RÕIVA-JA TEKSTIIL- MATERJALIDE TOOTMISE ARENGUSUUNAD ESSEE Tallinn 2010 Eesti rõiva ja tekstiilitööstuses tekkis muutus 19. sajandil ,kui kadusid käsitöö tsunftid ning asemele tekkisid uued manufaktuurid.Esialgu olid need algelised ,sest paljud tööd tehti veel käsitsi ja kodus,kuid tehnika arenedes asendusid need õige pea võimsamate vabrikutega.Tekstiilitööstuse alguseks võib pidada aastat 1819,mil asutati ,,Narva kalevivabrik" (rajaja kaupmees P.Momma)."Kreenholm" (asutati 1857.a. L. Knoopi poolt,kes ostis endale Kreenholmi saare;sellest ka vabriku nimi) oli Eesti üks esimesi suuremaid vabrikuid,mis toimib tänaseni ning on arenenud edasi ka teistesse välisriikidesse. Ta kasutas tööstuses meie omal maal kasvavat toorainet --lina.Just viis aastat enne ,,Kreenholmi" asutamist, rajati Narva jõe kaldale ,,Narva linavabrik". Narvat võis pidada isegi tekstiilitööstuseselinnaks,kuna sealt said alguse paljud tekst...
Kreppkangad on väga elastsed ja hõlpsasti drapeeritavad ega kortsu. Kretong Labase sidusega tugev valge või trükimustriline puuvillane riie. Nimetus tulnud Cretoni küla järgi Prantsusmaal. Krimpleen Tekstureeritud polüesterkiust valmistatud kangas. Lamee Ühelt poolt krobeline, teiselt poolt hästi sile ja läikiv riie. Meenutab krepp-marokääni ja on atlass-sidusega. Lausriie Mittekootud riie, riide välimusega tekstiilmaterjal, mis koosneb kohavalt laotatud ja läbiõmblemise /liimimise /vanutamise/ nõeltöötlemise teel ühendatud kiududest. Lausriie on hästi soojapidav ja venivam ning vähem vastupidav kui kootud riie. Tehakse peamiselt tooteid lühiajaliseks kasutamiseks. Lõuend Labase sidusega linane või kanepine riie, mis on valmistatud jämedast lõngast. Kasutusel maalikunstis, varem tehti sellest ka rõivaid ja voodipesu.
katavad väikesed aasad. Harilikult kulgevad aasad lõime suunas ja on moodustatud lisalõimelõngast, mis on teistest lõngadest jämedam. Froteed kasutatakse suure imamisvõime tõttu peamiselt käterättide, hommikumantlite ja voodilinade valmistamiseks. Enamasti on frotee trikotaazkangas. TRIKOTAAZKANGAD: TRIKOO- (pr.tricot) 1.Trikookangas, masinaga nõelte abil kootav silmuseline tekstiilmaterjal. Silmuste ühendamise viisi järgi eristatakse: koetrikoo (kootakse ühest lõngast, mis silmustub eelmise reaga järk-järgult ühendudes põiki kangast) ja lõimetrikoo (kootakse korraga paljudest ühesuunalistest lõngadest, mis silmustuvad kõrvalridadega ühendudes piki kangast, nii et igast lõngast jääb põikritta üks silmus). Koetrikoo on väga elastne (näiteks sukamaterjalina), kuid ühe silmuse katkedes hakkab hargnema; lõimetrikoo on harilikult
Kandmisel alluvad tekstiiltooted mehaanilistele, keemilistele ja füüsikalistele mõjudele: õhk, vesi, aur, valgus, päikesekiirgus, happed, leelised, hõõrdumine, kuumniiske töötlemine, pesemine, keemiline puhastus. Kiudude vastupidavusest välismõjudele oleneb nende kandmiskestus. 1. Termiline püsivus /heat sensitivity/ kirjeldab kiudude reageerimist kuumusele. Kiud peavad püsima muutumatutena kõigil kasutus-, töötlus- ja hooldustemperatuuridel. Üldiselt peab tekstiilmaterjal olema vastupidav kõikidele tavaliselt esinevatele temperatuuridele. See peaks jääma temperatuurivahemikku -30ºC (- 40 ºC) kuni 130ºC (150ºC, isegi üle 200ºC). Nõuded tehnilisel otstarbel kasutatavate kiudude temperatuuritaluvusele võivad olla tunduvalt suuremad. Temperatuuri tõus põhjustab tekstiilmaterjalides muutusi. Ühed kiud sulavad (nt polüpropeen), teised on töödeldavad
lagunemisreaktsioone. Suhteline õhuniiskus võiks olla 20-40%. Kui see on alla 20%, siis muutuvad kiud hapraks, ning üle 60% toob kaasa soodsad tingimused hallitusseente kasvuks. Materjalid, mida kasutatakse hoiustamiseks, peavad olema stabiilsed ja inertsed. Sagedasti kasutatakse pabermaterjale, puuvillast kangast ja plasti. Materjalide valikul on oluline teada, millistest kiududest on tekstiilmaterjal tehtud. Tsellulooskiududest tekstiile võib säilitada nii puhverdatud kui ka puhverdamata happevabast paberist materjalidest.Proteiinkiude ei tohiks säilitada otseses kokkupuutes puhverdatud pabermaterjalidega, sest nad on tundlikud aluste suhtes. Kui ei ole selge, milliste kiududega tegemist, tuleks valida puhverdamata materjalid. Tasapinnalised esmed hoiustatakse horisontaalselt karpides, sahtlites, kaetud riiulitel. Riiulitel hoidmisel tuleb
Steriilsed tekstiilid Tekstiilpesu, mida kasutatakse aseptilise ravi- ja diagnostikaprotseduuride juures, peab olema steriilne. Operatsiooniosakondades kasutatav ühekordse kasutusega tekstiilpesu (linad, operatsioonipesu vms.) peab olema: · tihe · efektiivseks barjääriks eritiste läbitungimisel, · kiude mitteajav, · antistaatiline, · valguskiiri mitte tagasipeegeldav. Korduvkasutusega tekstiilmaterjal peab lisaks eelnevale: · olema kergesti puhastatav ja taluma sagedast masinpesu vähemalt 75 C; · taluma sterilisatsiooni; · võimalikult tolmuvaba 1 Steriilse tekstiili transport osakonda ja ladustamine Steriilne materjal tuleb transportida selleks ettenähtud kärudes või korvides, et vältida pakendi purunemist ja saastumist