hakkab kokku või mitte selle järgi öeldakse milline on lõimis 11. Mulla orgaanilise teke, lagunemine, ladestumine, bilanss. Mulla orgaaniline aine kujuneb mullatekkeprotsessis. Mulla kuumutamisel osa „põleb“- mida nim. Mulla orgaaniliseks aineks( olulised C ja N) Lagundamine- peamiselt bakterite ja seente poolt LAGUNDAMISE JA SÜNTEESI VAHEKORRAST SÕLTUB MULLA ORGAANILISE AINE HULK Ladestumine- metsas toimub see peamiselt mulla pinnale. Rohumaataimestikuga aladel ladestub mulla pindmisse kihti 12. Orgaanilise aine muundumised mullas ja seda mõjutavad tegurid. Mulla pinnale ja mulda ladestunud taime jäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Orgaaniline aine laguneb ühendiks( CO2, H20, mineraalsoolad). Lagunemise kiirust mõõdetakse eralduva CO2 hulga järgi. Mõjutavad tegurid Õhustatus e. Aeratsioon- aeroobne lagunemine(kõdunemine)[ lõppsaadused lihtsad ühendid, kiire
aminohapetes, vitamiinides, hormoonides. pinnale. Aastas keskmiselt 3...6 t/ha okkaid, happelises keskkonnas lagundajateks migratsioonil. Lämmastikku on taim suuteline omastama lehti, alustaimestiku jäänused jne. peamiselt seened ja neutraalses keskkonnas 2. Orgaaniline aine, nitraatlämmastikust, Rohumaataimestikuga aladel (rohumaa, põld) bakterid. eriti huumus, parandab mulla ammooniumlämmastikust. Osal meie ladestub orgaaniline aine peamiselt mulla 6. Mulla füüsikalistest, füüsikalisi omadusi. taimedest esinevad kaasnevad bakterid, mis pindmisse kihti. keemilistest ja füüsikalis-keemilistest 3
sisaldus 58% huumuse omadused: värvus tuumepruun kuni must, happeline, C-sisaldus 40..70%, N sisaldus 2,5…5% 12. Huumuse omadused ja koostis. mulla org aine kujuneb mullatekkeprotsessis elusorganismid ja ‘’surnud''org aine tunnuslik element on süsinik C samuti N, P, S ja nende ringe orgaanilise aine ladestumine metsas toimub ladestumine peamiselt mulla pinnale. Vatise ja kõdukihi teke. rohumaataimestikuga aladel(rohumaa, põld) ladestub orgaanilne aine peamiselt mulla pindmisse kihti. mullaharimise mõju orgaanika ümberpaigutamisele org aine muundumised mullas mulla pinnale ja mukda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. organiiilise aine lagunemist mineraalseteks ühenditeks nimetatakse mineralisatsiooniks peamised esmased org aine lagundajad on bakterid ja seened 13. Humifikatsioon.
Vähem tähtsad on samblad, vetikad. Osa orgaanilisest ainest pärineb ka loomade ja mikroorganismide jäänustest. Lagunemine Vastandprotsessiks orgaanilise aine sünteesile on selle lagundamine bakterite ja seente poolt. Lagundamise ja sünteesi vahekorrast sõltub mulla orgaanilise aine hulk. Ladestumine- Metsas toimub ladestumine peamiselt mulla pinnale. Aastas keskmiselt 3...6 t/ha okkaid, lehti, alustaimestiku jäänused jne. Rohumaataimestikuga aladel (rohumaa, põld) ladestub orgaaniline aine peamiselt mulla pindmisse kihti. Maapealse ja maa-aluse varise näol satub igal aastal mulda põldheina kasvatamisel 8...15 t/ha, teraviljadel 4...6 t/ha Bilanss (ehk huumuse ara viimine ja juurde andmine) Orgaanilise aine sisaldus ja varu mullas on pidevalt muutuvad. Samaaegselt toimub orgaanilise aine ladestumine ja ka kadu. Võimalik eristada kolm orgaanilise aine bilansi (ladestumine-kadu) taset:
Tähtsaim tunnuslik element on süsinik C. Orgaanilise aine süntees toimub klorofülli sisaldatavates taimedes päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest ühenditest (CO2, H2O ja mineraalsoolad). Vastandprotsessiks orgaanilise aine sünteesile on selle lagundamine bakterite ja seente poolt. Orgaanilise aine ladestumine: Metsas toimub ladestumine peamiselt mulla pinnale. Aastas keskmiselt 3...6 t/ha okkaid, lehti, alustaimestiku jäänused jne. Rohumaataimestikuga aladel (rohumaa, põld) ladestub orgaaniline aine peamiselt mulla pindmisse kihti. Mulla orgaanilise aine bilanss: Orgaanilise aine sisaldus ja varu mullas on pidevalt muutuvad. Samaaegselt toimub orgaanilise aine ladestumine ja ka kadu. Võimalik eristada kolm orgaanilise aine bilansi (ladestumine-kadu) taset: 1) Tasakaaluline orgaanilise aine sisaldus 2) Orgaanilise aine kuhjumine 3) Orgaanilise aine sisalduse vähenemine. 16. Orgaanilise aine muundumised mullas ja seda mõjutavad tegurid.
Vähem tähtsad on samblad, vetikad. Osa orgaanilisest ainest pärineb ka loomade ja mikroorganismide jäänustest. Vastandprotsessiks orgaanilise aine sünteesile on selle lagundamine bakterite ja seente poolt. Lagundamise ja sünteesi vahekorrast sõltub mulla orgaanilise aine hulk. Orgaanilise aine ladestumine Metsas toimub ladestumine peamiselt mulla pinnale. Aastas keskmiselt 3...6 t/ha okkaid, lehti, alustaimestiku jäänused jne. Rohumaataimestikuga aladel (rohumaa, põld) ladestub orgaaniline aine peamiselt mulla pindmisse kihti. Mulla orgaanilise aine bilanss Orgaanilise aine sisaldus ja varu mullas on pidevalt muutuvad. Samaaegselt toimub orgaanilise aine ladestumine ja ka kadu. Võimalik eristada kolm orgaanilise aine bilansi (ladestumine-kadu) taset: 1. Tasakaaluline orgaanilise aine sisaldus 2. Orgaanilise aine kuhjumine 3. Orgaanilise aine sisalduse vähenemine
Orgaanilise aine allikaks on rohelised taimed. Orgaanilise aine süntees toimub klorofülli sisaldavates taimedes päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest ühenditest(CO2, H2O ja mineraalsoolad). Peamiseks allikaks on kõrgemad taimed-puud, põõsad, rohttaimed. Vastandprotsess orgaanilise aine sünteesile on selle lagundamine bakterit ja seent poolt. Metsas toimub ladestumine peamiselt mulla pinnale. Aastas keskmiselt 3..6t/ha okkaid, lehti, alustaimestiku jäänuseid jne. rohumaataimestikuga aladel ladestub orgaaniline aine peamiselt mulla pindmisse kihti. Orgaanilise aine sisaldus ja varu mullas on pidevalt muutuvad. Samaaegselt toimub orgaanilise aine ladestumine ja ka kadu. Võimalik eristada kolm orgaanilise aine bilansi taset:*tasakaaluline orgaanilise aine sisaldus * orgaanilise aine kuhjumine *orgaanilise aine sisalduse vähenemine 16. Orgaanilise aine lagunemist mõjutavad tegurid. * õhustatusest e aeratsioonist aeroobne lagunemine(kõdunemine)-lõppsaaduseks lihtsad
Orgaanilise aine allikaks on rohelised taimed. Peamiseks allikaks on kõrgemad taimed-puud, põõsad, rohttaimed. Orgaanilise aine süntees toimub klorofülli sisaldavates taimedes päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest ühenditest(CO2, H2O ja mineraalsoolad). Vastandprotsess orgaanilise aine sünteesile on selle lagundamine bakterit ja seent poolt. Metsas toimub ladestumine peamiselt mulla pinnale. Aastas keskmiselt 3..6t/ha okkaid, lehti, alustaimestiku jäänuseid jne. Rohumaataimestikuga aladel ladestub orgaaniline aine peamiselt mulla pindmisse kihti. Orgaanilise aine sisaldus ja varu mullas on pidevalt muutuvad. Samaaegselt toimub orgaanilise aine ladestumine ja ka kadu. Mullaharimise mõju orgaanika ümberpaigutamisele rohkem õhku pääseb ligi. Võimalik eristada kolm orgaanilise aine bilansi taset: tasakaaluline orgaanilise aine sisaldus orgaanilise aine kuhjumine orgaanilise aine sisalduse vähenemine 12
Vähem tähtsad on samblad, vetikad. Osa orgaanilisest ainest pärineb ka loomade ja mikroorganismide jäänustest. Lagunemine Vastandprotsessiks orgaanilise aine sünteesile on selle lagundamine bakterite ja seente poolt. Lagundamise ja sünteesi vahekorrast sõltub mulla orgaanilise aine hulk. Ladestumine- Metsas toimub ladestumine peamiselt mulla pinnale. Aastas keskmiselt 3...6 t/ha okkaid, lehti, alustaimestiku jäänused jne. Rohumaataimestikuga aladel (rohumaa, põld) ladestub orgaaniline aine peamiselt mulla pindmisse kihti. Maapealse ja maa-aluse varise näol satub igal aastal mulda põldheina kasvatamisel 8...15 t/ha, teraviljadel 4...6 t/ha Bilanss (ehk huumuse ara viimine ja juurde andmine) Orgaanilise aine sisaldus ja varu mullas on pidevalt muutuvad. Samaaegselt toimub orgaanilise aine ladestumine ja ka kadu. Võimalik eristada kolm orgaanilise aine bilansi (ladestumine-kadu) taset:
annaabi.ee 
