keskkonnaprobleemid. 11.Transiitvedu. 12.Turism ja selle liigid? Turismi põhjustatud keskkonnaprobleemid. 1. Maakasutus-kasutatava maa jaotumine otstarbe järgi. Vegetatsiooniperiood-See osa aastast, mis sobib taimede kasvamiseks,sest ööpäeva keskmine temperatuur on üle 5 kraadi. Haritav maa- maa-ala, mida haritakse korraräraselt põllusaaduste kasvatamiseks. Looduslik rohumaa- loodusliku rohukamaraga maa-ala,kus inimtegevus piirneb rohusaagi korjamise ja loomade karjatamisega. Taimekasvatus-põllumajandusharu, mis tegeleb kultuurtaimede kasvatamise, saagi korjamise ja esmase töötlemisega. Loomakasvatus-põllumajandusharu, mis tegeleb koduloomade pidamise ja loomsete saaduste hankimine. 2.LOODUSLIKUD: KLIIMA-kuude keskmine temperatuur, sademete hulk ja jaotumine, tuuled ja vegetatsiooniperioodi pikkus MULLAD- mulla viljakus, erosioonioht ja põuakindlus
Eesti Põllumajandus Põllumajandusliku maana on Eestis kasutusel ligi 1,5ha, mis moodustab kokku 32% Eesti pindalast. Eesti põllumajanduslik maa jaguneb: 1. Haritav maa 25% põllumaa, puuviljaia ja puukooli ning püsirohumaa (turvasmuldadel paiknev haritav maa). 2. Looduslik rohumaa 7% on rohumaa, kus on säilinud looduslik rohukamar ning kus inimtegevus piirdub põhiliselt rohusaagi kasutamisega./looduslikud karjamaad ja looduslikud niidud + metsamaa 45%, vee alune maa 6% ja muu maa 17% Arvestades rahvaarvu on Eestis põllumajandusliku maa pindala suur 0,8ha ühe inimese kohta. Nii palju põllumajanduslikku maad inimese kohta on vaid vähestes riikides. Põllumajandusliku tootmisega tegelevad peamiselt: 1. Talud 2. Riigiettevõtted 3. Ühistud Põllumajandus jaguneb reaks allharudeks, kuid kõik need ei ole Eestis sugugi võrdsel määral arenenud
L: *Laut- on koduloomade ja kodulindude pidamiseks mõeldud hoone (või hoone osa). *Looduslik karjamaa- on karjamaa, mis on kujundatud pärismaise elustikuga kooslusele karjatamise ja metsavööndis ka puude eemaldamise teel *Looduslik niit ehk looduslik heinamaa- on pärismaise elustikuga alale regulaarse niitmise mõjul kujunenud niit. *Looduslik rohumaa- on rohumaa, kus on säilinud looduslik rohukamar ning kus inimtegevus piirdub põhiliselt rohusaagi kasutamisega *lüpsikari- veste kari kes annavad piima inimeste tarvis *lüpsja-lehmatalitaja- laudatööline kes tegeleb lehmadega M: *Maaparandus ehk melioratsioon- on pinnase, veetingimuste või maastiku eesmärgipärane ümbertegemine. Maaparanduse tulemusena asendatakse põlismaastikud ja pärandmaastikud tehismaastikega, mida iseloomustavad tasasemad alad, sirgemad vooluveekogud, muudetud veereziim ja elustik.
väetisainete ärakandumist ka pindmise äravooluga. Seosesosa haritava maa ajutise või pikaajalise d) Niiteline käsutus käsutusest väljalangemisega Eestis, kerkib kohati esiplaanile rohumaa uudne roll mulla viljelusväärtuse e) Ketitamine säilitajana. 24.) Rohusaagi kasutamine niitmise teel:talviste rohusöötade (silo, hein) tootmine, sileerimise 20)Rohumaade pealtparandamine põhimõtted. Pealtparandamine on loodusliku või külvatud rohukamara ümberkujundamine soovitud Kõige opt viis rohusööda säiliteamiseks on silo valmistamine. Silo on sööt, mis on toodetud suure niiskusega kasutusotstarbega ja kõrgema saagiga rohukamaraks
Kõige madalamat ärasöömist talub ainult karjamaaraihein. Vaheaeg karjatamisel peab suve esimesel poolel 15-20 päeva ja teisel päeval 25-30 päeva. Keskmise arengi kiirusega karjamaid saab suve jooksul karjatada 4-5 korda. Ja nende vahea alg 20 p ja suve teisel poolel 30 p. Hilise areng taimi saad karjat 3-4 korda ja vahea I p 30 pä ja s II poolele 35 päeva. Mitteniiteliste rohumaade kasutamisel on oluline rohusaagi õegeaegne koristamine ja see on heintaimede kõrsumise lõpul kuni õisikute moodustumiseni. Alates õisiku loomisega väheneb kiiresti heintaimede valgu sisaldus ja suureneb seedumatu ligniini hulk. Ligniini sisalguse 1 ühiku suurenemine rohusöödas põhjustab seeduva energia vähenemist 3-4 üh võrra. Seeduv energia väheneb eriti kiiresti ohtetul lustel, päide-rool, roog aruheinal, rõrgel-raikaerikul, ja soo-nurmikal. Rohu niitmise hilinemisega st pärast õitsemist, väheneb
Oluline on, et väljaheited soodustavad mikrobioloogilist tegevust. Halb on see, et väljaheited satuvad ebaühtlaselt ja vähendavad rohu söödavust. - Tervikuna võttes on karjatamisel mõned kahjulikud momendid, kuid üldiselt on karjatamine kasulik. Soodustab tiheda rohukamara teket ja mulla viljakuse tõusu. Karjatamise optimaalne aeg ja vaheaeg Tähtis on, et loomad sööks rohu lühikese aja jooksul, millele järgneks pikem periood rohusaagi taastumiseks. Optimaalne aeg karjatamiseks sõltub rohu arengufaasist ja kõrgusest. Kuigi noor rohi võimaldaks piima enam toota, ei jõua loomad seda piisavalt koguda. Väärtusliku rohu 1 kg kuivainet võimaldab toota 1-1,2 kg piima. Maksimaalse koguse rohtu söövad loomad siis, kui rohi on 12-20 cm kõrge ja sellega on võimalik toota u 20 kg piima päevas ainult rohu arvelt. Karjatamist saaks kevadel alustada keraheina või aas-rebasesaba kasvatamisega. Optimaalne karjatamine
Kerahein 170-300kg jaot 3 ossa. Põldtimut 180-260 kg jaot 2 ossa. Ja harilik aruhein 150-200 kg 2 osas. Esimene osa antakse alati varakevadel ja siis pärast saake. Niidet rm peaks v 5-6 päeva koristamist. Ühe korraga antav nor ei tohiks olla suurem kui 130 kg/ha. P, K väetised neid vajavad kõik rm tüübid ja v vajad sõlt rm kasu viisist. Norm kult karjamaal: N:P:K 1:0,4:0,6. Kult niitudel suhe 1:0,6:1,2. P K v tuileb anda sügisel 2-3 nädalat pärast rohusaagi kasutamist. See aeg on vaj selleks, et taimed jõuaks varuda varuaineid enne talvitumist. P, K väetised kevadise külvi korral 0,5 km veekogust. Lubiväetised anatakse rm rajamisel ja ka pealt väetisena rm kasutusaastateliga 5-6 aasta järel. 4-5t/ha kohta. Ja vajadus pealt v tuleb sellena, et rohumaadel kasut reeglina happelisi Min väetisi. Klooriidid ja muud soolad. Kui rm pH on alla 5 on see kõikkidele liikidele ebasobiv. 6 madalam pH on sobib ainult roosale ristikule.
Väljaheited soodustavad mikrobioloogilist tegevust. Mikrobisoloogiline tegevus loob eeldused, et seal saaks kasvada kasvukoha suhtes nõudlikud taimed. Halb on see,et väljaheited ei lange ühtlaselt ja loomad ei söö rohtu selle kohapealt. Tekib rammutukk, kokkuvõttes on nad kasulikud kuna parandavad mulla tegevust. Karjatamise optimaalne aeg ja vajadus. Heintaimede kasvuks on vajalik,et kari sööks rohu ära lühikese aja jooksul, millele järgneb pikem periood rohusaagi taastumiseks. Mida noorem on rohi, seda väärtuslikum on. 1 kg kuivainega on võimalik toota 1 1,2 kg piima,maksimaalne rohukõrgus on 12 -20 cm. Optimaalne karjatamise algus saabub tavaliselt maikuu esimeses dekaadis. Maapind on tahenenud ja rohi umbes 10 cm kõrgune. Selleks ,et vältida rohu ülekasvamist , karjatamise aegu võib määrata ka rohu tagavara järgi. Karjatamise vaheaeg on vajalik,et rohi saaks uuesti kasvada
annaabi.ee 
