Lähistroopiline, vahemereline Mitmekesine Keskmised temperatuurid 11 °C -19 °C Vihmaperiood algab oktoobri lõpus Loodus Mägine: Alpid, Dolomiidid, Apenniinid. Alpidest lõunas on sügavad orud Lõuna-Itaalia on aktiivne piirkond: Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Rikkalik loodus, viljakad tasandikud Palju maavarasid: rauda, savi, ehituskive, vaske Rahvad, usundid, keeled Palju kreeklasi ja araablasi 88% roomakatoliiklased 2% moslemeid Tuhande itaallase kohta 2,9 immigranti. Keskmine eluiga on 41a, eeldatav eluiga naistel 84, meestel 78 aastat Itaalia keel Ajalugu Roomlaste ja Bütsantsi võimu all Paavstivõimu algus Normannid, Napoli ja Sitsiilia kuningriik Linnriigid Hispaania, hiljem Austria võimu alla 19. saj Itaalia ühendamine 1920. fasistid 1946.a Itaalia vabariik Kultuur Kunst Arhitektuur Jalgpall Toit
............................................................... 9 Keskmine eluiga on 78,2 aastat, sh meestel 74,2 aastat ja naistel 82,2 aastat (1998.a.). Rahvaarv suurenes 1999.a. 240 000 inimese võrra, neist 191 000 on prantsuse kodanikud ja 49 000 migrandid. Sündivus 1 000 elaniku kohta 13,0 ja suremus 5,9. 2 Rahvastiku usundiline jaotus: roomakatoliiklased 47,5 mln; moslemid 3 mln; protestante 1,0 mln ja juudiusulisi 0,7 mln............................................................................................................ 10 3.Majandus.....................................................................................................................................11 3.1 Põllumajandus..........................................................................................................................11 3.2 Tööstus.............
1999. aasta rahvaloenduse andmetel on 90% elanikkonnast sünnijärgsed Prantsuse kodanikud, 4% on kodakondsuse omandanud ning 5,6% on välismaalased. Pealinnas Pariisis elab 2,2 miljonit, koos eeslinnadega hinnanguliselt aga 5 miljonit elanikku Keskmine eluiga on meestel 76,8 aastat ja naistel 83,8 aastat. Kõige rohkem prantslasi on vanusevahemikus 20-59. Mehed moodustavad rahvastikust 48,4% ja naised 51,6% . Sündimus 1 000 elaniku kohta 13,0 ja suremus 5,9. Rahvastiku usundiline jaotus: roomakatoliiklased 47,5 mln; moslemid 3 mln; protestante 1,0 mln ja juudiusulisi 0,7 mln. 5 MAJANDUS Prantsuse majanduse tugevateks külgedeks võib pidada lennuki-, auto- ja toiduainetööstuse konkurentsivõimet, suhteliselt madalat inflatsiooni, kõrget töökultuuri ja kvalifitseeritud tööjõudu kuid majanduse nõrkadeks külgedeks võib
Aastal 1981 oli 99,1% rahvastikust portugallased. Enamik rahvastikust elab Portugalis umbes 50 km laiusel rannikualal. Väljarändamise tõttu rahvaarv pidevalt väheneb. Samas Brasiilias moodustavad üle 95% rahvastikust portugali keelt kõnelevad brasiillased, kes on kujunenud portugallaste jt. Euroopast sisserännanute kohalike indiaanlaste ja 16-19.saj. Aafrikast sisseveetud neegerorjade ja nende järglaste segunedes. Portugalis on valdav roomakatoliiklus. 97% rahvastikust on roomakatoliiklased, 2% protestandid ja 1% muud usku. Rahvaarv: 10 062 000 Rahvastik: portugallased (99%), muud (1%) Rahvastiku tihedus: 108 elanikku /km² Linnaelanikke: 66 % Kalandus 9 Kalandus on Portugalis üks olulisemaid majandusharusid .Ka kuulub Portugal riikide hulka, kus on kõrgem kala tarbimise tase ühe elaniku kohta.
Suuremad mittekodanikest rahvusrühmad olid alzeerlased 1,14%, portugallased 1,09% ja marokolased 1,03%. Keskmine asustustihedus on 107 in/km². Linnaelanikkond moodustas rahvastikust 74%. Keskmine eluiga: 78,2 aastat, sh meestel 74,2 aastat naistel 82,2 aastat (1998.a.). Rahvaarv suurenes 1999.a. 240 000 inimese võrra, neist 191 000 on prantsuse kodanikud ja 49 000 migrandid. Sündivus 1 000 elaniku kohta 13,0 ja suremus 5,9. Rahvastiku usundiline jaotus: roomakatoliiklased 47,5 mln moslemid 3 mln protestante 1,0 mln juudiusulisi 0,7 mln. Valitsemisvorm (riigikorraldus) Prantsusmaa on parlamentaarse-presidentaalse demokraatia ühendusega vabariik. Nn. Viies vabariik põhineb 1958.a. referendumil vastu võetud ja 1962.a. täiendatud konstitutsioonil, mis sätestas presidentaalse kallakuga demokraatia. Alates 07.05.1995.a. on presidendiks Jacques Chirac (RPR Rassemblement Pour la République). President valitakse otsestel valimistel uue
avastatakse uus lähenemis- ja seletusviis. Seda elatakse läbi kui sisemist kirgastumist, selguse saabumist, uut arusaamist, mida rakendatakse praktikas.) Usulist pöördumist on kirjeldatud kui hoiakute muutust. Hoiak tähendab väärtustavat suhtumist. Hoiak väljendub nii tunnetes, seisukohtades kui ka käitumises. Pöördumise psühholoogilistes käsitlustes on palju tähelepanu pööratud emotsioonidele. (Ullman (1982) uuris erinevaid usulisi gruppe (ortodokssed juudid, roomakatoliiklased, hare krishnalased ja bahailased) ja leidis, et pöördunud olid võrreldes oma eakaaslastega kogenud lapsepõlves vähem emotsionaalset mõistmist ja olid tundnud ennast lapsepõlves suhteliselt õnnetumana.) Pöördumise mõiste on aja jooksul teisenenud. Ühes sellekohases käsitluses võrdles Richardson (1985) pöördumiste kirjeldusi varajastes 19. saj lõpus läbiviidud ja 20. saj lõpus. Ta nimetas neid klassikaliseks ja kaasaegseks pöördumise paradigmaks.
Märkimisväärne hulk portugallasi valdab inglise, prantsuse ja hispaania keelt. Rahvusvahelised suhted: Portugal on ÜRO asutajaliige (1945) ja NATO asutajaliige (1949), Euroopa Nõukogu liige alates 1976.aastast ja Euroopa Liidu liige alates 1986. aastast, samuti Portugali keelt kõnelevate riikide ühenduse asutajaliige (1996). Portugalil on diplomaatilised suhted rohkem kui 180 riigiga kõigil kontinentidel. Religioon: Portugallased on valdavalt roomakatoliiklased, kuid Portugali põhiseadus tagab usuvabaduse,mille tulemusel on Portugalis ka terve rida erinevaid usukogukondi: kristlased (erinevad protestantlikud kogukonnad ja õigeusklikud), moslemid, hindud, budistid, juudid jne. Mandri-Portugalis asuv Fátima on maailma üks suurimaid roomakatoliku pühamuid. Geograafia ning kliima: Tejo jõgi poolitab Portugali mandriosa, jättes põhja poole mägisema ala ja lõunasse tasandikud. Tasased lauged rannikualad on vastandiks mägisele sisemaale
Integratsioon võimaldab ühiskonnal toimida süsteemina. Kuigi maailmas eksisteerib tuhandeid erinevaid usundeid, võib siiski esile tuua viis olulise- mat: kristlus, islam, hinduism, budism ja konfutsiaanlus. Maailma suurimad usundid olid (miljonites inimestes) 2005. aastal järgmised: Kristlased 2200 roomakatoliiklased 1100 vene ortodoksid 90 luterlased 85 Moslemid 1780 sunniidid 1061 šiiidid 180 Hinduistid 1400 Budistid 500 Taoistid 187 Konfutsianistid 350 Hiina loodususund 380 Šintoistid 107 Judaistid 18 90
annaabi.ee 
