ja omavahel. Neid nurki nimetatakse teriku staatilisteks nurkadeks. Teriku nurgad mõjutavad oluliselt lõikeprotsessi ja pinnatöötluse kvaliteeti. 2. Määra teriku pinnad ja nurgad pearisttasandil. 1. 1 - Esipind 2. 2 -Tagapind 3. - teritusnurk 4. peataganurk 5. lõikenurk 6. - esinurk 3. Määra teriku kujundusnurgad. Esinurk nurk esipinna ja põhitasandi vahel (esipinna ja lõiketasandi risttasandi vahel) mingis lõikeserva vaadeldavas punktis. Esinurka loetakse positiivseks, kui nurk esipinna ja lõikekiiruse vektori vahel on väiksem kui 90 kraadi ja negatiivseks, kui nurk esipinna ja lõikekiiruse vektori vahel on suurem kui 90 kraadi. Esinurga märgi järgi jagatakse treiterad positiivseteks ( ¿ 0 ¿ negatiivseteks ( ¿ 0 ¿ ja neutraalseteks =0 Esinurk mõjutab oluliselt laastu tekkimise tingimusi, lõikejõudude suurust ja lõikeserva tugevust. Positiivse
3.Tuuleturbiinide tööpõhimõtted 4.Nimetage 3 generaatori liigid 5.Tuulejõuseadmete liigitus võimsuse järgi, otstarbe järgi, pöörlemissageduse järgi 6.Tuuleelektrijaamade tööpõhimõtted 7.Tuulenergeetika probleemid 2 PÄIKESEKIIRGUS Päikeselt tulevat kiirgust iseloomustab päikesekiirte Julia Kjahrenova risttasandi kiiritustihedus Maa atmosfääri ülapiiril (solaarkonstant) 1372 W/m2; sellest kiirgusest peegeldub atmosfäärist 31,0 % ja maapinnalt 4,2 % lühilainelise optilise kiirgusena kohe tagasi maailmaruumi. 3 PÄIKESEKIIRGUS Ülejäänud kogus neeldub soojusena atmosfääris (17,4 %), Julia Kjahrenova meredes (33,0 %),
C A L s 2 s L 1 f b B a Joon. 24 Joon. 25 4.1.3. Tasandi lõikumine ekraani risttasandiga Antud juhtum, s.o mis tahes tasandi ja ekraani risttasandi lõikesirge leidmine taandub eelpool nimetatud esimesele juhtumile (joon. 26). 4.1.4. Kahe tasandi lõikumine Kahe tasandi lõikesirge saamiseks leitakse selle sirge kaks punkti. Üldjuhul leitakse need punktid abitasandite võttega. Abitasanditena on otstarbekas kasutada B 2 3 D 2
nende jõudude mõju lallamist tagasi algasendisse Laevateoorias vaadatakse eraldi: - algpüsivust - püstuvust suurtel kreeninurkadel Eristamine on tingitud asjaolust , et algpüstuvuse arvutamisel võib rakendada lihtsustusi ja kasutada matemaatilisi seoseid , aga suurtel kreeninurkadel saab püstuvust määrata vaid graafiliselt ( või arvuti programmi abil) laeva püstuvust jälgitakse, kallutades teda kahe risttasandi suhtes , ja nim on vastavalt : -Põikpüstuvus külgkalde eh kreeninurga o(millest l2heb diagonaalis kriips l2bi =o tähest ma mõtlen) suhtes, - pikipüstuvus pikikalde ehk trimminurga u ( samuti l2heb kriips u t2hest diagonaalis l2bi ( sümbol)) suhtes euleri teoreemi järgi läbib laeva kaldatelg lõpmatult väikesel kaidel alati veejoonetasandi keset. Praktikas on see teoreem tõene nii lõpmata väikestel kalletel kui ka väikestel ja lõplikel kalletel.
tagasi algasendisse. Laevateoorias vaadeldakse eraldi: algpüstuvus (i.k. initial stability) püstuvus suurtel kreeninurkadel (i.k. stability at great angles of heel) Eraldamine on tingitud asjaoludest, et algpüstuvuse arvutamisel võib rakendada lihtsustusi ja kasutada matemaatilisi seoseid, aga suurtel kreeninurkadel saab püstuvust määrata vaid graafiliselt (või arvuti eriprogrammi abil). Laeva püstuvust jälgitakse kallutades teda kahe risttasandi suhtes ja nimetus on vastavalt: põiki püstuvus külgkalde ehk kreeninurga suhtes, piki püstuvus pikikalde ehk trimmi nurga suhtes. Euleri teoreemi järgi laeva kaldetelg lõpmatult väikesel kaldel läbib alati veejoonetasandi keset F. Praktikas on see teoreem tõene mitte ainult lõpmatult väikestel kalletel, vaid ka väikestel ja lõplikel kalletel. Väikeste ja suurte kallete nurkadel kindlat piiri ei ole. Transportlaevadel
Tõelise meridiaani tasand püsttasand, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge. Vaatleja meridiaan tõelise meridiaani tasandi ja Maa pinna lõike jälg. Tõelise horisondi tasand Vaatleja silma läbiv rõhttasand. Esimese vertikaali tasand tõelise meridiaani risttasand. Tõelise meridiaani ja tõelise horisondi tasapindade lõikejoon näitab ükskõik millises maakera punktis põhja lõuna suunda. Tõelise meridiaani risttasandi ja tõelise horisondi tasapinna lõikejoon määrab igas maakera punktis ida lääne suuna. Horisondi jaotusel on aluseks võetud N S joone suund, mida loetakse põhisuunaks. Horisondi jagamise süsteemid 1) täisringsüsteem jagab horisondi 360 kraadiks. Loetakse päripäeva 0-360. Kasutatakse kõigil põhilistel kaasaegsetel navigatsiooniriistadel ja kaartidel; 2) poolringsüsteem loetakse Nordist või Süüdist ida poole või lääne poole 180 kraadini.
Uldasendiliselesirgele ristsirge konstruee- rimiselkasutatakseantudsirgeristtasanditlibi antud punkti. Sirge ja risttasandil6ikepunkt 2.13 Tasandi normaal. Sirge ja tasandi ongiotsitavristsirgetel6ikepunkt. ristseis Antud tasapinna risttasandi tuletamiseks kasutatakse jdrgmistt6siasja.lga tasapind,mis Tasandi normaal on sirge, mis on risti iga l€ibibantud tasandi normaali,on selle antud sirgegaselleltasandil,sealhulgaska tasandi tasandigaristi. nivoojoontega (horisontaaligah ja fron- taaligaf). Normaalitunnus kaksvaatelselgub jooniselt2.25. 2.15Nurgadsirgeteja tasanditevahel
db Nurk valitakse konstrueerimisel mõõdukates piirides (8...16o), et vältida suurte telgjõudude teket. 4.4.2. Seosed normaal-, ots- ja telglõikes määratud parameetrite vahel Joonisel 73 on toodud kaldhammastega ratta otslõige 1 ja telglõige 2; 3 - hammasratta telg. Joonisel 74 on näidatud hamba normaalprofiil (3) st. hamba külgpinna 1 ja jaotushambajoone 2 risttasandi 4 lõikumisel tekkiv joon. Kaldhamba normaallõige ei ole tasandiline ega lõikes tekkiv profiil täpselt evolventne. Kaldhammaste parameetrite otslõikesse ümberarvutamiseks vaatleme kaldhammastega latti (joon. 75). Sellelt selgub, et 45 pt = pn / cos . Seega mt = mn / cos , kus mn = m s.t. võrdne lõikeriista mooduliga .
annaabi.ee 
