Eelviikingiajal levisid lamedate otstega kaelavõrud. Nende kaart on kaunistatud tordeeringuga ning lamedaid otsi reljeefsete siksaksete soontega. Perioodi lõpust pärinevad esimesed sadulotstega kaelavõrud. KÄEVÕRUD Keskmisel rauaajal on kantud pronksist ja hõbedast käevõrusid, mille eeskujud pärinevad peamiselt balti aladelt. Rohkesti on leitud jämenevate otstega võrusid. Need on kuusnurkse, teravovaalse, trapetsi- või rombikujulise ristlõikega ja sageli kaunistatud. Ornament jaotub üldiselt tahkude kaupa ja koosneb peamiselt ringidest, lipsukestest, rombidest või kolmnurkadest. Iseloomulikud on motiivide vööndid ja kokkujooksvad read, tihti esineb siksakki. Mõnikord on käevõrude otstes pikirenn. Teine enamlevinud tüüp on kolmnurkse ristlõikega massiivsed keskharja ja äärerantidega võrud. Need on sageli hõbedast. Osa neist on kaunistatud ringide, poolringide ja täketega
Mõnel juhul on sõle kaarel veel muidki eenduvaid kaunistusi. Üksikeksemplaridena on rooma rauaaja muististest saadud veel mitmeid eritüüpseid importsõlgi. Ketassõled-Rooma rauaaja teisest poolest pärinevad ketassõled. Need on tavaliselt azhuursed ja mõnikord kaunistatud emailiga. Ketassõlgedel on mitmeid kohalikke erivorme. Lõuna- Eestis on levinud peamiselt nuppudega äärte ja keskosas kodaratega sõled, Kagu-Eestis väikesed nuppudega äärte ja risti või rombikujulise keskosaga sõled ning Põhja-Eestis suuremad, kõverate kodaratega või neljast sõõrist koosneva keskosaga, mõnikord sakilise servaga sõled. Silmiksõlg- Üks varasemaid sõlevorme on ka silmiksõled, mis on eriti levinud Kirde-Eestis. Nende tunnuseks on peaossa sissepressitud silmakujundid: augud, lohud või topeltringid. Silmiksõlgede jalg on tavaliselt õõnes, vahel ka pikem ja tagant kinnine ning peaoksad võivad olla nii lühikesed kui pikad
abiga ka Eestile tanke, kuid Antant keeldus neid andmast, kartes, et Eesti sõjavägi saab sõjas lüüa ja tankid satuvad Punaarmee kätte. Samal ajal anti vene valgete Loodearmeele kasutada 8 inglise rasketanki Mark V (vt. LISA 8.2) ja 4 prantsuse kergetanki Renault FT 17 (vt. LISA 8.1) mis jõudsid kohale oktoobris 1919. Tankid olid kasutatud ja väga halvas seisukorras, mistõttu nende hooldamine ja meeskondade väljaõpe võttis aega. Selle rombikujulise tanki lahingukaal oli 33 tonni, soomuse paksus esiotsas ja külgedel oli 12 mm, tankipõhja ja lae soomuse paksus 6 mm. Tanki mootori võimsus oli 125 hj ja selle liikumiskiirus umbes 8 km/h. Relvad paiknesid tankikere külgedelt väljaulatuvates soomusterasest pooltornides. Tanki relvadeks olid neli 7,7 mm Hotchkiss kuulipildujat ja üks 57 mm kahur. Sellise tanki juhtimine oli üpris keeruline ja sellega olid ametis korraga 4 meest.
mõõgad aga siiski pigem haruldased kui igapäevased, seda peamiselt kvaliteetse materjali vähese kättesaadavuse tõttu. Üheteistkümnenda sajandi paiku tekkis mõõgale ristraud ja sündis traditsiooniline rüütlimõõk. Paremate materjalide toel muutus mõõga tera aja jooksul üha pikemaks ja kergemaks, samuti leidsid mõõgad sõjapidamises laiemalt kasutust. Muutus ka tera läbilõige. Õhuke ja lai kesksoonega tera, mis sobis hästi turvistamata vaenlase hakkimiseks, asendus rombikujulise teraprofiiliga, millel oli terav ots ning mis läbistas moodsat turvist paremini. Samal ajal levisid ka aasiast ülevõetud üheteralised saablid ehk falkionid, rasked ning suure purustusjõuga raierelvad. Kuueteistkümnendal sajandil arenes ristraua ümber kätt kaitsev korv ja tekkisid esimesed rapiirid. Rapiir oli peamiselt torkamiseks mõeldud relv, mille tera läbilõige oli vahel lausa ristküliku kujuline, kuna lõiketera asus ainult tipupoolse kolmandiku ulatuses. Sellise
Räsa . Et saeleht saagimisel takistamatult liikuda saaks, peab saetee olema saelehe paksusest laiem . See saavutatakse hammaste painutamisega kahele poole sealehte ehk sae räsamisega . Saehammaste räsamine Räsa suurus sõltub : Puiduliigist : pehmetel puuliikidel suurem kui kõvadel Puidu niiskusest : niiskema puidu saagimisel suurem Sae teritamine toimub viiliga Kasutatakse kolmnurkse või rombikujulise ristlõikega viile Tänapäeval kasutatakse üha enam karastatud hammastega saagisid, mis ei vaja üldjuhul teritamist . - VUKSSAAG - RAAMSAAG - TAPISAAG .e. ROOGSAAG - JAAPANISAAG Sae töökorda seadmine . Selleks, et saag korralikult lõkaks on vaja : Saehambaid äsada Saehambaid teritada Ainult korralikult teritatud ja räsatud saag tagab : Puhta lõikepinna Sirge lõikejoone .
juuste- ka karvakasv – kehal naistel vähem intensiivsem kui meestel, juustega vastupidi (naistel seotud hormoonide tootmisega, menopausi ajal juuksed hõredamad; meestel ei ole juuste hõrenemine seotus hormoonide alaproduktsiooniga); häbemepiirkonnas naistel kolmnurkse asetusega karvad, meestel rombikujulise asetusega. Psüühika ja käitumine – seotud suguhormoonide asumisega ajus nendes struktuurides, mis psüühikat ja käitumist mõjutavad. suguküpsuse perioodil o verevoolu intensiivistumine munasarjades, mis soodustab munaraku küpsemist o endomeetriumis (emaka limaskest) rakkude paljunemise (mitoos) ja vohamise stimuleerimine
tämber – naishääle tämber (meestel häälemurre) juuste- ka karvakasv – kehal naistel vähem intensiivsem kui meestel, juustega vastupidi (naistel seotud hormoonide tootmisega, menopausi ajal juuksed hõredamad; meestel ei ole juuste hõrenemine seotus hormoonide alaproduktsiooniga); häbemepiirkonnas naistel kolmnurkse asetusega karvad, meestel rombikujulise asetusega. Psüühika ja käitumine – seotud suguhormoonide asumisega ajus nendes struktuurides, mis psüühikat ja käitumist mõjutavad. suguküpsuse perioodil o verevoolu intensiivistumine munasarjades, mis soodustab munaraku küpsemist o endomeetriumis (emaka limaskest) rakkude paljunemise (mitoos) ja vohamise stimuleerimine o müomeetriumis (emaka lihaste) kontraktsioonide tugevnemine ja sagenemine
annaabi.ee 
