Osvaldile ei olnd isegi tema oma vaid oli toodud peiduks sinna majja maffiabossi poolt.Filmi lõppedes aga tuli see maffiaboss ja võttis raha endale ehk keegi rikkamaks ei saanud ainult palju probleeme. Minu arvamus nendest tegelastest seal teoses on,et inimesed on ahned ja raha on tähtsam aga see on kõigil nii ja see on väga kurb.Osvaldist kes oli seal nii öelda majaomanik näeme iseloomu kus inimesed kiinduvad ära kellegisse või millegisse ja ei suuda öelda ei .Laurast ja Rolandist näeme seda,et miski pole igavene ja iga väike asi võib muuta su tulevikku.Film oli hästi kirjutatud ja see ei loe,et see oli vana seda oli tore vaadata ehk mulle meeldis
märtellikku surma. Lugu on psühhologiseeritud, kuna autor kirjutab nii prantslaste kui ka paganate vaatevinklist. Laul minu Cidist peegeldab ajalugu üsna tõetruult kuna Cidi suri aastal 1099, laulu loomisest vähem kui sajand. Ka eepose seigad on ajalooliselt aset leidnud. Cidis on autoripoolset väljamõeldist, kuid see ei ulatu üleloomulikkuseni. Laul rõhutab realistlikku suhet tegelikkusega. Teosele jääb võõraks religioosne fanatism. Erinevalt Rolandist eiole Cidis sõda paganate vastu püha missioon, vaid igapäevane leivateenimine. Vähem psühhologiseeritud. Nibelungide laud 1977 ekr. Laul ajast mil Euroopa kirjanduses oli levimas rüütliromaan. Ajalooliseks aluseks teosele olid rahvasterände aegsed sündmused. Sarnaselt Rolandiga oli kangelase individuaalsuse esiletoomine. Euroopa kangelaseepostest kõige traagilisem ja süngem. Lugu Igori Sõjaretkest ekr 1965. Tundmatu autor, loodud 1185-1187a vahel. Meenutab
Pühakute elulugude autoreid sageli ei teatudki. Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjanduseks. Kangelaseepos Väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed. Pikka aega pärandati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelastel tuli võidelda uskumatutega või hirmsate koletistega ja nii mõneski eeposes leidis ta nendes võitlustes kuulsusrikka lõpu. Kangelaseeposte seas oli üks kuulsamaid " Rolandi laul ". See jutustas Karl Suure ustavast vasallist krahv Rolandist, kes sõjaretke ajal Hispaaniasse pidi oma väesalgaga võitlema suure hulga islamiusuliste araablaste vastu. Rüütliromaanid Rüütlitest ei pajatanud ainult eeposed, vaid neist jutustati ka lugusid. Nii kujunesid rüütliromaanid. Kõige armastatumad olid lood Kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest. Kangelasteod pühendati tavaliselt oma armastatud neiule südamedaamile. Trubaduuride luule Alates XII sajandist hakati kirjutama armastusluulet
Vabandab kohe, et see ehmatas teda pisut. Seejärel ütleb head aega. Roland ei saa hästi aru, mis toimub. Sõnab, et nad ss hakkavad minema. Osvald parandab teda kohe, öeldes, et tüdruk jääb siia. Komöödia on alanud. Osvald heidab Rolandile ette, et too tahab neiu ära viia isegi siis, kui naisel on saapad märjad. Roland hakkab minema. 2. stseen Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti. Tõuseb rahulikult üles. Roland väljub. Laura ja Osvald räägivad Rolandist. Osvald ei saa aru, et teine tema mees on, vaid peab ennast ise Laura tulevaseks meheks. Laura räägib loo, kuidas nad siia majja sattusid. Roland ei tahtnud sõbranna sünnipäevale autoga minna, kuna plaanis oleks olnud nkn juua. Seetõttu mindi häälega. Kolmanda autoga said siiamaani, kuni juht avastas, et tal jäid load koju ning pööras otsa ringi. Lubas tagasi tulla aga ei tulnud. Seejärel hakkasid vaikselt üht rada pidi minema, umbes 4km ning siia nad nõudsidki
ning noorem Kunter Tätte. 3. Looming 3.1. Filmid, näidendid ja lavastused Kuigi enamasti teatakse Jaan Tättet laulja ja laulukirjutajana, siis kuulub tema loomingusse ka hulganisti filme, näidendeid ja lavastusi. Nendest tuntuim on arvatavasti ,,Ristumine peateega", kus teose autor ise ka üht peaosalist mängis. Alguses valmis see näidendida, kuid 1998-ndal aastal vändati sellest valmis ka film. ,,Ristumine peateega" on lugu armunud paarist Laurast ja Rolandist, kes üritavad end autodega teise linna hääletada, kuid ühel hetkel ei võeta neid enam peale. Laura eestvedamisel hakatakse liikuma mööda kitsast metsateed, et öömaja leida. Oma väikeses metsamajakeses elab Osvald, kellel on foto maailma kauneimast naisest, neli miljardit dollarit, mille ta sai maja taga jões elavalt kuldkalakeselt ja näib, et ta ootab kedagi. Fotol olev naine on päevitunud, tal on sünnimärk ja ta kannab kaelas peenikest kuldketti.
3. kujuneva rahvustunde kujunemist 4. ajaloo episoodides kirjeldatakse rahva hingelaadi, püüdlusi. Tähtsamad kangelaseeposed. 1. "Rolandi laul." Prantsuse.Tähtsam kui faktitäpsus on autorile olulisem soov ülistada prantslaste isamaa-armastust ja Karl Suure sõdimise õigustamist. 2. "Laul minu Cidist." Hispaania. Peegeldab ajalugu tõesemalt kui"Rolandi laul".Enamik eepose seiku on leidnud kinnituse ajaloos.Sõda on Cidile(erinevalt Rolandist) pigem töö, igapävane raske leivateenimine.Cidis ei rõhutata mitte niivõrd tema kangelaslikkust kui hoopis inimlikkust..Rahva armastusegi pälvib kui sõbralik,lihtne ja suuremeelne mees. 3. "Nibelungide laul."Euroopa kangelaseepostest kõige traagilie ja süngem.Kasutab tollaste rüütliromaanidele omast paarisriimi.Tähtsaim tunnusjoon on kangelaste individuaalsuse esiletoomine.On olemas ka juhtiv
Pikka aega pärandati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelaseepose peategelane oli sageli õilis ja oma senjöörile jäägitult ustav rüütel, kes ei kõhelnud hetkegi, kui tekkis vajadus oma elu isanda ja ristiusu eest ohvriks tuua, kangelasel tuli võidelda uskumatutega või hirmsate koletistega ja nii mõneski eeposes leidsid ta nendes võitlustes kuulsusrikka lõpu. Kangelaseeposte seal oli üks kuulsamaid ,, Rolandi laul ,, See jutusta Karl Suure ustavast vasallist krahv Rolandist, kes sõjaretke ajal Hispaaniasse pidi oma väesalgaga võitlema suure hulga islamiusuliste araablaste vastu. Raskest olukorrast hoolimata pidas Roland häbiväärseks pasunahüüdega Karli appi kustuda. Ta astus ebavõrsesse võitlusse ja langes kangelasena. Rüütliromaanid Vapratest ja ustavatest rüütlitest ei pajatanud mitte ainult eeposed, vaid neist jutustati ka lugusid. Nii kujunesid rüütliromaanid
segaduses.) ROLAND: Kuidas? OSVALD: Mul ei ole teile praegu nuga OSVALD: Ei, mina küsin, kuidas jänku anda. (Osvald istub toolil, Roland tormab ja hüppab? (Paus.) Äkki näitaksid mulle, väänab Osvaldi käed tooli seljatoe taha. kuidas jänku hüppab? Osvald ei avalda vastupanu, on rahulik. ROLAND: Näitaksin või? Erinevalt Rolandist, kes karjub.) OSVALD: Jah. (Roland teeb mõne hüppe.) ROLAND: Kuradi nässakas! Kuradi Kõrvad ikka ka! (Roland teeb hapukurk! Mul pole vaja su kuradi nuga! nimetissõrmedest kõrvad.) Masendav. Aga Sinusugustega teeme niimoodi… Ära rabele, kuidas toonekurg käib? (Roland teeb.) raisk! Arvad, et võid meiega mängida, jah? Kohutav vaatepilt. Kas sa, Laura, teeksid ka Ei, mees, mängud on läbi, kurat! Meie oleme
Me kuulume ise sellesse. Roland mitte, aga meie küll. Ja kui me ei oska ära tunda imet, mida me ise peos hoiame, siis on vara imedel meie juurde tulla. LAURA: (röögib Rolandile) Mida sa ometi passid! Mine siit ükskord minema, kaua sa mõtled siin töllerdada. (Roland on segaduses.) OSVALD: Mul ei ole teile praegu nuga anda. (Osvald istub toolil, Roland tormab ja väänab Osvaldi käed tooli seljatoe taha. Osvald ei avalda vastupanu, on rahulik. Erinevalt Rolandist, kes karjub.) ROLAND: Kuradi nässakas. Kuradi hapukurk. Mul pole vaja su kuradi nuga. Sinusugustega me teeme niimoodi. Ära rabele raisk. Arvad, et võid meiega mängida, jah? Ei, mees, mängud on läbi, kurat. Meie oleme mingid tolad või? Meil ei ole vaja sinusugusega siin aega raisata. Ots peale, raisk, ja valmis. Kellegi asi ei ole. Küll nüüd puhus ennast täis. Tema ei anna! Sinu käest pole keegi küsinudki. (Laurale.) Mis sa vahid, anna mingit nööri. LAURA: Ei ole nööri.
annaabi.ee 
