Põhiliselt viljeleti seda kloostrites (mungad). Kloostrid tärkasid rooma riigi idaosas ja Lääne-Euroopasse levisid tänu Iirimaale. 7.-8. Saj oli Iirimaal kultuuriline õitseaeg ja klooster oli vaimse elu keskuseks. Pilt 4. Kloostri ideaalplaan. St. Galli klooster Sveitsis. Jumalasõna tähtsust rõhutati usulise sisuga käsikirjade kaunistamisega. Illustratsioonid sisaldasid paelornamentikat, skemaatilisi kisklevaid koletisi/loomi (loomastiil), ristimotiiv või mõni muu kristlik märk (ingel, lõvi, härg, kotkas). Inimese kujutamine kohmakas (lihtsustatud, proportsioonidest väljas) Kujutav kunst Tegeleti põhiliselt miniatuurmaaliga. Kehade modelleerimisel kasutatakse valgusvarju. Poosid, rõivastus meenutas antiikfilosoofe. Liikumise edasiandmine. Figuure ümbritseb Roomapärane raamistik. Ornamentikas loodulähedane taimemotiiv ning lisaks veel paelornamenti ja põimmustrit
ja 8.sajand oli kultuurilise õitsengu aeg. 5.saj. võeti Iirimaal vastu ristiusk, 6.saj. hakkasid nad seda juba ise levitama. Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvakunsti kogemust. Nad kirjutasid ümber Piiblit ning tahtsid selle väärtust rõhutada käsikirjade kaunistamisega. Lehekülg kaeti paelornamentikaga, millesse põimiti kisklevaid koletisi. Ornamendile lisati siiski ristimotiiv või mõni muu kristlik märk(nt. evangelistide sümbolid ingel,lõvi,härg,kotkas). Kujundati ka initsiaal, mis võttis enda alla mõnikord isegi terve lehekülje. Inimese kujutamisel olid iiri mungad väga kohmakad ja abitud. Iirimaa omapärase usuelu tunnistajatena on säilinud väikesi külakirikud ja kiviriste, mille reljeefid kujutavad endast parimad osa tolleaegsest skulptuurikunstist. Iirimaa kultuuri õitsengu lõpetasid viikingid. 751. a
Rist- Nõiamärkidena on kõige rohkem kasutatud risti. On olemas Kreeka rist, ladina rist, diagonaal ehk Andrease rist, Antoniuse rist, läbikriipsutatud otstega rist jne. On kaheldav, et peremärgina on rist viide kirjaoskamatusele. Mitmete allikate andmeil on Kihnus ristikujulised märgid hilisemad üldisest kirjaoskusest. Mida lihtsam on ristimärgi struktuur, seda rohkem tähendusi võib sellele omistada. Mida keerulisem, seda kindlamat tähendust ta omab. Eesti 19. sajandi ornamentikas on ristimotiiv üldlevinud. Sellel ajal oli märgi kasutamine seotud kristliku kirikuga, olenemata, et märki on kasutatud juba varajasel rauaajal. Rahvatraditsioonis aga on ristil maagiline kaitsejõud , ühtlasti on ta ka üldlevinud õnne märk. Haakrist ehk svastika- Haakrist ehk svastika on väga vana kujund. Tegelik tähendus haakristile on see, et ta tähendab positiivset olemist. Tähenduse skaala keskendub ka jõu ja energia ümber. Algselt võis ta olla aga ka Päikese sümbol.
kuni järgmise kulminatsioonini. Seda lugu kuulates nautisin ma keelpillide meisterlikku mängu. Ma usun ,et iga orkestri liige on sellise tasemeni jõudmiseks kõvasti vaeva näinud. Mind pani helilooja puhul imestama , et ta õppis Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis löökpilli- ja flöödimängu ning ometi kirjutas teose keelpillidele. Helilooja eeskujuks võib pidada J.S.Bach. ,,Lighthouse´is´´ ei ole ta kasutanud otseselt Bachi tsitaate, kuid võtmemotiiviks on siiski nn ristimotiiv, mida leidub ka Bachi teoses. Mulle tavaliselt väga kaasaegsed teosed ei meeldi , ainult üksikud ning ,,Lighthouse´´ kuulub nende üksitule hulka. Teose autor oli ka kontserdil , mis oli minu arvates väga vahva. Teine teos oli W.A.Mozarti ,,Klaverikontsert nr 27 B-duur KV 595.´´ Solistiks oli Kalle Randalu, kes on käinud mitmetel rahvusvahelistel konkursil ning kõrgeid kohti saanud. 1987. Aastal omistati talle ENSV rahvakunstniku tiitel, 1999. Aastal Eesti Muusika- ja
tähenduslikku sõnumit. Üks tähtsaim nendest oli maagiline sõnum mis võis olla seotud kas mineviku või mõne ebatavalise nähtusega. Näiteks eestlaste sugulasrahvas Marid arvasid, et hõbe ehete läige kaitseb neid halbade üleloomulike jõudude eest Tänapäevalgi on mitmetel ehetel maagilised tähendused. Ehetel on teisigi tähenduslikke sõnumeid, näitas ehte kandja sotsiaalset seisundit, päitolu, toimuvaid sündmuseid(piduehted), ka võisid need väljendada usulisi tõekspidamisi(ristimotiiv) või poliitilisi vaateid(poliitilised sümbolid või graveeringud). Ehtel võis olla ka rahvagrupi või rahvuse idenditeedi tähendus. Esteetilise külje pealt võis ehe varjutada väljanägemise puudujääke ja ilu välja tuua. Ehe esteetilisus võis ka väljenduda puhta rõõmu tekitamisega ja vaimse enesetunde tõstmisena. Sõlgede arengut on muutnud ja täiendanud erinevad ajastud ja perioodid. Tuntumad sõled on erinevad rõngassõled,
usueluiseseisvalt, üsna lahus Rooma paavstidest. Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvakunsti kogemust. Nad kirjutasid ümber Piiblit ja muud usulise sisuga kirjandust ning tahtsid jumalasõna väärtust rõhutada käsikirjade kaunistamisega. Lehekülg kaet peene värviküllase paelornamentikaga, millese mõnikord vana barbarite loomastiili kohaselt põimiti skemaatilisi kisklevaid koletisi. Ornamendile lisati siiski ristimotiiv või mõni muu kristlik märk. Sellisteks märkideks võisid olla nt. evangelistide sümbolid - ingel, lõvi, härg, kotkas. Neid oli võimalik kujutada väga skemaatiliselt ja ornamenti sobitada. Inimese kujutamisel oldi väga kohmakad ja abitud (vastuolu antiikkunstiga). Lisaks leheküljesuurustele kaunistustele kujundati erilise toredusega tekstileheküljede esimene täht - initsiaal, mis võtab enda alla suure osa leheküljest.
Sarkofaagide tehnika lihtsustus. Reljeefid muutusid peaaegu tasapinnaliseks. Realistlik kujutamine asendus geomeetriliselt abstraktsega. Kirikuriistad kastid reliikviate hoidmiseks, ristid, vaagnad. Kirjakunst ja illustratsioonid. Ainuke kirjakeele kasutaja oli kirik. Käsikirju kaunistati initsiaalide ja ornamentidega kloostrites. ( Kloostrite levik täna Iirimaale ). Lehekülg kaeti peene värviküllase paelornamentikaga, lisati veel ristimotiiv või mõni muu kristlik märk ingel, lõvi, härg, kotkas. Inimest kujutati kohmakalt. Tekstilehekülje esimest tähte initsiaali kujundati eriliselt ilusalt. Külakirikud ja kiviristid. 20. Karolingide kunst Karl Suur pani aluse Karolingide dünastiale. Pööratakse tähelepanu antiikkultuurile. Arhitektuur 8. saj. elavnes kivihoonete püstitamine. Lossid Karl Suurele. Aacheni losskabel kaheksatahuline tsentraalehitis, eeskujuks San Vitale kirik
tänu Iirimaa mõjule, kus 7. ja 8.sajand oli kultuurilise õitsengu aeg. 5.saj. võeti Iirimaal vastu ristiusk, 6.saj. hakkasid nad seda juba ise levitama. Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvakunsti kogemust. Nad kirjutasid ümber Piiblit ning tahtsid selle väärtust rõhutada käsikirjade kaunistamisega. Lehekülg kaeti paelornamentikaga, millesse põimiti kisklevaid koletisi. Ornamendile lisati siiski ristimotiiv või mõni muu kristlik märk(nt. evangelistide sümbolid ingel,lõvi,härg,kotkas). Kujundati ka initsiaal, mis võttis enda alla mõnikord isegi terve lehekülje. Inimese kujutamisel olid iiri mungad väga kohmakad ja abitud. Iirimaa omapärase usuelu tunnistajatena on säilinud väikesi külakirikud ja kiviriste, mille reljeefid kujutavad endast parimad osa tolleaegsest skulptuurikunstist. Iirimaa kultuuri õitsengu lõpetasid viikingid. Karolingide kunst 751. a
vana-vene laensõnad. Aga on ebatõenäoline, et need sõnad oleksid saanud tulla keelde peale 13. sajandit, st et nad tulid enne. Mõned laensõnad on väga ühemõtteliselt vana-vene laensõnad. Nt rist, raamat, nädal, läti keeles pühad, kirikukell jne. Teiseks arheoloogiline materjal, mis näitab teatud motiivide levikut Eestis, mis võivad vihjata kristuse levikule juba 11.-12. sajandil. Need on muudatused matusekombestikus, laevamatuse levik, ristimotiiv ehetel, kuni selleni välja, et paganliku sümboolikaga ehteid arheoloogiliselt leitud ei ole. Me ei saa muinasaegset Eestis ette kujutada isoleerituna - Eesti oli piirkond, mille naabris suhtlesid omavahel üsna aktiivselt - Venemaa suhtles Skandinaaviaga tihedalt kuni 13. saj alguseni, kuni Skandinaavia hakkas rohkem suhtlema Lääne-Euroopaga. Nad kuulusid kultuuripiirkonda, kus tooni andsid kristlased. Peale selle üksikutest ristitud eestlastest on juttu ka kirjalikest
annaabi.ee 
