Austria psühhiaater Sigmund Freud on öelnud, et religioon on võrdeline lapsepõlve neuroosiga. Minu meelest väga huvitav lähenemisnurk. Mõistan, miks Freud nii võis öelda. Religioon paneb paika mingisugused reeglid inimestele, neid psühholoogiliselt mõjutades ja neuroos on psüühilistest teguritest mõjutatud tervisehäire. Inimesele sisetatakse midagi sisse ja ta hakkabki uskuma seda. Tema meeli mõjutatakse. Mõned ütlevad, et religioon tapab inimese mõtted ja muudab nad robotiteks, kes järgivad kindlaid reegleid. Tõepoolest see võib olla mõndade inimestega nii, aga kindlasti mitte kõikidega. Maailmas on olnud ja on endiselt palju teadlastest usklikke. Jah, usk erineb religioonist, aga selles kontekstis sobib see näide. Isaac Newton, väga lugupeetud teadlane, üritas teaduse abil tõestada, et Jumal on olemas. Teooria ja selle tõestus vajab väga palju ajutööd ning arvan, et Newtoni ajutöö oli väga elav.
Veel üks näide: Isa oli oma kolmeaastase pojaga õues. Äkki nägi poiss hobust, esimest korda elus. ,,Vaata issi, seal on suur koer." Isa hakkas naerma ja ütles, et ei see on hobune. Kuid isa oleks pidanud lapsel oletada ja selgitada, mis vahe on koeral ja hobusel. Sest kui lapse pingutusi eiratakse loobub ta lõpuks oletamast ning lihtsalt küsib: ,,Mis see on?" Laps harjub, et vastused ei ole peidus mitte tema vaid hoopis lapsevanema või õpetaja peas. Lapsi ei tohi muuta tundetuteks robotiteks, kes teavad kõige hinda, kuid mitte millegi väärtust. Mõtlemine on tegevus, mis eeldab eesmärki ja tõukejõudu. Lapse mõtlemist soodustavad mitmed tegurid: Näiteks enesehinnangu tõstmine ja kasvatamine( tuleks tunnustada lapse ideid ning lasta tal uusi asju proovida ja tegutsemisviise välja mõelda). Tuleks märgata ja tähelepanelikult kuulata igat last. Sest juhul kui last ei panda tähele ega kuulata ei näe mõne aja pärast enam mõtet mõtelda.
Minule tundus ka Kat vägagi küpsena. Kui teised olid meeleheitel ja nuputasid mida järgmiseks teha, teadis tema juba kuidas käituma peab. Kõik austasid Kati tema vapruse ja nutikuse pärast. Ta suutis leida toitu ja muu vajaliku isegi inimestetühjas külas. Raamat näitab meile, milline oli elu sõja ajal ning kuidas hakkama saadi. Sõprus on see, mille nimel võidelda ja edasi suruda. Teos on täis näiteid, kuidas sõda muudab inimest. Sõdurid muutuvad nagu tundeta robotiteks, kel pole hinge ega südant. Kuid kõik sellised ei ole. Leidub ka neid kelle tunded muutuvad suuremaks ning kelle lootus kasvab igapäev. Minu arvamus raamatust on hea. Kirjanik toob esile erinevaid näiteid, sündmusi ja tundeid, mida noored sõdurid läbi peavad elama. Raamat näitab inimestele, milline on tegelikkus ja mis väärtus on sõprusel. Karaktereid on hästi kirjeldatud ning iseloomustatud. Tänu kirjanikule saab kujutleda enda ees pilti kõigest sellest, mis raamatus kirjas.
Neil robotitel puudub ümbrusetaju, mis tähendab seda, et isegi, kui nad suudavad haarata eset, peab asetsema antud ese fikseeritud kohas. Teise põlvkonna robotid erinevalt esimese põlvkonna robotitest omavad ümbrusetaju, ning ei lähtu ainult teatud ette antud ülesandest vaid tänu kõrgema tasandi programmi juhtimisele, sõltuvalt olukorrast, muutub ka tööprogramm. Kolmanda põlvkonna roboteid nimetatakse tehisintellektiga robotiteks, kuid need robotid on seni veel laboratoorsete uuringute tasemel. Isiklikult arvan, et tehnoloogia arengu kiiruse juures ei ole see kuigi kauge tulevik enam.[2] Valdkonniti jaotatakse roboteid üldiselt kahte liiki, neist üheks on üldotstarbelised autonoomsed robotid ja teine on spetsiaalsed robotid. Üldotstarbelised robotid on robotid, mis suudavad täita erinevaid ülesandeid, näiteks majas ringi liikumine, esemete kasutamine või isegi inimestega suhtlemine
Massikultuuri analüüs ja kriitika Frankfurdi koolkond (Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Theodor Adorno, Erich Fromm jt.). Kritiseerisid kapitalistlikku ühiskonda lähtudes Marxi võõrandumise kontseptsioonist. Olid 1960ndatel üliõpilasrahutuste eesotsas. Lääne massikultuuri kriitika. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikuks tootmiseks vajalikke väärtusi; teeb inimesed ühetaolisteks robotiteks, kellel puudub igasugune individuaalsus ja kriitiline mõtlemine. Kapitalistliku kultuuritööstuse toodang on sama standardiseeritud kui tehase tootmisliini toodang. Asjastumine (commodification) tendents vaadelda kõiki nähtusi ja inimsuhteid nende turuväärtusest lähtuvalt. Tarbimisantroploogia - kritiseerib Frankfurdi koolkonda, uurib inimese igapäevast kultuuri tarbimist. Inimene ei ole massikultuuri passivne ori, vaid oskab sellega aktiivselt manipuleerida.
kahjulikku mõju, kuna see ratsionaalsus kaotab inimese spontaansuse; ratsionaalne uurimine üritab kõike standardiseerida. Kuna Mõistus kaotab religiooni jms. andes inimesele enneolematu vabaduse, siis tekib inimesel hirm oma vabaduse ees ja ta püüab selle eest põgeneda totalitaarsete rezhiimide rüppe. Lääne massikultuuri kriitika. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikuks tootmiseks vajalikke väärtusi; teeb inimesed ühetaolisteks robotiteks, kellel puudub igasugune individuaalsus. Kapitalistliku kultuuritööstuse toodang on sama standardiseeritud kui tehase tootmisliini toodang. Jürgen Habermas (1929-) Frankfurdi koolkonna järeltulija. Valgustusajastul alguse saanud ratsionaliseerumine oli alguses positiivne, kuna võimaldas inimestel vabalt oma arvamust avaldada. See arvamuseavaldamine toimus nn. avalikus sfääris, milleks olid salongid, kohvikud, vaba ajakirjandus jt. kohad kus
frankfurdi koolkond ehk kriitiline teooria. Kritiseerib kapitalistlikku ühiskonda. Sotsiaalteadlase esmane eesmärk peaks olema inimeste elu paremaks muutmine ehk emantsipatsioon. Valgustusajastu alguses saanud mõistuspärasuse võidukäik on inimestele kahjulikku mõju avaldanud, kuna ratsionaalsus on kaotanud inimese spontaansuse. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikku toodangu jaoks vajalikke väärtusi. Inimesed muutuvad robotiteks, individuaalsus kaob. Kapitalistlik kultuuritööstus toodang standardiseeritud nagu tootmisliini toodang. 20. Jürgen Habermas Frankfurdi koolkonna järeltulija. Valgustusajastu ratsionaliseerimine oli positiivne: inimesed said vabalt arvamust avaldada avalikus sfääris. Kapitalismi areng takistab ühiskonna kriitilist analüüsi ja ei saa ka arvamust vabalt avaldada. Kapitalistlikus ühiskonnas domineerib instrumentaalne ratsionaalsus,
ratsionaalsus kaotab inimese spontaansuse; ratsionaalne uurimine üritab kõike standardiseerida. Kuna Mõistus kaotab religiooni jms. andes inimesele enneolematu vabaduse, siis tekib inimesel hirm oma vabaduse ees ja ta püüab selle eest põgeneda totalitaarsete rezhiimide rüppe. Lääne massikultuuri kriitika. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikuks tootmiseks vajalikke väärtusi; teeb inimesed ühetaolisteks robotiteks, kellel puudub igasugune individuaalsus. Kapitalistliku kultuuritööstuse toodang on sama standardiseeritud kui tehase tootmisliini toodang. Jürgen Habermas (1929-) Frankfurdi koolkonna järeltulija. Valgustusajastul alguse saanud ratsionaliseerumine oli alguses positiivne, kuna võimaldas inimestel vabalt oma arvamust avaldada. See arvamuseavaldamine toimus nn. avalikus sfääris, milleks olid salongid, kohvikud, vaba ajakirjandus jt
A: Selge. Ainult keegi ei õpeta seda. Miks seda koolis ei õpetata? D: Sest koole kontrollitakse samuti. Üheks peamiseks okultsete organisatsioonide ülesandeks oli destabiliseerida haridussüsteem see õnnestus neil lausa suurepäraselt. Kõik õpingud on rajatud loogikale ja mõistusele. Info struktureeritakse nii, et see hävitaks igasugused intuitiivsed ilmingud või sideme Maatriksiga. Hävitades vaba- duse ennast väljendada, muudavad õpetajad ja juhendajad õpilased robotiteks. Sellest võtavad osa ka vanemad. Kui palju oled sa kuulnud, kui vanemad räägivad, et vaja on õppida... vaja on õpetajaid kuulata... kui raamatus on kirjutatud, siis tähendab, et nii see on... mina samuti käisin koolis ja ei surnudki... ma saavutasin kõik tänu haridusele... Vot millega te täiskasvanud meid rõhute. Mis on põhjuseks, et lastel on ebahuvitav, miks mul on lasteaias tülgastumiseni igav ja ma ei taha sinna tihti tagasi minna. Miks ma pean õppima seda, mida nemad tahavad
annaabi.ee 
