.......................... 3 2.Kobestid............................................................................................................... 5 Kokkuvõte............................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 7 2 1. Buldooserid Buldooser on roomikutel mullatöömasin, mille eesotsas paikneb suur metallist tööorgan (hõlm). Buldoosereid rakendatakse mullatöödel: pinnase külgkaevandist muldesse lükkamiseks, ehitusplatside esmaseks tasandamiseks, kanalite ja süvendite kaevamiseks, puistematerjalide teisaldamiseks ja vallitamiseks, võsa ja metsa laastamiseks, kivide koristamiseks jne. Buldooseri tagaosas asub küünisekujuline seade (kobesti), mida kasutatakse kõva pinnase lahti ajamiseks.
N : Vastane (Vaenlane) Maavägede taktikalised tingmärgid Kirjeldus Teadmata Oma NeutraalneVastane Lahingu üksused Jalavägi Motoriseeritud jalavägi Mehhaniseeritud jalavägi (soomukitel) Mehhaniseeritud jalavägi lahingu- masinatel (IFV) (BMP/MARDER) Tankiüksused Kerge soomus- üksus Maavägede taktikalised tingmärgid Kirjeldus Teadmata Oma NeutraalneVastane Keskmiste tankide üksus (roomikutel) Rasketanki üksus (roomikutel) Rasketanki üksus (roomikvedukid) Soomusüksused (ratastel) Kerged soomus -üksused (ratastel) Keskmised Soomusüksused (ratastel) Rasked soomus- Üksused (ratastel) Maavägede taktikalised tingmärgid Kirjeldus Teadmata Oma Neutralne Vastane Lahinguüksused Luure üksused Luure üksus (tankidel) Luure üksus jalaväe lahingu- masinatel Kerge luure üksus Motoriseeritud luure üksus Soomustatud luure üksus (ratastel)
9. Masina läbivus ja seda iseloomustavad parameetrid. Läbivus – masina omadus liikuda teedeta maastikul ületada mitmesuguseid takistusi ja tõkkeid. Läbivusomadusi isel. järgmiste parameetritega: a) veojõud käiguosal Fv=Mp/rv (pöördemoment vedaval võllil/veereraadius) b) käiguosa haardejõud toetuspinnaga Fh=Gh* φ (masina haardekaal*haardetegur) c) erisurve toetuspinnale pneumoratastel pk=k*ps (kummi jäikustegur*kummi siserõhk) ja roomikutel pk=Gm/n*Sr (masina kogukaal/roomikute arv*roomiku toetuspinna pindala) 10. Masina kliirens, peale ja mahasõidu nurgad ning piki ja põikki läbivusraadiused. Kliirens – masina madalaima konstruktiivse puntki kõrgus käiguosa toetuspinnast. Isel. rataste või roomikute vahele sattuva takistuse max kõrgust, millest masin võib sellele kinnijäämata üle sõita. Peale- ja mahasõidunurgad – määravad, millise kaldega kaldpinnale võib masin horisontaalselt pinnalt peale
varustatud ühe või enama jõusiirdevõlliga ning mille täismass ei ületa 10 tonni ja täismassi ning tühimassi suhe on väiksem kui 2,5. Lisaks sellele on nende traktorite raskuskese (tavarehvide kasutamisel ja mõõdetuna maapinnast) väiksem kui 850 mm. ·T5 kategooria on ratastraktor, mille suurim valmistajakiirus on üle 40 km/h. C kategooria masinad on roomiktraktorid · Roomiktraktorid on traktorid, mis liiguvad roomikutel ja mida juhitakse läbi roomikute pöörlemiskiiruste. · Roomiktraktorite kategooriad C1 C5 määratakse analoogselt kategooriatega T1 T5. · LM kategooria masinad on liikurmasinad. Liikurmasinatel puudub alamjaotus. R kategooria masinad on traktori haagised · R1 kategooria on haagis, mille valmistaja poolt määratud teljekoormuste summa ei ületa 1500 kg. · R2 kategooria on haagis, mille valmistaja poolt määratud teljekoormuste
neist hõivas vastase tugipunkti ja jäi sinna pidama, teine aga suundus rindejoone taha ja tiirutas mõnda aega küla vahel. Esimese suurema tankirünnaku sooritasid britid 1917. aasta novembris, kui Cambrai lahingus läks pealetungile korraga 400 Mark IV tüüpi tanki. Seda peetakse Esimese maailmasõja edukamaks pealetungiks, mis näitas selgelt soomusmasinate koondrünnaku edukust. Prantsuse ülemjuhatus jõudis nagu inglasedki järeldusele, et vajatakse roomikutel liikuvat soomustatud masinat, mis suudaks ületada lahinguvälja ja murda läbi sakslaste kaitsest. Prantsuse kolonel J.E.Estienne esitas 1915. aasta sügisel prantsuse vägede ülemjuhatajale kindral Joseph Joffrele roomikutel liikuva lahingumasina projekti, mida ta nimetas maa lahingulaevaks (cuirasse terrestre). Nagu E.W.Swinton, sai ka tema inspiratsiooni Holti roomiktraktorist. Joffre kutsus Estienne Pariisi kohtuma Eugene Brilliega ettevõttest Schneider-Creusot
kulunormi. Naftabituumenid. Eelised: · Aeglane vananemine · Parem temperatuuri kindlus Puudused: · Halb nake kivimaterjaliga · Kõrge töötemperatuur Nende omaduste parendamiseks kasutatakse : 1. Bituumen emulsioon 2. Vedeldatud bituumenit Enne lõpliku tihnendamist vibro- ja pneumorullidega profileeritakse kattet teehöövliga. Tüüpiline tsemendilobri ja bituumenit kasutav taastusrong-teerull, roomikutel segamisfrees. lobrisegisti, bituumeni tsisterauto. Lisaks tsemendilobrile kasutatakse ka bituumenemulsiooni või vahtbituumenit. 100% asfaldipuru stabiliseerimine. Tähelepanu on vaja pöörata järgmisetele teguritele: · Olemasoleva katendi liik ja koostis · Kahjustuste liik ja põhjus (pragunemine või jääkdeformatsioon) · Kahjustuste ulatus (kas piirdub pinnakihiga või ulatub sügavamale) · Taastmise eesmärk
mitmekopalised 9.05.2010 Transport ETV0120 20 10 Laadimismehhanismid. Tüpoloogia (1) · Veose ümberpaigutamise tsükli seisukohalt Pideva tegevusega - laadimine toimub pideva protsessina Perioodilise tegevusega - mehhanism töötab tsükliliselt · Konstruktsiooni järgi statsionaarsed poolstatsionaarsed (nt tornkraana) liikuvad (st ratastel, roomikutel) 9.05.2010 Transport ETV0120 21 Laadimismehhanismid. Tüpoloogia (2) · Veose ümberpaigutamise suuna järgi Horisontaalse tegevusega (nt elektrikärud) Vertikaalse tegevusega (nt elevaatorid) Segategevusega (nt tõstukid) · Tootluse järgi Väikemehhaniseerimise masinad ja seadmed ehk peale- ja mahalaadimise abiseadmed Suure tootlusega seadmed ehk peale- ja mahalaadimise põhiprotsesside seadmed 9
töökohale; suurplokkide, monteeritavate raudbetoon-, kipsräbu- ja teiste konstruktsioonide ja detailide tõstmine ning paigaldamine projektasendisse; akna- ja ukseplokkide, mitmesuguste valmis- ja pooltoodete etteandmine konteinerites; inventaar-töölavade tõstmine ja allalaskmine; tühjade punkrite, kastide ja aluste allalaskmine; abitööd objekti laos. Juhtiv tõste-transpordimasin on montaazikraana. Ühe- kuni kahekorruseliste hoonete ehitamisel kasutatakse roomikutel või pneumoratastel liikurnoolkraanasid, mille tõstejõud on 4,5...40tf, viiekorruseliste hoonete postitamisel kasutatakse KG-tüüpi tornkraanasid, mille tõstejõud on 3...5tf, ja 9...16-korruseliste hoonete püstitamisel liikur- või kohttornkraanasid, mille tõstejõud on 5...8tf. Tellised, väikeplokid tuuakse seinamaterjalide tehastest kohale pakettidena, mis on laotud puitalustele liht- või kalasabaseotises.
29-Millised parameetrid iseloomustavad masina läbivust? 1. Veojõud käiguosal: Fv = Mp / rv , milles:Fv - veojõud käiguosal; Mp -pöördemoment vedaval võllil;rv -veereraadius. 2. Käiguosa haardejõud toetuspinnaga:Fh = Gh x ,milles Fh -haardejõud; Gh -masina haardekaal; -haardetegur. 3. Erisurve toetuspinnale: pneumoratastel:pk = k x ps , milles:pk - keskmine erisurve toetuspinnale: ps - kummi siserõhk; k - kummi jäikustegur. roomikutel: pk = Gm / n x Sr , milles: Gm -masina kogukaal;Sr -roomiku toetuspinna pindala;n -roomikute arv. 4. Kliirens: -masina madalaima konstruktiivse punkti kõrgus käiguosa toetuspinnast Iseloomustab rataste või roomikute vahele sattuva takistuse max kõrgust millest masin võib sellele kinnijäämata üle sõita. 5. Peale- ja mahasõidu nurgad määravad, millise kaldega kaldpinnale võib masin horisontaalselt pinnalt peale sõita või maha sõita horisontaalsele pinnale, ilma et ta kaldpinnale
annaabi.ee 
