I – tegevuse sooritamine sümboolselt ( joob tühjast tassist) II - sümbolskeemi projektsioon teistele esemetele, inimestele (Joodab hoidjat, nukku) III – tegevuste varieerimine – draamamäng(vannitab nukku ja paneb magama). 3. KUJUTLUSMÄNG – Lõke 4. MÜRAMISMÄNG – maadlus, kähmlemine, löömine, tõuklemine, maas rullimine, küttimine. Tavaline suhtlemisvorm koolieelikueas. Eriti poistel. Tunnused: Näoilme rõõmus; tagasihoitus; rollimuutus( tagaaetav, tagaajaja); Algus ja lõpp. 5. ROLLIMÄNG – alged ilmuvad kolmadna eluaasta lõpul. Laps võtab endale mingi osa ja on seega keegi teine sellele iseloomulike olukordadega. Peaks arenema lihtsamast keerulisemaks. Eeldused: Laps hakkab oma toiminguid võrdlema täiskasvanute toimingutega ja ka end täiskasvanuna nimetama. Laps soovib mängida iseseisvalt, täiskasvanust eraldi. I – esemeline rollimäng 3 - 5 eluaastal
partnerid rollisisene konflikt - vastukäivad nõuded rolli enda sees rollidevaheline konflikt interpositsiooniline rollikonflikt - pereliikmete positsioonid ei ole komplementaarsed, ei täienda teineteist, vaid kattuvad või ristuvad rollide segunemine - ei suudeta erinevaid rolle lahus hoida kokkusobimatud rollid - sama isiku erinevad rollid ei sobi kokku ja seetõttu ei saa neid täita rollimuutus - partneri rollimuutus toob paratamatult kaasa teise partneri rollimuutuse raskused uue rolli täitmisel - ebapiisavad oskused ülemäärased rolliootused frustreerivad rolliootused rollide täitmise häiritus kriitiliste olukordade tõttu rollisegadus - ei ole võimeline erinevaid rolle eristama rolliretro - tagasilangemine vanasse mugavasse rolli rolli ümberpööramine - ootuspärast rolli üritatakse täita selle täiendrollile
Rolli tagasitõrjumine abiellun küll, aga ei hakka abikaasaks. Rollihülgamine vaikselt väljaujumine. Ebaadekvaatne ettevalmistus. Ressursipuudus. Rollisisene konflikt lapsevanema roll tuleb panna piire ja anda vabadust. Rollidevaheline konflikt üliõpilane, kes kuulub mingisse punti ühelt poolt õpi, teiselt poolt mine peole. Interpositsiooniline konflikt ülemus ja alluv sõidetakse teise rolliootustesse sisse. Raskused rollide eraldamisega. Kokkusobimatud rollid. Rollimuutus. Sisemised raskused rolliuuendamisega. Rolli liiga suureks tegemine pean olema perfektne. Frustratsiooni tekitavad rolliootused. Rollisegadus ei ole võimeline rolle sorteerima. Rolliretro tagasilangus vanasse mugavasse rolli. Rolli ümberpööramine vanema ja lapse roll ümberpöördumine. Rollivägistamine isa rollis laste kuritarvitamine, kuid ka korruptsioon. Rollisokk inimene on rollis, aga ühel päeval saab aru, et selle rollida on nüüd kõik.
võimalik kirjeldada kolme märksõna kaudu: taaskogemine, klammerdumine ja konfliktirollid. Konflikti lahendamise seisukohast on oluline, et osapooled suudavad mõista teise osapoole rolle. Taaskogemine tähendab seda, et konfliktis õpivad inimesed kasutama kindlaid rolle. Kahtlustaja, ründaja, kannataja ja põgeneja on tavaliselt ühed ja samad inimesed, kelle käitumisviis on välja kujunenud ja seega etteaimatav. Kui aga mingil põhjusel toimub rollimuutus, paiskub senine konflikti struktuur segamini, mis võib luua lootuse leppimiseks või tekitada teises osapooles segaduse. Klammerdumine tähendab kõigis konfliktides ühe käitumise omaksvõtmist. Näiteks nutmapuhkemine, karjumine, asjade loopimine. Klammerdumine mingisse rolli konflikti puhul võib olla nii edukas viis toimetulekuks kui ka tee põgenemiseks tegelike probleemide eest. Nii taaskogemine kui ka klammerdumine raskendavad konfliktist väljumist.
tajumine William James´i sotsiaalne mina: igal inimesel on nii palju sotsiaalseid minasid kui tal on suhtluspartnereid. Charles Horton Cooley ja peegelpildi mina: inimese arvamus selle kohta, kuidas ta teistele paistab, teiste hinnangust, inimese arvamusest teiste hinnangu kohta. Inimene mina-pilt on pidevas muutumises, kuna iga elusündmus mõjutab inimese mina-pilti. Iga suurem rollimuutus organiseerub teatud määral ümber ka inimese mina-pilti. Identiteet see kuidas inimene iseennast näeb ja määratleb ühelt poolt ning teisalt see, kuidas teised mind näevad ja määratlevad. Identiteet kujuneb läbi sotsialiseerumisprotsessi. Inimene ise on võimeline kujundama seda, kuidas teised meid näevad ja määratlevad. Inimene ei ole sotsialiseerimisprotsessis ainult passiivne pool, vaid aktiivne tegutseja, kes teeb ise oma valikuid.
Piaget ja kognitiivne areng Kognitiivne areng koos keha ja vaimu vananemisega muutub ka inimese mõtlemine. Indiviidi mõtlemine muutub keerulisemaks vananedes ja arenedes. Keerulisemaks saab inimese mõtlemine muutuda ainult reaalses sotsiaalses situatsioonis, mis aitab mõtlemist edendada. Täiskasvanu sotsialiseerumine Desotsialiseerumine õpetatakse rollist loobuma Resotsialiseerumine uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Iga suurem rollimuutus organiseerub teatud määral ümber ka inimese mina-pilti. Roger Gould: täiskasvanu sotsialiseerumine on vabanemine lapsepõlve müütidest. Vanurite sotsialiseerumine kuidas vähendada vanurite tõrjutust kaasaegses ühiskonnas? 49 Ameerika merevägi. Nädal aega tagasi olid kõik noormehed nagu tavalised gümnaasiumi lõpetajad: kuulasid nn õiget muusikat, kandsid õigeid riideid, tegid oma tegemisi, mille eest ka kiita said
Otsustusvõime Anamneesis füüsilised, arengulised ja/või psühholoogilised probleemid Asjakohased füüsilise läbivaatuse andmed: üldülevaade, närvisüsteem Enesetaju-enesekäsituse valdkond Sotsiaalne identiteet: elukutse, peresituatsioon, sotsiaalsed grupid Isiklik identiteet: enesekirjeldus, tugevused ja nõrkused Füüsiline identiteet: rahulolematus oma kehaga, meeldivus või ebameeldivus Enesehinnang: tunded iseenda kohta Enesekäsitust ohustavad tegurid, nt haigus, rollimuutus Anamneesis füüsilised ja/või psühholoogilised probleemid Asjakohased füüsilise läbivaatuse andmed: üldülevaade Rollisuhete valdkond Peres, sõpruskonnas ja tööl täidetavate rollide kirjeldus Rahulolu/rahulolematus rollidega Terviseseisundi mõju Perekonna tähtsus Perekonna struktuur ja toetus Otsuste tegemise viis perekonnas Pereprobleemid ja/või -mured Laste eest hoolitsemise viis Suhted kaasinimestega Olulised suhted Anamneesis rollide ja suhetega seotud füüsilised