enkoprees (roojapidamatus), mis on enamasti püsiva kõhukinnisuse tagajärg väike- ja koolilastel. Seda võib segi ajada püksi roojamise või kõhulahtisusega. Tegelikult valgub vedelam roe sooles eesolevate kõvade roojamasside kõrvalt mööda ja määrib aluspesu. Kõhukinnisuse raviga möödub ka enkoprees. Laps võib valusa ja ebamugava roojamise pärast hakata potilkäimist vältima. Mida kauem ta soolt ei tühjenda, seda kõvemaks muutuvad roojamassid ja seda raskem ning valusam on tal neid väljutada. Kõva ja suure rooja väljutamine võib vigastada päraku sisepinda, mille tagajärjeks on erepunane veri roojal. NB! Kõhukinnisus võib esineda ka lapsel, kes roojab küll iga päev potti, kuid ta ei tühjenda soolt täielikult. Seega on oluline teada, kui tihti ja kui suures koguses laps roojab. Soovitused ja hoolduspõhimõtted: Süüa kindlatel kellaaegadel ning vältida näksimist toidukordade vahel. Päevas peaks
Kujundage harjumus enne sööki seebiga käsi pesta. Sööge ainult värskeid, hästi puhastatud toiduaineid. Vältige sobimatuid toidukombinatsioone ühe söögikorra ajal. 13. Kõhukinnisusega laps. Kõhukinnisuse korral muutub roe kõvaks ja laps roojab üle mitme päeva. Roojamine on valus, roe on pabulatena, potti või mähkmele võib tulla verd Kõhukinnisuse korral laps muutub enne kakamist rahutuks, kardab potti. Tihedad ja karedad roojamassid võivad vigastada päraku ümbrust ja tekivad pärakulõhed, mis teevad roojamise valulikuks. Lapse vaevuste leevendamiseks määrige päraku ümbrust vaseliiniga. Mitmepäevase kõhukinnisuse korral laps muutub isutuks, võib tekkida isegi iiveldus ja oksendamine. Kehakaal langeb. Kuidas last aidata? Lapse aitamiseks mõelge eelkõige läbi toitmine. Kõhukinnisuse parim ravi on selle ennetamine. Kõhukinnisus võib tekkida ühekülgse ja liigselt kuiva toidu söömisest. Ka liiga magus
ärritus) Sellesse gruppi kuulub kuni 40 erinevat vormi Katarraalne soolte spasm e. enteralgia catarrhalis hobustel (söötmisreziimi rikkumine, külmetus, parasiidid). Parasümpaatilise närvisüsteemi toonus on tõusnud, soolelingudes tekivad tugevad spastilised kontraktsioonid, mis vahelduvad lõtvumisega. Spasmide vaheajal on sooleperistaltika kiirenenud ja näärmete sekretsioon intensiivistunud sage roojamine, roojamassid vedelad. Soolemeteorism (meteorismus intestinalis) soolevalendikku kuhjunud soolegaasid, mis venitavad välja soole seina, kahjustades tema talitlust. Põhjused: 1. Söötmisvead ja riknenud, kergelt kääriv sööt 2. Sekundaarse sümptoomina soole ummistuse korral · Gaaside kuhjumine esmalt kiirendab peristaltikat, kuid väljavenitatud sooleseina peristaltika lakkab. · Meteorismi puhul ärritavad käärimisproduktid närvilõpmeid soole seinas, vallandades
Tekivad samuti lühikesed rasvhapped. Mikrobioomid osalevad: • Kahjulike ainete väljaviimisel • immuunsüsteemi toimimisel • jt Jämesoole funktsioonid • Vee ja elektrolüütide imendumine • Bakteriaalne floora Defekatsioon Söömisjärgselt vallandub mao ja duodenumi venituse peale jämesooles reflektoorselt uitnärvi kaudu kontraktsioonilaine, mille eesmärgiks on seedejääkide väljutamine organismist. Sigmakäärdsoolde kogunenud roojamassid suunatakse tõukeliste liigutustega pärasoolde, kus nad ärritavad limaskesta retseptoreid. Sellele järgneb reflektoorne sisemise ja välimise sulgurligase lõõgastumine roojamass väljutatakse pärasoolest anuse kaudu. Pärasoole tühjendamine on tahtele alluv ning tühjendamisele aitab kaasa kõhulihaste ja diagfragma kontraktsioon, mille tagajärjel tõuseb kõhuõõnesisene rõhk. ENDOKRIINSÜSTEEM 27. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem.
Peensoole lihaskihid kindlustavad küümuse segamise ja transpordi. Enamik imendumisprotsessidest toimub peensooles. Jämesooles imenduvad vesi ja elektrolüüdid lõplikult ning bakterite ensüümide toimel lõhustatakse kiudained. Jämesoole lõpposas moodustub väljaheide, mis sisaldab imendumata jääkaineid, irdunud sooleepiteeli rakke, mikroobe ja vähesel hulgal vett. Defekatsiooniga eemaldatakse pärasoole kaudu 1 roojamassid. Maks osaleb bilirubiini moodustamises, sapi abil lipiidide seedimises, toksiinide kahjutustamises. Maksal on tsentraalne roll süsivesikute, rasvade, valkude ja hormoonide ainevahetuses. Pankrease välissekretoorne osa sekreteerib rikkalikult HCO3-, valkude, rasvade ja süsivesikute seedimiseks toodetakse kõhunäärmes vastavaid ensüüme. 2.Seedeensüümid ja nende toimeks vajalikud tingimused Seedeensüümidest on süljes keelenäärmete lipaas (keele seroossetest
- süsivesikutest tekib piimhapet, äädikhapet, süsinikdioksiidi ja vett - valkudest tekib metaan, vesinik, väävelvesinik ja teised sooltegaasid - Sinna koguneb ka väljaheide, mis koosneb seedimata või osaliselt seeditud ja mitteresorbeerunud taimse ja loomse tugikoe osi: epiteelrakud, tselluloos, nahk, kõõlused. Lisaks sisaldab sapipigmente, lipiide, mineraalaineid, lima, valgeliblesid ja baktereid. Roojamine e defekatsioon – sigmakäärsoolde kogunenud roojamassid suunatakse tõukeliste liigutustega pärasoolde, kus nad ärritavad limaskesta retseptoreid. Järgneb sisemise ja välimise sulgur- e sfinkterlihase lõõgastumine ning roojamass väljutatakse pärasoolest päraku e anuse kaudu. Pärasoole tühendamisele aitavad kaasa ka kõhulihaste ja diafragma kontraktsioon, mille tagajärjel tõuseb kõhuõõnesisene rõhk. VII. Aine- ja energiavahetus 1. Aine- ja energiavahetuse mõiste ning tähtsus.. Põhiainevahetuse (PAV) mõiste ja hindamine
o valkudest tekib metaan, vesinik, väävelvesinik ja teised sooltegaasid Sinna koguneb ka väljaheide, mis koosneb seedimata või osaliselt seeditud ja mitteresorbeerunud taimse ja loomse tugikoe osi: epiteelrakud, tselluloos, nahk, kõõlused. Lisaks sisaldab sapipigmente, lipiide, mineraalaineid, lima, valgeliblesid ja baktereid. Roojamine e defekatsioon – sigmakäärsoolde kogunenud roojamassid suunatakse tõukeliste liigutustega pärasoolde, kus nad ärritavad limaskesta retseptoreid. Järgneb sisemise ja välimise sulgur- e sfinkterlihase lõõgastumine ning roojamass väljutatakse pärasoolest päraku e anuse kaudu. Pärasoole tühjendamisele aitavad kaasa ka kõhulihaste ja diafragma kontraktsioon, mille tagajärjel tõuseb kõhuõõnesisene rõhk. VII. AINE- JA ENERGIAVAHETUS A. 1. Aine- ja energiavahetuse mõiste ning tähtsus.. Põhiainevahetuse (PAV) mõiste
annaabi.ee 
