kaubanduskeskused ja suured linnad. Ristiusu vastuvõtmine: Viikingid olid paganad, kes kummardasid paljusid jumalaid. Kõhklematult tapsid nad preestreid ja kloostreid, kuid tihenevad kontaktid kristlike kunungriikidega muutusid aegamisi nende suhtumist. Kristlus levis skandinaavias käsikäes tugeva kunungavõimu rajamisega. Skandinaavia kuningad taipasid, et koostöö kristliku kirikuga tugevdab kuninga võimu, nii leviski tasapisi ristiuks. Lõpuks võeti ristiuks vastu. Ehitati palju püstpalkkirikuid ning käsitöös hakati valmistama väiksemaid riste. Kiri ja kirjandus: Skandinaavlased kõnelesid lähedasi suguluskeeli. Enne kristluse tulekut oli viikingite hulgas vähe kirjaoskajaid, polnud ka raamatuid. Kuid viikingitel oli ka oma kiri, ruunid, mida me teame enamasti ruunikivide kaudu. Ruunikirja tunti rohkem linnades. Skandinaavia tähestikus oli vaid 16 tähte. Islandi sagaad kuuluvad euroopa kirjanduse kuulafondi. Nad pandi kirja 12
poega sünnitada *Valitsejatel palju naisi *Valitsejatel polnud palju naisi *Naise roll märksa suurem *Isa roll määrava tähtsusega (õpetas poega) *Abieluleping Tempel (jumala kujud; lihtinimesed ei saanud sisse, avatud vaid preestritele; altaril ohverdamised, altar templi ees) Kirik (ainult ristiuks, jumala kuju pole, RISTID; rahvale sissepääs; altar kirikus sees, ohverdamist ei toimu) Juudid juutide templid hävitati, hakkasid rajama sünagooge (palvekohti üle maailma) Perekond Mesopotaamias Paarabielu (Silm silma, hammas hamba vastu põhimõte) Kindel seadustele allumine nt: poeg lööb isa, pojal lõigatakse käsi otsast laps ütleb kasuisale/kasuemale "sa pole minu ema/isa" -> keel suust välja *Abieluleping (varaleping) *Ema surma järel pärivad varanduse lapsed
Kui maakondades oli malevaid rohkem siis oli asi natukene parem, ja eestlastel näis suurem võimalus vastu saada. Eestit ei rünnanud ainult latgali soost kristlased, vaid Taani kuningriigi, Rootsi kuningriigi, Vene riigi sõdijad. Koos sakslastega võitlesid eestlaste vastu ka liivlased ning Põhja-Lätis elavad läti hõimud latgalid. Kõigil oli üks ühine eesmärk, saada valdusi juurde Eesti arvelt, ning latgalitel veel eesmärgiks tuua ristiuks eesti aladele. Sellest järeldub, et eestlastel polnud võimalik niigi kehva kommunikatsiooni süsteemiga paremini võidelda. Eestlastel polnud ennem mingit sõja kogemust, ega ette kujutlust kuidas võidelda. Ning relvad olid algelised sõja algul. Alati on nii olnud, et sõja riistade areng toimub läbi sõdade ja eestlastel samuti toimud suur areng sõja riistade valmistamisel muistse vabadusvõitluse käigus. Järelikult oli eestlaste üks kaotuse põhjuseks ka
Eesti piiblitõlke ajalugu Toomas Paul Sissejuhatus 13. sajandil alguses kui rsistirüütlid Eesti aladele jõudsid oli ristiuks, siin juba vähesel määral levinud. Peale Musitse vabadusvõitluse lõppu aastal 1227, hakati eestlasi ristima. Kuigi säilisid ka muinasusundid, hakkas levima kristlus. Pikka aega ei olnud eestlastel eesti keelset piiblit, kogu õpetamine käis ladina või saksa keeles. Väheseid teateid esineb sellest, et piibli 10 käsku ja meieisapalve tõlgiti eesti keelde ehk maakeelde juba pärast Eesti alade vallutamist. Seda kas see nii oli ei saa kindlalt väita.
7. Basiilika (kreeka stoa basilik 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea valgmiku Vara-kristlik kultuur 1. Millal tekkis ristiusk ja kus? 2. Mille poolest erines ristiuks senistest usunditest? 3. Kes ja millal kuulutas ristiusu lubatuks? 4. Milliste sümbolitega tähistati Jeesus-Kristust? 5. Mida tead raamatukunsti algusest? 6. Milline ehitustüüp võeti kasutusele kirikuna, mis ei sobinud templina? 7. Mis on lööv, transept, apsiid, valgmik, kampawiil, aatrium 8. Nimeta tähtsaim riik, mis tekkis Euroopas pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. 9. Millised kunstialad olid 5-9 saj. esikohal? 10. Frangi riigi kuulsam esindaja. 1
VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest: Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine) Sõnade ja tegude ühtsus Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu. Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks
auväärse maine, kuid oli kaotanud oma senise poliitilise tähtsuse. Constantinus Suur Kui keiser Constantinus ristiusu legaliseeris, sai sellest kiiresti impeeriumi valitsev religioon. Kristlaste arv tõusis tormiliselt, nende seas oli ka rikkad ja suursuguseid inimesi. Paljud inimesed vahetasid usku ristiusu kasuks esmajoones oma kasu silmas pidades. IV sajandil kuulutati ristiuks ametlikuks riigiusuks ja koos sellega hakati mitte- kristlasi ehk teisisõnu paganausuliste riiklik tagakiusamine. Suleti vanad templid, keelati muisted usupidustused, nende seas ka olümpiamängud. Kirik hõlmas kogu kristlaskonna, seda nimetati katoliikluseks. Kujunes välja viis tähtsamat peapiiskopkonda : Jeruusalemma, Aleksandria, Antookia, Rooma ja Konstantinoopol.
FRIIS horisontaalne kaunistatud riba, tavaliselt lae all, maja katuse ääre all KAPITEEL iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa. Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv. Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil. Vara-kristlik kunst 1. Millal tekkis ristiusk ja kus? 2. Mille poolest erines ristiuks senistest usunditest? 3. Kes ja millal kuulutas ristiusu lubatuks? 4. Milliste sümbolitega tähistati Jesus-Kristust? 5. Mida tead raamatukunsti algusest? 6. Milline ehitustüüp võeti kasutusele kirikuna, mis ei sobinud templina? 7. Mis on lööv, transept, apsiid, valgmik, kampawiil, aatrium 8. Nimeta tähtsaim riik, mis tekkis Euroopas pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. 9. Millised kunstialad olid 5-9 saj. esikohal? 10. Frangi riigi kuulsam esindaja. 1
annaabi.ee 
