sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Väävel on üks esimesi mittemetalle, mida inimene kasutama ja tundma on õppinud. 2. Väävel 2.1 Väävli leidumine looduses Looduses esineb väävel nii ehedal kujul kui ka ühendites. Ühendites esineb väävel enamasti sulfiididena (FeS2, püriit) või sulfaatidena (CaSO4ˑ2H2O, kips). Lihtainena esineb väävel peamiselt kaheksa-aatomilise molekulina ehk rombilise väävlina- S8. Kuna väävlit leidub looduses lihtainena, siis toodetaksegi väävlit peamiselt maa seest sula väävli väljapumpamise teel. 2.2 Väävli füüsikalised omadused kollane kristalne vees halvasti lahustuv halb elektri- ja soojusjuht rabe sulamistemperatuur on 119°C Temperatuurivahemikus 150–200 °C värvub väävel pruuniks ja muutub viskoossemaks. 2.3 Väävli keemilised omadused
temperatuuril üle 13,20C. Sellest madalama temperatuuril esineb hallitina a-Sn, mille on kuubiline struktuur. Üleminekul ß-Sn ? a-Sn suureneb tina ruumala ja metall muutub halliks pulbriks. Rahvapäraselt nimetatakse üleminekut ß-Sn ? a-Sn tinakatkuks. See protsess kulgeb kiiresti madalal temperatuuril, mil tinaesemed muutuvad halliks pulbriks. ß-Sn on metall, aga a-Sn pooljuht. Temperatuuril üle 1610C esineb tina kolmanda allotroopse erimini, nn. Hapra tinana. ?-Sn on rombilise kristallstruktuuriga. ? -Sn on uhmris kergesti peenestav. Tina plastilisuse tõttu saab temast valmistada stanoili, millesse pakitakse toitaineid, ja valmistatakse elektrikondensaatoreid. Tina ei ole mürgine, seepärast võib tinatatud nõudes valmistada toitu ja säilitada toiduaineid. Hinnatakse, et umbes 50% tina maailmatoodangust kulub raudpleki tinatamiseks, viimastest valmistatakse konservipurke. Tina mikrobioelemente on leitud ka inimese organismis. Teda peetakse vajalikuks, kuigi
Väävli oksiidid on happelised. Väävli vesinikühendeist tähtsaim on divesiniksulfiid, Allotroobid Kõige levinumaks allotroobiks on helekollaste kristallidena esinev rombiline väävel. See koosneb kaheksa-aatomilistest molekulidest. S8 molekule hoiavad koos suhteliselt nõrgad molekulidevahelised jõud. Seetõttu on väävel kergesti peenestatav ja esinebki ka peenekristallse pulbrina, mida kutsutakse väävliõieks. Väävlikristalli või rombilise väävli kuumutamisel ja seejärel aeglasel jahtumisel moodustuvad nõeljad kristallid, - nn monokliinse väävli kristallid. Need võivad olla ka tumekollased. Kui aga kuum väävel valada külma vette, tekib pehme pruunikas veniv mass - plastiline väävel. Plastiline väävel koosneb niitjatest väävli aatomite ahelatest, milles väävli aatomite arv võib ulatuda tuhandetesse. Sulfiidid Sulfiid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on väävel ning
( selle tõttu hukkus 1912.a. Robert Scotti polaarekspeditsioon. Kõige kiirem on see 0 protsess 33 C juures. Kuumutamisel muutub hall tina hõbevalgeks tinaks. -tina - HABRAS TINA rombilise moodustub temperatuuril üle 161 C ,. tihedus 3 kristallvõreg 7,28 g/cm Kui sulatina valada uhmrisse, siis on a metall kohe peale tahkumist hõõrumisel kergesti peenestatv Isotoobid. IX Enn Päreteli Füüsika õpik lk.67 69
Tehes läbi keeruka arengu, jõudis tehnoloogia keerukuse tippu 11. sajandil. Siis oskasid sepad kokku sepistada damaskitud terast. On uuritud ja leitud, et isegi eesti sepad oskasid sellist tehnoloogiat kasutada. Tänu sellele tehnoloogiale said odaotsad erakordse tugevuse, elastsuse ja salapärase ilu. 12. sajandi teisel poolel odaotste valmistamise tehnoloogia lihtsustus. Järk-järgult loobuti damaskimisest ning kaunistustest, relva leht tehti paksem, rombilise ristlõikega. Raatvere kalmest on leitud mitu odaotsa, mille säilinud odavarrejuppide ümber oli spiraaliks keeratud pronkstraat. See leid lubab arvata, et oda külge võidi kinnitada ka mingi tähis või lipp. Lipp kui väeosa tähis ei olnud tundmatu ka Eestis. Arvukalt kasutati lahingutes kergeid heiteodasid. Nende pikkus oli umbes 20-25 cm, odaotsa roots oli sageli vindiliseks keeratud ning lõppes täisnurga all ärakeeratud konksukesega. Viskeoda varrepikkus oli umbes 1
efektse mustri. Teiseks iseloomulikuks esemeks on hästi lihvitud ja sissepuuritud varretusauguga vene- ehk paadikujulised kivikirved. 1. Külasema ehk kontinentaalne tüüp lihtne töötlus, proportsionaalne kuju, ühtlase paksusega, veidi kumer kuju, üks või kaks sisse lihvitud pikisoont 2. Karlova tüüpi kivikirved Eestile omane tüüp, selgelt välja lihvitud küljekandid, varretusauku ümbritsev rant, kannal asetsev nupp, hiljem rombilise ristlõike ja kujuga 3. Teravkannalised kirved Karlova sarnased, teravovaalsed KIVIAJA LÕPP Hakkas tekkima tekstiilkeraamika. Uute kontaktide alaks sai kiviaja lõpul Skandinaavia. NEOL PALEOLIITIKUM MESOLIITIKUM Narva kultuur
kristalliseerub väävel ümber monokliinsesse süngooniasse. Rombilist väävlit nimetatakse ka -väävliks ning monokliinset -väävliks. Seistes muutub -väävel taas -väävliks, mis on väävlile termodünaamiliselt kasulikum olek.) Kõrgemal temperatuuril (95,6 °C) moodustub teine väävli püsiv allotroop kahvatukollase värvusega peente nõeljate kristallidega MONOKLIINNE VÄÄVEL. Ka selle allotroobi kristallid koosnevad S8 molekulidest, kuid need paiknevad teisiti kui rombilise väävli korral. Monokliinse väävli kristalle on võimalk saada sulatatud väävli jahutamisel. ( Pildiallikas http://pubs.acs.org/cen/80th/images/8135elem_sulfur.JPG ) Väävli sulamisel (119°C) tekib kollane kergesti liikuv vedelik. Madalatel temperatuuridel on sulaväävel vedel ja kollane, koosnedes S8 molekulidest. Temperatuurivahemikus 150...200°C värvub väävel pruunikaks ja venivaks massiks.
20cm. Tehes läbi keeruka arengu, jõudis tehnoloogia keerukuse tippu 11. sajandil. Siis oskasid sepad kokku sepistada damaskitud terast. On uuritud ja leitud, et isegi eesti sepad oskasid sellist tehnoloogiat kasutada. Tänu sellele tehnoloogiale said odaotsad erakordse tugevuse, elastsuse ja salapärase ilu. 12. sajandi teisel poolel odaotste valmistamise tehnoloogia lihtsustus. Järk-järgult loobuti damaskimisest ning kaunistustest, relva leht tehti paksem, rombilise ristlõikega. Raatvere kalmest on leitud mitu odaotsa, mille säilinud odavarrejuppide ümber oli spiraaliks keeratud pronkstraat. See leid lubab arvata, et oda külge võidi kinnitada ka mingi tähis või lipp. Lipp kui väeosa tähis ei olnud tundmatu ka Eestis. Esimeste relvade hulka kuuluvad ka vibu ja nool. Vibunööriks tarvitati loomasoolt, nooleotsaks - teravat kivikildu või konti. Selliseid relvi on leitud mitmelt poolt eelajaloolise inimese koopast
1. Leidumine. Väävlit leidub looduses nii ehedalt kui ka rohkearvulistes ühendites. Mõnes paigas on väävlilademed võrdlemisi maapinna lähedal. Tähtsamateks väävli looduslikeks ühenditeks on sulfiidid (väävli ühendid metallidega) ja sulfaadid, näiteks FeS2 (püriit), Cu2S (vaskläik), CaSO42H2O (kips), BaSO4 (raskepagu). 2. Väävli teisendid. Olenevalt katsetingimustest võib saada mitmesuguse kujuga väävlikristalle. Kõige levinumaks on rombiline väävel. Rombilise väävli kristallvõre sõlmedes on väävlimolekulid, mis koosnevad kaheksast väävli aatomist: S8. Väävli aatomid on ühinenud tsüklitesse. Sulaväävli aeglasel jahtumisel moodustuvad tumekollased nõelataolised monokliinse väävli kristallid, mis harilikul temperatuuril muutuvad aeglaselt heledamaks-- tekib rombiline väävel. Kuigi väliselt sarnanevad need kristallid veel nõeljate prismadega, koosnevad need üliväikestest rombilise väävli kristallidest
Väävli oksiidid on happelised. Väävli vesinikühendeist tähtsaim on divesiniksulfiid, Allotroobid Kõige levinumaks allotroobiks on helekollaste kristallidena esinev rombiline väävel. See koosneb kaheksa-aatomilistest molekulidest. S8 molekule hoiavad koos suhteliselt nõrgad molekulidevahelised jõud. Seetõttu on väävel kergesti peenestatav ja esinebki ka peenekristallse pulbrina, mida kutsutakse väävliõieks. Väävlikristalli või rombilise väävli kuumutamisel ja seejärel aeglasel jahtumisel moodustuvad nõeljad kristallid, - nn monokliinse väävli kristallid. Need võivad olla ka tumekollased. Kui aga kuum väävel valada külma vette, tekib pehme pruunikas veniv mass - plastiline väävel. Plastiline väävel koosneb niitjatest väävli aatomite ahelatest, milles väävli aatomite arv võib ulatuda tuhandetesse. Sulfiidid
Kõvadus. Kristallide ja m-de kõvaduseks nim. nende poolt võõrs keha sissetungimisele avaldatavat vastupanu. Mineraalide kirjeldamine Anorgaanilised mineraalid I rühmkond. Ehedad elemendid. Ehedas olekus on maakoores avastatud umbes 30 elementi, peamiselt metallid. Nende kaaluline osatähtsus on väga väike. Sellesse rühma kuuluvad kõik väärisgaasid, erirühma mood. väärismetallid. Väävel S. Mõnikord sisaldab S mehhaaniliste lisanditena kipsi, orgaanilisi aineid, gaase jms. Rombilise ja monokliinse süngoonia kristallid v. amorfsed kogumikud. Kõvadus (K) 1-2, erikaal (E) 2,1. Värvus iseloomulikult õlgkollane. Kristalli tahkudel teemandi-, murdepinnal rasvaläige. Tekib peam. biokeemilisel teel meredes, kus bakterite lagundava tegevusetagajärjel eraldub sulfaatidest H2S, mis oksüdeerudes annab eheda väävli. Samuti tekib S-i ka vulkaanide ümbruses vulkaanilistest gaasidest sublimeerulisel. S-i kasut. põllumaj.-ke kahjurite tõrjel, väävelhappe saamiseks, kummi
lahti, nii et seda võis käes hoida. Nahast või puust nooletuppe kanti tavaliselt seljal ja nooled võeti välja üle vasaku õla. Üheks parimaks materjaliks vibu valmistamisel oli sitke kadakas, kuid võidi kasutada mitmest puuliigist kokku liimitud tehnikat. Vibunöör oli keeratud kanepist või nahast. Vibukaarte pikkus on olnud üle pooleteise meetri. Noolevarred vooliti tammest või mõnest muust tugevast puuliigist, nooleotsad olid põhiliselt rootsuga ja lõikelt rombilise lehega. Relvastuse hulka kuulusid ka odad, mille vahetamisel kinnitati rahuleppeid ja lõpetati rahu; neid kasutati ka liisuheitmisel. Odavarte valmistamisel oli eelistatavaks materjaliks tammepuu. Nende pikkus oli u. 1,5-2 m. Odaotsad olid rauast, rootsust või putkest. Odaotsad olid mitme kujuga: sulgja lehega, saleda rombilise lehega, ühtlase rootsuga, eriti iseloomulikud olid noakujulise lehega ja ühepoolse kisuga varustatud otsad. Odad jagunesid heite- ja torkeodadeks
Kolonni väävel helekollases tahkes vormis rombiliste voi meetodi puhul võetakse 4-kihilises kolonnis gaas välja ülemises osas asub restil katalüsaatori kiht. Kolonni monokliinsete kristallidena või tumeda, amorfse massina kolmanda katalüsaatori kihi järel ning suunatakse nn alumises osas on soojusvaheti. Gaasi liikumine kolonnis on (nn plastiline väävel). Üleminek rombilise ja vahepealsesse absorberisse, sealt aga läbi organiseeritud selliselt, et kindlustada optimaalne monokristalse vormi vahel toimub 95,5 °C juures, soojusvaheti neljandasse katalüsaatori kihti tagasi. temperatuur (~ 500°C) katalüsaatori kihis. See
Kõik nad on ülitäiusliku lõhenevusega, lõhenedes õhukesteks lehtedeks. Biotiit on tume, rauarikas vilk. Esineb tahveljaite, väga täiusliku lõhenevusega kristallidena (foto 1, 2). Värvus must kuni pruunikasmust, punaka, roheka või oranzi varjundiga. Läige klaasjas või pärlmutriline. Kõvadus 2 3. Biotiiti leidub tavaliselt tardkivimites, ta on tavaline ka kiltades ja gneissides. Muskoviit - Esineb kuuekandilise või rombilise ristlõikega tahveljate või plaatjate kristallidena (foto 3). Värvitu või kollaka, hallika, roheka või punaka varjundiga. Läige klaasjas, lõhenevuspindadel pärlmutriline. Lõheneb väga õhukesteks pinduvateks läbipaistvateks kiledeks (foto 1, 2). Kõvadus 2 3. Muskoviit on alumiiniumirikas vilk, mis on tavaline kiltades ja gneissides. 40. Granaat ja kloriit kui moondekivimite kaks levinud mineraali. 9
karastatud terased. Malmiks nimetatakse raua ja süsiniku sulamit, kus süsinikku 2,14-4%, üle 4% sisaldusega malmist saadakse terast. Malmil on head valuomadused ja kehv keevitatavud. Nii malmi kui ka terase mikrostruktuur sõltub süsiniku sisaldusest oluline seepärast, et mehhaanilised omadused sõltuvad mikrostruktuurist. JOONISTADA GRAAFIK Tsementiit Fe3C sisaldab massi järgi 6,67% süsinikku. See on väga kõva, väikese plastsusega ning rombilise kristallvõrega. Austeniit on süsiniku lahus gamma rauas, keskmise kõvadusega, plastne, hõre tahktsentreeritud kuubilise võrega. Ledeburiit on austeniidi ja tsementiidi segu(seal on eutektika). Ferriit on süsiniku lahus alfa rauas. Pehme, plastne, ruumtsentreeritud kuubiline võre. Perliit on ferriidi ja tsementiidi segu(eutektoid). Ehk raud koosneb ferriidist, kus C sisaldus alla 0,02%. Teras koosneb ferriidist ja perliidist, kui C 0,02-0,8%, perliidist,
annaabi.ee 
