piiskopi, Mõõgavendade ordu, liivlaste ja latgalite ning muinaseestlaste osa pooled välja kurnnud, see lõppes 1215) 1217 venelased piirasid Otepää linnust, näljutati linnuse kaitsed alla andma 1217. 21. sept - Madisepäeva lahing. Toimus Viljandi lähedal Sakalas Eestlaste maleva ja ristisõdijate vahel. Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo. 1219 - Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. 1220 rootlased läänemaal, kes sunnitakse saarlaste poolt alistuma ja taanduma 1224 -Tartu piiramine, eestlased + venelased kaitsesid Tartu linnust, alistati linnus, Mandri-Eesti läheb sakslaste võimu alla 1227 alistatakse Muhumaa ja Saaremaa, millega kogu Eesti läheb ristisõdijate alla 7. Kelle vahel jagati Eestiala peale vabadusvõitlust? Jagunes Eesti ala Eestimaaks (Põhja-Eesti) ja Liivimaaks (Lõuna-Eesti, Põhja-Läti) Põh-Ee Taani, Ugandi mk Tartu piiskopkond, Kesk-Ee-Liiviordu,
nägi kaotust põgenes ta oma vägede juurest. Narva lahing peeti 19 november 1700 lumetormis.Tänu lumetormile võitsid sõija Rootslased.Venelased kaotasid koguoma juhtkonna ,suurtükid ja lipud Rootsi omapäi Pärast Narva lahingut puhkas Rootsi armee Ida-Eestis .Talve jooksul täiendati sõjaväge ja peeti väkseid lahinguid venemaaga.1701 läks Rootsi Riiga ,forsseerides Väina jõe ja purustades saksilased Spilve lahingus.Edasi läksid Rootlased August II vägede kannul Kuramaale ning seal Leetu ja Poola.Tagasi Eestisse ei tulnud Rootsi armee enam kunagi.Eesti ja Liivima kaitse oli jäetud nende endi hooleks.Selleks loodi 1701 talupogeadest maamiilits,mis koosnes põhiliselt jalaväest.Rootsi regulaarüksusi täiendati kohapealt eesti talupoegade värbamisega.Rootsi sõjaväkke võeti 15 000 eestlast. Venelased toibusid Narva katastroofist kiiresti.Säilinud väed koondati Pihkvasse Boriss Seremetjevi käsu alla
jaanuaris langes Narva ühes Jaanilinnaga täielikult Eesti vägede kätte ning 20. jaanuaril võeti enda alla kogu Narva jõe läänekallas Narva lahest kuni Peipsi järveni. Suurt rolli nii Narva vallutamise kui ka kogu rinde edenemise juures mängisid Soome vabatahtlikud, kes võitlesid mehiselt ning mõjusid ka meie meeste moraalile hästi, kuna tunti, et ei olda enam üksi. Kokku võitles Eesti vägedega kõrvuti üle 4000 Soome vabatahtliku. Soomlaste kõrval toetasid Eesti vägesid ka rootlased ja taanlased kokku umbes poole tuhande mehega. Kindlasti ei saa alahinnata Vene valgete toetust, keda võitles sõjalõpuks koos eestlastega rohkem kui 50 000 meest Punaarmee vastu. Kui Põhja-Eesti puhastati 19. jaanuariks Punaarmeest täielikult, siis Kagu-Eesti, Lõuna-Viljandimaa ning Valga olid endiselt Punaarmee käes. Valmistudes Lõuna-Eesti lõplikuks vabastamiseks, suunas ülemjuhatus lõunarindele lisajõude. 26. jaanuaril saadeti Tartusse juurde 2100 meest ja 10 suurtükki. 30
¼ elanikest paiknes saaremaal, kuna nemad olid rooti-poola vahelisest konfliktist kõrvale jäänud planeeriti poolakate asustamist, kuna oli palju tühja maad, plaan ei läinud läbi, maarahvas jäi eestlasteks linnad 1563 kuressaare (linnaõigused saab keskaja lõpul) Magnus annab linnaõigused, asula oli juba varasemalt on kaotanud olulise keskuse Haapsalu ja vajas uut linna (kuressaare), haapsalu võtsid ära rootlased pidi tegutsema linnas, mitte külas 1584 Valga stefan batory annab linnaõiguse 1599 vana-pärnu jääb linnaõigustest ilma, sest on nii purustatud, et ei kõlba enam linnaks 9. mai 1584 lubas stefan batory oma privileegiga tartu linnale rõhtsa poolitusega kahelaidse valge-punase lipu apostli sümbolid, kelle järgi nimetati toomkirik (paulus ja peetrus) Vana-Liivimaa lagunemine Selline jaotus provintsideks püsib kuni 1917
väikesteks ja seejärel otsingud lõpetati. Veelgi põhjapoolsem Eesti on selle rea loomulik jätk: kuna Kesk-Kambriumi naftat sisaldav kiht siia peaaegu enam ei levi, on loomulik leida selle ilminguid just kõrgemalasuvate poorsete lubjakivide tühimikes, nagu see ka tegelikult on. Veest kergema nafta tungimine kõrgematesse kihtidesse on teada Leeduski seal isegi otsiti võimalikke "naftalõkse" Siluri rifflubjakivides ja Devonit läbivate murrangustruktuuride ümbruses, sama võtsid ette rootlased Gotlandi saare lähikonnas. Kaliningradi nafta on äratanud lootusi Poolas ja Saksamaalgi, kus võeti ette spetsiaaluuringuid Baltimere akvatooriumil. Kõik need uuringud ei ole andnud positiivseid tulemusi Balti Kambriumi kihtides tekkinud naftavarud on liialt väikesed selleks, et kaugematele naaberaladele tööstuslikku tähelepanu väärivat levilat anda. Kivimites aeglaselt liikuv nafta laguneb pikkamööda märkimisväärseid koguseid saab ta anda vaid nn
ja Katariina II astsuid koos Pr revolutsiooni vastu .gustav tapeti aadlike opositsiooni poolt.suri 1792a.uues sisevõitlused Rootsile. Ameerika Ühendriikide tekkimine.Inglise asumaad. Esimese inglasena üritas P-Am tugipn luua meresõitja Walter Raleigh(1585),1606 rajasid.esimese püsima jäänud koloonia,esimene asula nim.jamestowniks.parall inglastega asusid ameerikas hollandlased.Hendy hudsoni juhtimisel(hudsoni jõgi)Esim.hollandlaste koloonia raj.sinna kus nüüd new york1638a asutasid rootlased ameerikasse koloonia Uus- Rootsi.1620.hookustus väljaränneeuroopast usulistel,poliitistel,majanduslikel(talupojad maata,tööstuslik pööre,äritegevuse soov) põhj.Sektide üheks kogunemiskohaks kuj.Pennsylvania,puritaanide koloonia piirkondi hakati nim,Uus-Inglismaaks.Ingl. katoliiklased asuala nim.Marylandiks.Prantsuse hugenotid haarasid lõunapoolse ala,asuala nim.Carolinaks.Uut ühiskonda iseloomustab töökus ja ettevõtlikkus.Ümberasujate hulas oli ka inglise riigivõimude
nii ranget tähendust see ei oma. Samal ajal ka katolikus maailmas keskaja lõpul tuli seda siiski ette, et pol tähtsatele piiskopi kohtadele asusid inimesed, kes vaimulikud ei olnud. Saare-Lääne kodusõja ajal, kus ühel pool seisis piiskop Reinhold ja tema vastas Wilhelm, kui piiskopi kandidaat, kirjutas Wilhelm, et tema on hea katoliiklik. Balthasar Russow kirjutab oma kroonikas, kuidas rootlased vallutasid Haapsalu ja likvideerida paavstlik hoorapesa. Kui võrrelda SKS, siis mitmed toomkapiitlid SKS elasid reformatsiooni üle, et nad kujunesid protestantlikest kolleegiumiteks. Maades, kus ref kuningliku korraldusega läbi viidi, nt Soome ja Rootsi, toomkapiitlid tegutsesid edasi. Sellised arengud toimunud samm-sammult ja osaliselt leidnud aset ka Liivimaal. Kui historiograafias on esile
sõjaretke venemaale, läinud Novgorodi 79 ollakse tagasi narva all. Linn piirati ümber, oodati laevastiku tuge, mida kohale ei jõua, rootslased lõpetavad piiramise ära. Murrang tuleb 80 aastal, kui määratakse siinsete eestimaa vägede etteotsa Pontus de la Gardie. Tal õnnestub vallutada olulisi tugipunkti, eestis saavad nad enda alla Padise( dets 1580). 1581 a algul Pontus de la Gardie tuleb üle Soome lahe Rakvere alla, linnus piiratakse sisse, 4 märtsil rakvere langeb. Rootlased lubavad venelastel lahkuda ( väidetavalt lahkus 1000 venelast). 8 märtsil saavad rootslased enda kätte Toolse. Üllatusrünnak lõp sellega, et lahkutakse üle somme lahe ja minnakse tagasi soome. Venelaste olukord raske , sest venelaste ala oli pm läinud kaheks. Alates 81 a kevadest ilmneb, et venelased hakkavad läänepoolsest osast tasapisi lahkuma, kuid see tegi ettevaatlikuks rootslased. Hiliskevadel võetakse järjest üle kõik venelaste valduses olnud
annaabi.ee 
