Kogukulud? Tulumaks 220X20:80 = 55 euri Sotsiaalmaks 275 x 33% = 90,75 euri Riigile lisaks koolitusele 220 euri tulumaks 55 euri ja sotsiaalmaks 90,75 euri Kogukulu 220+55+90,75=365,75 euri Ülesanne nr 5 Andmed: Mais müügitulu raamatutel 639 Müügitulu cd 958,67 Sisse ostetud kaupade arved 1150,40 (sh käibemaks) Sisendkäibemaks? Käibemaks realisatsioonilt? Kui palju käibemaksu maksuametile? Ostuarve = ostuhind +SKM Müügiarve = müügihind+RKM ( laekub ostjalt) Maksuametile RKM SKM 639st 9% raamatute käibemaks = 52,51 958,67st 20% cd käibemaks = 191,73 RKM = 57,51+191,73=249,24 SKM = 1150,40st 20% = 230,08 RKM-SKM = 249,24 230,08 = 19,16 Sisendkäibemaks on 230,08 euri Maksuametile tuleb maksta 19,16 euri käibemaksu
korrosioon ja muud kahjud; inventuuri läbiviimise käigus ilmnenud vead ja nendega seotud kahjud; vargused; allahindlusega seotud kahjud; varude kindlustuskulud. Lisanduvad kapitalikuludega seotud pangalaenuprotsendid ja saamata jäänud intressimäärad. Transporditoodang: ei ole esemelist kuju ning seda ei saa ladudes hoida. Transpordi toodanguks on ümberpaigutus, mõõdetakse kaubaveol tonnkilomeetrites (tkm) ja reisijateveol reisijakilomeetrites (rkm). Transporditurgu ei tohi samastada kauba voi tegurituruga (too-, raha- ja vaartpaberiturg). Arvestades seda, et transport on otseselt seotud iga inimese ja ettevotte elu ja tegevusega ning riigi poliitilise ja majandusliku julgeoleku tagamisega, on transporditurul lisaks muujale (transpordiettevote) ja ostjale (kauba saatja, saaja voi reisija) veel kolmas osaleja riigi voi kohaliku voimu organid. Transporditurud ei ole vabad, sest
Kui üleminekutakistus Rr on suur võib suurendada kasutatava toite pinget 100 ja isegi 500 voldini Silla tasakaalutingimusest ra(rc + rx) = rb(Rs - rx) saame leida takistuse rx suuruse rx = (rbRs - rarc )/( ra + rb) Eelmises valemis on Rs juhtmete R1 ja R3 summa, mis võetakse varasematest mõõtetulemustest või mõõdetakse Kui võtta ra = rb, saame leida takistuse rx suuruse lihtsama valemiga rx = (Rs - rc )/2 Kaugus lx leitakse suhtest lx = rx / rkm siin rkm on takistusega R1 juhtme 1 km takistus mõõtmistemperatuuril Vahelduvvooluga mõõtmine Elektromagnetlaine kulgemisaega rikke-kohani saab määrata kui fikseerida rikkekohalt peegeldunud laine tagasijõudmise hetk liini algusesse (mõõtepunkti) Seda hetke saab määrata mitmel erineval viisil Üks võimalikest lülitusskeemidest
o Maksumäärad: 20%; 9%; 0%. o Maksukohustuslased: FIE; Juriidiline isik. o Kui maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eur (250 000 krooni), tekib ettevõtjal nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena registreerida Maksu- ja Tolliameti registris. o Käibemaksu makstakse järgnevalt: o - Ostuarve: ostuhind + SKM (sisendKM tasutakse müüjale) o - Müügiarve: müügihind + RKM (KM realisatsiooniltlaekub ostjalt) o - Maksuametile makstakse RKM-SKM o - Kui vahe negatiivne, siis käsitletakse ettemaksuna ning maksuamet tagastab selle ettevõttele või jätab teiste maksude katteks. o - KM arvestus toimub tekkepõhiselt igakuiselt o Personali ja juhtkonna peatükk peab andma vastused küsimustele: · Kui palju inimesi juhtkonda kuulub ning milline on nende taust.
otsusega. 1940–1941 kandis nime Eesti NSV Kujutava Kunsti Keskmuuseum (teistel andmetel Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum). 1941–1944 kandis nime Eesti Kunstimuuseum. 1944–1970 kandis nime Tallinna Riiklik Kunstimuuseum. 1970–1989 kandis nime Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum (lühend RKM). 25. mail 1989 taastati muuseumi nimi Eesti Kunstimuuseumiks. 5. Tartu Kunstimuuseum Tartu Kunstimuuseum (lühend TKM) on Tartu kesklinnas tegutsev riikliku alluvusega kunstimuuseum. TKM loodi 1940. aastal kunstiühingu Pallas liikmete eestvedamisel, algse kogu moodustasid pallaslaste kingitud teosed. 2. mail 1946 avati
eü - elektriülekande kasutegur; 1 km - küttekatlamaja kasutegur; 30 40 50 60 70 80 90 100 sv - soojusvõrgu kasutegur. t 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 111 Rahasäästutegur R Rkm R Rej Rkm katlamajas kasutatava kütuse hind EEK/MWh; Rej elektrijaamas kasutatava kütuse hind EEK/MWh T HS Tarbijale R HE HS soojuse hind EEK/MWh; HE elektrienergia hind EEK/MWh ÜT RK
tarvitatakse, kui kõht lahtine on arstirohuna, milleks keedetakse koorest teed [ERA II 203, 280 (60) < Vastse-Otepää v. A. Kroon (1938)]. Koos teiste taimedega on paju hinnatud haavaravimina: Värskele haavale oli kõige parem rohi kasepunga-viinaleotis vahekorras 1:1. Väiksemale haavale pandi teeleht, mõnikord ka kobruleht. Väiksemale haavale (ka muljutusele) pandi puruksnäritud pajulehti. Suvel oli hüva rohi männivaik [RKM II 384, 400/1 (11) < Keila T. Birkan (1985)]. Pajukoor läks käiku ka rästikuhammustuse korral. Temas leiduvad tanniinid on tõepoolest võimelised siduma maomürgis sisalduvaid polüpeptiide, kuid mürk imendub haavast 24 kudedesse väga kiiresti. Kui us nõelab, siis tõmmatagu paju seljast, ladva poolt alla poole koor ära ja seotagu sellega haige koht kinni siis ei lähe paistetus enam edasi [H III 21, 594 (3) < Kolga-Jaani, Soosaare v.]
Allikmaterjalid rahvausundite Rahvaluulekogud – kõige suurem hulk. Kogud on süstematiseeritud. H – Jakob Hurda kogu: 1860-1906, kõige vanem, u 115 000 lk. Käivitas üle-Eestilise kogumisaktsiooni, tahtis, et kirjutatakse üles nii, kuidas inimesed räägivad. Loetakse kõige paremaks ja ehedamalt kirja panduks. E – M. J. Eisen: 1880-1944, ei olnud nii nõudlik korrespondentide suhtes, u 90 000 lk. ERA – 1927-1944. Eesti rahvaluule arhiiv, u 265 000 lk. RKM – 1944-1991, Riiklik kirjandusmuuseum, korraldati uurimusretki kihelkondadesse, u 200 000 lk. EFA – Eesti folklooriarhiiv: uuema aja oma. S – Samuel Sommeri kogu: 1923-1936, sisaldab vaid seto materjali, u 125 000 lk Rahvaluulekogude juures on oluline allikakriitika. Tuleb arvestada, kui palju võib tekst olla koguja poolt muudetud. Mida fragmentaalsem on mõni lause või teade, seda suurem on tõenäosus, et see ei ole üle kirjutatud või ilustatud. Mida ilukirjanduslikum,
Transpordi oluliseks erinevuseks teiste majandusharudega võrreldes on see, et töö objektiks transpordis on teiste tootmisharude toodang. Tootmine ja tarbimine toimuvad transpordiprotsessis üheaegselt, s.t nad langevad ajaliselt ja ruumiliselt kokku. Transpordi toodangul ei ole esemelist kuju ning seda ei saa ladudes hoida. Transpordi toodanguks on ümberpaigutus, mida mõõdetakse kaubaveol tonnkilomeetrites (tkm) ja reisijateveol reisijakilomeetrites (rkm). Transpordi toodang ei ole kaup, vaid ümberpaigutus, siis on ka käibevahendite ringlus transpordis märksa kiirem kui kaubatootmisel. Samuti pole transpordiettevõtetel erilist vajadust käibevara (bensiin, diislikütus) ladustamiseks, sest seda saavad transpordivahendite juhid tanklatest. Arvestades, et transport on otseselt seotud iga inimese ja ettevõtte elu ja tegevusega ning riigi poliitilise ja majandusliku julgeoleku tagamisega, on transporditurul lisaks müüjale