Sibullilli tuleb väetada siis, kui nad on kasvuhoos ja õitsevad. Sibullilli väetada täisväetistega kus on sees mikroelemendid seda raputada mullale taimede vahele ning katsuda seda ettevaatlikult istutuskühvliga sügavamale viia selleks ,et väetis jõuaks ruttu juurtele mõjuda. 5 Väetusplaan ja väetiste omaduste kirjeldamine Rododendronite väetusplaan Väetis kr/kg N P K g/m² Väetiste Kasutus aeg NPK 7:7:17 65.- 7 7 17 30 Märts kuni Juuli Pilt:lisa 1 NPK 20:20:20 200.- 20 20 20 15 Aprill kuni September Pilt:lisa 2 NPK 7:7:17
Jõhvikas on üleväetamise suhtes väga tundlik ja võib liigse väetamise korral oma lehed maha visata. Väetamisel tuleb jälgida, et pigem väetada vähem kui rohkem. Väetada tuleb happelise täisväetisega enne jaanipäeva, muidu võrsed kasvavad jõudsalt edasi ja ei jõua enne talve puituda ning kahjustuvad pakasega. Väetamise kohta on erinevaid soovitusi- näiteks väetada vaid ,,sügisväetisega", rododendronite väetisega, kristalliiniga, fosforväetistega. Mitte mingil juhul ei tohi väetada lubiainetega (tuhk, klinkritolm) ega kloori sisaldavate väetistega! Põuasel perioodil on kastmine hädavajalik. Kasta võimaluse korral alati õhtuti. Kastmiseks on sobivaim vihma- ja tiigivesi või kraanivesi, millele on lisatud sidrunimahla või veidike sidrunihapet. Olulisi haigusi ja kahjureid Eestis täheldatud ei ole. Kasutatud kirjandus:
Kodumaistele rabataimedele peaks rabast kaasa tooma seda pinnast, kus nad kasvasid, sest viljakamas pinnases kaob paljudel neile omane kääbuskasv. Pind taimede ümber kaetakse pärast istutamist männikooremultshiga. Kõik taimed turbaaias vajavad hoolsat kastmist. Väetamisega tuleb turbaaias olla ettevaatlik - parem vähem kui rohkem. Kuid rododendroni-, erika- ja kanarbiku sordid vajavad rikkalikuks õitsemiseks väetamist. Väetame neid müügil oleva spetsiaalse rododendronite väetisega. Marjapõõsaid väetame saaki suurendavate väetistega. Väetada võiks kolm korda mai, juuni ja juuli alguses. Hooldus ! Turbapätsid peavad olema alati niisked,peenar ei tohi kunagi ära kuivada. Ka turbaaias on igihaljaid taimi vaja katta kevadiste päikesekahjustuste eest. Madalamad taimed võib katta lihtsalt kuuseokstega, kõrgemate katteks võib ehitada väikseid kuuseokstest onne või kasutada spetsiaalset talvekattekangast. Talvekatet ei
ole tundlik mulla aluselise reaktsiooni suhtes, kuna pärineb Alpide lubjarikastest piirkondadest. · Rhododendron ferrugineum -roostepruun rododendron Kõrguseks kuni 0,5 meetrit. Lehed kuni 4 cm pikad, allapoole rullis servaga, alt roostevärvi soomustega, millest ka liigi nimi. Õied roosakaspunased, sinaka varjundiga; õitseb juunis- juulis. · Rhododendron dahuricum -dauuria rododendron Liik saavutab kõrguseks kuni 2 meetrit ning kuulub pooligihaljaste rododendronite hulka. Õied läbimõõduga 3...4 cm, roosad, veidi sinaka tooniga. Õitseb varakevadel, kohe pärast lumeminekut, üheaegselt forsüütiatega B. Suvehaljaid rododendroniliike · Rhododendron luteum -kollane rododendron Tipuosas rohkesti harunevate võrsetega, 1 ... 2 m kõrge põõsas. Õitsemine algab mai lõpus- juuni algul ning kestab ca 2 nädalat. Õitsemise algfaasis on põõsas üleni kaetud rohkete
ära. TURBAAEDA SOBIVAD TAIMED: Puittaimedest: · rododendronid ehk rodod · kanarbikud · küüvitsad · sookailud · eerikad · mustikad · jõhvikad · pohlad · kukemarjad · kukitsad · kalmiad · talihalid Püsikutest: võhalised, adoonised, priimulad, ramondad, emajuured, leviisiad, epimeediumid, kivirikud, harakkuljused, lumeroosid, kannikesed, hapulembesed sõnajalad, varjukõrrelised, bergeeniad, ebamagun jpt. TURBAAED SOBIB : · Rododendronite ja teiste eksootiliste kanarbikuliste nagu erika, daboeetsia, brukentaalia, talihali (gaulteeria), kalmia, kivikanarbik, pieris jt eksponeerimiseks. · Kodumaiste dekoratiivsete rabataimede nagu kanarbik, sookail, hanevits, küüvits, porss, tupp-villpea, vaevakask jt tutvustamiseks. Sellesse seltskonda sobiks veel mõni kääbusmänd, peenra pind võiks olla kaetud samblaga, kus vedeleks mõni huvitava kujuga oksakõverik, männijuur või väike känd.
Banepa) ja Kantipura (pealinn Katmandu) ühendamisest 25. septembril 1768. aastal. Aastatel 18161923 oli riik de facto Suurbritannia protektoraadi all. 28. mail 2008 kaotati monarhia ja Nepalist sai vabariik. Nepali loodus ja matkamine Ainult mägedes matkates peaks alates üle 3 kilomeetri kõrgusel merepinnast ettevaatlik olema, et mitte mägihaigeks jääda. Parim aeg Nepali külastamiseks on aprillis-mais (kevad), kui on rododendronite ja muude taimede õitseaeg. Arvestama peab siiski, et Kathmandu orus ja tasandikel võib sel kuivaperioodil palavus tõusta üle 30 kraadi. Populaarseim külastusaeg on siiski pärast mussooni lõppu oktoobris, novembris. Vihmaperiood kestab juunist septembrini. Detsembris kipub Himaalajas asi juba karmiks kiskuma (lumi ja pakane), aga Kathmandu orus on ka sel ajal ligemale 20 kraadi sooja. Lennukitega tuleb Luklasse üle 300
olekus. Valmis segu kuivatatakse ja granuleeritakse. Nende väetiste koostis on orienteeritud teatud kultuuri nõudeid arvestades, st milliseid makro- ja mikroelemente millises vahekorras teatud kultuur vajab. Nt Rodo püsiväetis — rododendroni- ja okaspuuväetis jne. Eestis on võimalik osta veel ka Schultzi, Substrali, Pokoni, Floramix kompleksväetiseid. On nii lahustuvaid kui ka granuleeritud väetiseid, mis on mõeldud nt orhideede, rooside, ka rododendronite, tomati, muru jne väetamiseks Eestis pakub mehhaaniliselt segatud väetissegusid OÜ Holding Invest. Väetissegud on mõeldud köögivilja, kartuli, teravilja, liblikõieliste ja õlikultuuride väetamiseks. Samuti on väetisesegusid okaspuude, tomati, kurgi maasika väetamiseks. Väetissegud on pakendatud 1, 3, 5, 10, 25, 50 ja 500kg pakenditesse. Schultzi väetised on pakendatud alates 100 grammist kuni 25kg pakenditesse. Mehhaaniliselt segatud väetissegud
Liikide arv perekonnas on väga kõikuv, ühtede autorite arvates 500-600, teiste arvates 1000- 1200, Rododendronid on olulised põõsad haljastuses, praeguseks võib öelda, et meie oludes on kasvatada võimalik umbes 150 liiki ja samuti umbes 150 sorti rododendroneid 35 Rododendronid kasvavad enamasti hapus, huumusrikkas mullas. Männimetsa alune muld sobib rododendronite kasvatamiseks hästi, sest mulla happesus on paras ja enamus igihaljaid rododendroniliike ei talu ka kevadist päikest, mida aitavad männid varjata. Rododendronid kasvavad paremini tuulevarjulises kohas, samuti ei talu nad pinnase läbikuivamist. Rododendroneid hooldades tuleb olla hoolas taimi kastma. Rododendroneid tuleb sundida võrseid kasvatama, sest muidu jäävad põõsad üsna hõredaks. Selleks murtakse võrsetel
Austraalias kasvab vaid üks liik. Paljundatakse seemnetega, vegetatiivselt juurduvad pistikud ja pistoksad üsna aeglaselt, samuti poogitakse. Rododendronid on olulised põõsad haljastuses, praeguseks võib öelda, et meie oludes on kasvatada võimalik umbes 150 liiki ja samuti umbes 150 sorti rododendroneid. Sortide valik on väga suur, on aretatud kaugelt üle 10000 rododendronisordi. Rododendronid kasvavad enamasti hapus, huumusrikkas mullas. Männimetsa alune muld sobib rododendronite kasvatamiseks hästi, sest mulla happesus on paras ja enamus igihaljaid rododendroniliike ei talu ka kevadist päikest, mida aitavad männid varjata. Rododendronid kasvavad paremini tuulevarjulises kohas, samuti ei talu nad pinnase läbikuivamist. Rododendroneid hooldades tuleb olla hoolas taimi kastma. Rododendroneid tuleb sundida võrseid kasvatama, sest muidu jäävad põõsad üsna hõredaks. Selleks murtakse võrsetel tipupung ära ja taim on sunnitud külgpungadest uusi võrseid kasvatama
annaabi.ee 
