Selliste jogurtite säilimisaeg on kuni 21 päeva. Need jogurtid, mida ei hoita külmlettides ning realiseerimisajaks on märgitud mitu kuud, on kindlasti järelkuumutatud: neil on küll jogurtile iseloomulik maitse, kuid kõik kasulik, mida piimahappebakterid inimorganismile annavad, jääb saamata. 4 4. Elusbakterite võlujõud Soolestiku loomulik mikrofloora tagab roiskumis- ja käärimisprotsesside tasakaalu ning pärsib potentsiaalsete haigusetekitajate elutegevuse. Peamise tähtsusega on seejuures piimhappebakterid, mida hapendatud piimatooted sisaldavad suurel hulgal. Mitmel põhjusel võib aga seedetrakti mikrofloora saada häiritud. Teaduslikest uurimistöödest on selgunud, et ligikaudu 10% inimestest esineb peale antibiootikumikuuri kõhulahtisus, oksendamine või kõhuvalu. Selline olukord on ajutine ning soolestiku normaalne
turule toonud nn. "head ööd jogurti", mis sisaldab ühe lisandina pärnaõieekstrakti. Pärnaõied toovad sööjale rahuliku une ning samas saadakse jogurtist kõik olulised toitained. Jogurtid jaotatakse joogi- ja topsijogurtiteks. Joogijogurtit saab tassist rüübata ning see sobib hästi hommikusöögiks koos müsli või maisihelvestega. Topsijogurtit süüakse lusikaga, see sobib nii desserdiks kui ka kergeks eineks. Elusbakterite võlujõud Soolestiku loomulik mikrofloora tagab roiskumis- ja käärimisprotsesside tasakaalu ning pärsib potentsiaalsete haigusetekitajate elutegevuse. Peamise tähtsusega on seejuures piimhappebakterid, mida hapendatud piimatooted sisaldavad suurel hulgal. Mitmel põhjusel võib aga seedetrakti mikrofloora saada häiritud. Teaduslikest uurimistöödest on selgunud, et ligikaudu 10% inimestest esineb peale antibiootikumikuuri kõhulahtisus, oksendamine või kõhuvalu. Selline olukord on ajutine ning soolestiku normaalne mikrobioloogiline
Vitamiini sialdus on mitmekesine C-vitamiini keskmiselt 40 mg 100 g kohta, peale selle B-grupi vitamiine, 6 karotenoide, bioflavonoide, fenoole, eeterlikke õlisid jm. Mineraalainetest on ülekaalus kaalium, kroom, mangaan ja raud. Mustika varred ja lehed sisaldavad glükosiid neomürtilliini, mis toimib organismis kui taimne insuliin. Seega on nad vere suhkrusisaldust reguleeriva ja kudesid taastava toimega. Mustikad on parkiva, roiskumis- ja mikroobidevastase toimega. Suure raviväärtusega on ka mustikalehed ja varred. Neis on lisaks marjades olevatele toit- ja raviainetele veel arbutiini. Mustikalehtedes on tunduvalt rohkem C-vitamiini ja neomürtilliini kui marjades. Kuna mustikad on suurepärased antioksüdandid, on oluline neid süüa kestva tervise nimel, vananemisega seotud füüsiliste muutuste ja krooniliste haiguste tõrjumiseks. Eriti peaksid sööma
15.Keemilised kiudained, ning nende head ja vead jagunevad kaheks: tehis kiudained ja süntees kiudained. Keelmilisedkiudained on sellvõrra paremad, et need on vastupidavamad. Amiinid. Aminohapped. 1.Amiinid kuuluvad lämmastiku sisaldavate orgaaniliste ühendite hulka. Amiine vaadeldakse, kui ammongaagi derivaate, milles üks , kaks, või kolm vesiniku aatomit on asendunud süsivesiniku radikaaliga (alküülradikaaliga) 2.Saadakse lagunemis, roiskumis, ning kõdunemis protsesside tagajärjel, üheks tähtsamamaks saamisviisiks on nitroühendite redutseerimine. Omadused: Väiksema molekurmassiga amiimid on gaasid, molekulmassi kasvuga muutub ka agregaat olek vedelaks ja siis ammoniaagi või kala lõhn. 3.Need on orgaanilised alused, sest mittejaotatud elektronpaari olemasoli tõttu liidavad nad kergesti prootoni (vesinikiooni) 4.Amiini valem on NH4+OH või NH3+OH, seda kasutatakse, neid kasutatakse vesilahustes. 5
Lahtiste veekogude saastumine ja vete isepuhastus. Vesi ja tema asukad on tihedalt omavahel seotud. Puhastamata heitvete juhtimine lahtistesse veekogudesse muudab sealsete loomulike asukate elutingimusi. Paljud neist surevad välja ja muutub liikidevaheline suhe. Mineraal ja orgaaniliste ainete poolest rikaste heitvete sattumisel lahtistesse veekogudesse hakkavad aktiivselt arenema soprofüütsed mikroorganismid ja vees intensiivistuvad mitmesugused roiskumis ning käärimisprotsessid. Tugevasti saastunud tsoonis ulatub mikroobide üldarv miljonitesse 1 cm³ vees. Orgaaniliste ühendite sisalduse vähenemisega so. nende mineralisatsiooniga, väheneb ka saprofüütide arv. Reostus läheb üle nn. mõõduka saastumise faasi, kus hakkavad arenema ka teised organismid nagu algloomad, vetikad jt. Toimub pidev saprofüütide arvu vähenemine, kuna toitaineid jääb neile järjest vähemaks ja sageli eristatakse vette ka antibiootilisi aineid
oksendamine. Küümusest ja nekrotiseeruvast koest imendub verre toksilisi ühendeid. Enesemürgistus on eriti akuutne siis, kui küümuses toimuvad ulatuslikud roiskumisprotsessid, on pärsitud maksa barjäärifunktsioon ja neerude eliminatsioonivõime. 2. Peensoole põletikud rosikumis- ja käärimisprotsessid suure ulatusega ja toimuvad neis seedetrakti osades, kus tavaliselt seda ei toimu (duodeenum). Soolesein muutub läbilaskvaks mikroobidele, roiskumis- ja käärimisproduktidele. Füsioloogilistes tingimustes muudetakse roiskumisproduktid maksas kahjutuks ja elimineeritakse neerude kaudu. 3. Krooniline obstipatsioon 4. Nakkushaigused intensiivne valgu roiskumine seedetraktis. Tõelised koolikud- Koolikunähtudega kulgevad seedetrakti haigused. Kõige sagedamini hobustel. Põhjuseks: · sööda korralikku peenendamist takistavad hammaste ja mälumislihaste haigused, põletikud,
CO2, H2, N2, H2S, metaan (CH4) Peale gaaside tekib bakterite lõhustamise tulemusel ka piimhapet, äädikhapet ja alkoholi. Piimhape kasuatatkse ära limaskesta ainevahetuses energia saamiseks. 23 Valkude lõhustumisel tekivad indool ja skatool, histamiin ja türamiinid lähevad venoossesse verre ja v. porta kaudu maksa, kus need kahjutuks tehakse. Jämesooles on rohkesti baktereid: roisu- ja käärimisbaktereid, mille poolt põhjustatud roiskumis- ja käärimisprotsessid peavad olema tasakaalus. Ravimid võivad mõjutada mikrofloorat ja muuta olukorda roisubakterite kasuks. Käärimisel tekib happeline keskkond, mis takistab roiskumist. Valdav E. coli. Jämesoole motoorika aeglaste lainete sagedus on muutlikum, kui peensooles. Küümus liigub jämesoolde 2...3 päeva jooksul, seda tüüpilise europlase toidu korral, loodusrahvastel on see periood lühem. Parasümpaatikus stimuleerib
mao seinas asuvate silelihaste kontraktsioonidega. Keemiline töötlus toimub maomahla mõjul, mida nõristavad mao limaskestas asuvad näärmed. Mao limaskesta sekretoorsed elemendid: - epiteelkihi pindmine osa lima eritus (limal on kaitsefunktsioon maos, kaitseb soolhapete, seede fermentide eest). - Mao põhimiku pearakud mao mahla eritus (sisaldab fermente, lagundab toitu). - Mao põhimiku katterakud soolhappe eritus (tähtsus: soolhape hoiab ära roiskumis- protsessid maos maos on 40oC sooja, toit on seal kaua, toit hakkaks muidu riknema); soolhape muudab rasvu lõhustavad fermendid aktiivseks). Inimesel tekib ööpäevas 1,5-2 liitrit maomahla. Maomahl sisaldab fermente, soolhapet ja lima. Maomahl on happelise reaktsiooniga, tema pH kõigub vahemikus 1,5-2,5. Maomahla koostis: pepsiin (lõhustab valke); kümosiin e. laapferment (väga oluline piima seedimisel, põhjustab piima kalgerdumist e. hapendumist <- kergem lõhustada);