ~50 cm pikkuste ja 10cm laiuste tükkidega u 100tk. Laastud kinnitatakse roovlattide kplge peenete naeltega, laastu kumer pool ülespoole, nii et üks külg katab kõrval asuva laastu 1/3 ulatuses. Sindelkatus Sindlid on kiilukujulise ristlõikega lauakesed mille pikkus on 50...70cm ja laius 7...12cm. Paksemas servas on 0.5cm laiune soon. Sindlid lüüakse üksteise kõrvale nii, et peenem serv sobituks kõrvaloleva sindli paksema serva sees olevasse soonde. Kimmkatus Kimmid on saetud kiilukujulise pikilõikega lauad. Varikatused
annaabi.ee 
