meelelahutust, kuid olulist informatsiooni leidub neis vähe. Asjadel, millel on suur võim, on ka suur vastutus ning seega peab meedia väga ettevaatlik olema, et oma võimu mitte kuritarvitada. Paraku on meedia tihti esimene koht, kus inimeste üle kohut mõistetakse ning tihti annab meedia inimestele vale hinnangu, rikkudes sellega nende reputatsioone. Hea näide sellest on USAs laineid löönud uudis, kus teatati, et üks kuulsamaid ameerika jalgpalli mängijaid Ben Roethlisberger vägistas baaris ühe tüdruku. Ajakirjandus sai sellest haisu ninna, sest tüdruk rääkis sellest oma sõbrannale, kes sellest ajakirjanikke teavitas. Tüdruk ise keeldus intervjuudest ning pärast põhjalikku uurimist ei esitanud politsei isegi süüdistust. Asi kohtusse ei läinud, kuid jalgpalluri reputatsioon on rikutud ning ta sai samuti ajutise mängukeelu. Meediavabadusel on mitmeid häid külgi, kuid tihti unustatakse selle halvad pooled
,Haridus,Lapsed,Religioon,Välimus,Vaba aja ,Veetmine,Töökogemus,Isiklikud ,Harjumused,Sissetulek,Isiksuse ,Tüüp,Primaarne,Vanus,Rass,Sugu,Rahvus,Seksuaalne ,Orientatsioon,Füüsilised võimed Diversiteet mõjub hästi äritegevusele. Grupi kommunikatsioonivõrgustik võib olla tsentraliseeritud, osaliselt detsentraliseeritud, täielikult detsentraliseeritud ning hierarhiline. Mõjutamine grupis.veenmine, sisendamine, sundimine. Liidriksoleku stiil Roethlisberger & Dickson (1939) Eesmärgile keskendunud Suhetele keskendunud Lewitt, Lippit, White (1939): Autoritaarne Demokraatlik Mittevahelesegav Peters ja Waterman (1982): Liidri ootused meeskonnale Bales & Slater (1955) Ülesand sots.-em. suhete spetsialistid Liidriksoleku stiil Liidri esilekerkimine · Liidri kategoriseerimise teooria (Lord et al 198 Liider kerkib esile grupiliikmete ootuste ja st Eelistatud isikuomadused. · Sotsiaalse identiteedi vaade (Hogg 2001):
Oluline gruppides, millega inimene ennast identifitseerib. ·Kohesiivne grupp on kollektiivse enesehinnangu, eneseaustuse allikas. Kui etnilisse gruppi kuulumine on eneseaustuse allikas, tajuvad liikmed enam rahuldust grupis olemisest (Crocker jt. 1994)Seetõttu on etnilistele vähemustele kuulumine olulisem Kohesiivsuse mõjurid ·koosveedetud aeg ·sisenemise keerukus ·grupi suurus ·välisoht ·varasem edu ·läbielatud konfliktid Liidriksoleku stiil Roethlisberger & Dickson (1939): Eesmärgile keskendunud Suhetele keskendunud Lewitt, Lippit, White (1939): Autoritaarne Demokraatlik Mittevahelesegav Peters ja Waterman (1982): Liidri ootused meeskonnale Bales & Slater (1955) Ülesande spetsialistid vs. sots.-em. Suhete spetsialistid Liidriksoleku stiil Liidri esilekerkimine ·Liidri kategoriseerimise teooria (Lord et al 1984): Liider kerkib esile grupiliikmete ootuste ja stereotüüpide toel. Eelistatud isikuomadused.
Seejärel moodustati Rahvuslik Personali Assotsiatsioon, mis 1923. aastal muudeti Ameerika Juhtide Assotsiatsiooniks. Pühenduti inimtegurile nii tootmises kui äritegevuses. Sel perioodil uuris Whiting Williams töölisi, ise nende kõrval töötades. Teos "Mida mõtleb tööline" ilmus 1920. Teaduslikud uurimused 20. sajandi keskpaigani 1920-30-tel aastatel tegelesid inimeste tööalase käitumise uurimisega Harvardi ülikooli professorid Elton Mayo ja F.J. Roethlisberger, kes uurisid tööstuslike katsetustega töötajate sotsiaalset tausta. Nad tõestasid, et töölised ja sotsiaalne süsteem on organisatsiooni tähtsaim osa. Samuti tõdesid nad, et tööline on kompleksne isiksus, kelle käitumist on rühmaolukorras sageli raske mõista. 1940-50-tel aastatel keskenduti keskenduti peale rühmategevuse uurimise ka motiveerimise ja eestvedamise probleemidele. 2
puutuvate seaduspärasuste ja püsitõdede kogum. Klassikaline teooria (19 saj) · Frederick Taylor funktsionaalne organisatsioon, tööjaotus ja erialane juhtimine, allüksuse tasand. · Henri Fayol ettevõtte kõik põhiosad ja tasandid. · Max Weber suur ametlik organisatsioon, reeglid ja juhendid, bürokraatia ja erapooletus Uusklassikaline teooria · Elton Mayo ja Fritz Roethlisberger mitteametlik organisatsioon ja inimsuhted · Douglas McGregor jt inimene on organisatsiooni vara. Moodne teooria välismõjudele avatud inimsüsteem · Norbert Wiener jt organisatsioon ja väliskeskkond, tagasiside, süsteem, suhtlemine, otsustamine, tasakaalustamine, kultuur. Tegevuslik juhtimisteooria probleemi lahendus lähtub juhist ja tema tegevusest. Toetub varasematele kogemustele. Tegevus jaguneb osategevusteks.
o Kompetentne personal o Selge ametihierarhia o Formaalsed reeglid ja protseduurid o Dokumentide mõõdukus Eelised ja puudused Eelised – stabiilsus ja sõltumatus persoonidest, heade erialateadmiste rõhutamine Puudused – liiga jäik, ebatõhus, iseseisvuse puudus, reeglid võivad muutuda „asjaks iseeneses“ 5 Uusklassikaline koolkond Alustajad E. Mayo, F. Roethlisberger Tõstsid esiplaanile inimsuhted – keskne inimene kui organisatsiooni liige Hawtorne’i eksperimendid (1924-1932) Töögruppide ja mitteformaalsete suhete rõhutamine Osalev juhtimine Tööjaotus – avar, „töö rikastamine“ Plaanimine – üldine Õigused, kohtused, suhtlusteed – suures osas töötajate autonoomia Koordinatsioon – ametlik ja vabatahtlik Kontroll – varjatu Juhtimisulatus – suur
organisatsiooni- ja juhtimisteooria käesoleval ajal puudub. Joonis 7. Organisatsiooniteooria tugipunktid (Üksvärav, 2004) Klassikaline teooria (19.saj): Frederick Taylor - funktsionaalne organisatsioon, tööjaotus ja erialane juhtimine, allüksuse tasand. Henri Fayol - ettevõtte kõik põhiosad ja tasandid. Max Weber - suur ametlik organisatsioon, reeglid ja juhendid, bürokraatia ja erapooletus. Uusklassikaline teooria: Elton Mayo ja Fritz Roethlisberger - mitteametlik organisatsioon ja inimsuhted; Douglas McGregor jt - inimene on organisatsiooni vara. Moodne teooria - välismõjudele avatud inimsüsteem: Norbert Wiener jt - organisatsioon ja väliskeskkond, tagasiside, süsteem, suhtlemine, otsustamine, tasakaalustamine, kultuur. (Loeng) 7 Joonis 8. Juhtimisteooria tugipunktid (Üksvärav, 2004)
annaabi.ee 
