pea peale ja ütleb selle järele: Kõigeväeline Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes sind on uuesti sünnitanud veest ja Vaimust, hoidku sind igaveseks eluks. -- Issand hoidku sinu sissetulemist ja sinu väljaminemist nüüd ja igavesti! -- (Kõik ütlevad): Aamen. 12. Palvetagem: Kõigeväeline, halastaja Jumal ja Isa, me kiidame ja täname Sind, et Sa oma Kirikut armulikult hoiad ja kasvatad ja ka selle lapse, kes pühas ristimises on uuesti sünnitatud ja Jeesusesse Kristusesse, Sinu armsasse Pojasse istutatud, oma lapseks ja taeva vara pärijaks oled vastu võtnud. Me palume Sind, hoia see laps selles ristimise armus ja juhi oma Vaimu läbi tema kasvamist ja teekäimist ajaliku elu raskustes ja kiusatustes, nõnda et ta kindlas usus ja rõõmsas lootuses elaks Sinu nime auks, (vanematele õnneks ja ligimestele rõõmuks) ning viimaks tõotatud päranduse
konfirmatsiooni sakramenti. Õigeusu kirik tunnistab patutunnistamise, vaimulikku ametisse pühitsemist, õlitamise ja salvimise sakramenti. Luteri kirik tunnistab sistimist, pihilkäimist ja armulauda. Üks ühine tunnustus erinevate uskude sakramendiks on abielu sakrament. Kristlaseks saadakse ristimise sakramendi läbi. See tähendab, et inimene ei tee ennast ise kristlaseks, vaid seda teeb Jumal kindla tegevuse kaudu. Pühitsus lähtub Kristuselt Kiriku kaudu. Ristimises saame Kristuse Kiriku liikmeiks. Ristimisega kaob inimeselt patt ja ta saab õndsaks. Erinevates usuliikumistes toimuvad ristimised erinevalt. Ühiseks nimetajaks on siiski aga veega pühitsemine. Peetakse õigeks, et veega pühitsedes peaks ristitavat täielikult vette kastma. Katolikus ja Luteri kirikus on enamasti kombeks piserdada kolm korda vett ristitava laubale ja öelda pühad sõnad. Õigeusu kirikus aga, kui on vastavad
talitustel kasutab ortodoksne kirik Nikaia Kondi usutunnistus. Selles puudub vaidlusi tekitanud väide, et püha vaim lähtub leo pojast. Õigeusukirikus on lubatud ikoonide dateerimine. See tähendab, et ei kummardatud pilte vaid nendel kujutatud pühakuid kellelt palutakse eest palveid, ortodokssel kirikul, nagu katoliku kirikulgi on 7 sakramenti neid nimetatakse müsteeriumideks eks saladusteks: 1)Pihtimine ristitav lastakse 3x vette isa, poja ja püha vaimu nimel. Ristimises sünnib inimene uuesti ning ühineb kristliku kogudusega. 2)Võidmine toimetatakse vahetult ristimise järel. Preester teeb ristimärke ristitule, kes saab sellega püha vaimu anni pitseri. 3)Armulaud on tähtsaim sakrament, kirikuelu kese. Preestri õnnistades armulaua elemente usutakse leiva ja veini muutma Kristuse ihuks ja vereks. Armulauast võivad osa saada ka väikesed lapsed, kes on saanud ristimise ja võidmise sakramendid
Koraan) Kaksikmoraal-käitumisviis, mille puhul tegutsetakse või peetakse lubatavaks käituda teisiti, kui ametlikult õpetatakse Kalendririitus-vastavalt aastaajale korduv usuline rituaal Kaliif- Muhamedi järeltulija, islami koguduse juht, kellel on nii ilmalik kui vaimulik võim Kantsel- kõnetool või poodium jutluse pidamiseks Karisma- vaimuand, armuand, tavatu võime, usutakse, et pärineb jumalalt Konfirmatsioon- kinnitamine, kiriklik talitus, milles noori kinnitatakse elama ristimises saadud Jumala armu kohaselt Koraan- moslemite püha raamat Krutsifiks-ristilöödud Kristuse kujutis Kõrgusund- kirjaoskusega kultuuri usund Kosmoloogia-õpetus universumi ehitusest, uskumus või müüt maailma tekkest Kosmos- korrastatud maailmakõiksus Kreatsionism- loomisõpetus, mõtteviis, mille järgi loomislood võetakse maailma tekkimise teaduslikuks seletuseks Kultus-usundi jumalateenistuse vormid Lineaarne maailmakäsitlus- selle järgi on maailmal kindel algus ja lõpp
Tütarlaste käed vabastati ristimise ajaks mähkmetest, et virk töötegija kasvaks, poisslapse käed jäeti aga mähkmetesse, sest muidu võiks poisist karvakiskuja saada. Ristimise ajal ei tohtinud vaderid ringi vahtida, sest muidu näeks nende ristilaps suureks kasvanult palju tonte. Tütarlapse ristivesi valati iga nelja ilmakaare poole ja öeldi:"Tulgu siit kosilased, tulgu sealt kosilased!" Karjus laps enne ristimist, kardeti, et ta varsti sureb; karjus ristimises ajal, tähendas, et lapsest hea laulja saab; kui laps aga pärast ristimist karjus, arvati, et lapsele vale nimi anti. Ristimisvette pandi vaderite poolt tavaliselt hõberaha. Raha oli veele ohvriks selle eest, et vesi last puhastab. Ristiveel arvati iseäralik jõud olevat, see kallati mingisse ohvripaika maha. Sageli anti esimesele pojale vanaisa nimi ja tütrele vanaema oma. Ristiusu ajal käidi järgmiste laste nimede andmisel kalendri tähtpäevade järgi: võeti lähema pühalise nimi.
tunnustamist. Nimeandmisega tekkis seos seetõttu, et ristimisel on kombeks nimetada last nimepidi ja see ühtlasi kirikuraamatusse kanda. Mõnikord võis laps ristimise puhul ka ilma nimeta jääda. Näiteks rootsiaegse luterliku agenda järgi peab pastor juhul, kui ristimine toimus ilma tema osavõtuta, ristijale küsimuse esitama, kas laps on nime saanud. Juhul, kui tal veel seda ei peaks olema, antakse nimi alles siis, kui ristimist õpetaja juurde registreerima minnakse. (Ibid) Seega oli ristimises nimepanekust märksa tähtsam maagiline külg, seda toimingut mõisteti kui inimese andmist taevaste jõudude kaitse alla, mis hoidis ära kurjade olendite kallalekippumise. Tunnistust sellest annab järgmine muistend: Ühte tallu võetud karjane. Temal olnud vanemad surnud. Öösel maganud karjane ahju pääl, kuid tihti karjunud ta, et keegi tahab temale kallale tungida mingi kärnkonna moodi olevusena. Seal mõelnud pererahvas, et võib-olla on laps ristimata
1450-1500 34 41 1500-1538 83 94 132 157 ??? mis jama see on Pärast Liivi sõda linnad kaubandusest kõrvale. Hansa ei suutnud oma privileega kaitsta. Kristlased ja ristiusk Mis on kristlaseks olemine? Luterlik kuuluvus keskajal. Mida usuti, polnudki nii oluline. Maksude laekumine – koormised. Riia, Saksa pool ristimine dokudega paremini kajastatud. Taani halvemini, süüdistatakse lohakas ristimises. Idakiriku mõju enne 13. saj Idakiriku mõjust kirjutavad lingvistilised allikad. Hrist – rist, ramata (vanavene) – raamat, nedelja – nädal. Oskar Loorits üritas leida vasteid vanavenekeelest. Germaani vaenlane. Pingutas üle. 12. saj kirikulõhest rääkida veel ei saa. Eesti ja Läti kristlik terminoloogia pärit vanavene keelest. Vastandust Saksa misjoniga otsima ei pea. Õigeusu ja katoliikliku õpetuse jaoks on tarvilik eelnev haridus. 1227 Eesti ala formaalselt kaotatud
Üheks suurimaks probleemiks oli hapnemata leiva kasutamine katoliku kiriku armulauas alates 9. sajandist. Idale oli see vastumeelne, kuna meenutavat üleliia palju juutide kommet süüa matsa-leiba. Leo IX saatis 1054. aastal oma tulipäise ja kreeklaste suhtes vaenulikult meelestatud legaadi Humbertuse Konstantinoopolisse, kus tema vastas oli samuti kange meelega patriarh Mikael. Oodatult tekkis kahe mehe vahel suur tüli, patriarhi süüdistati simoonias, ladinlaste uues ristimises ja tsölibaadinõude eiramises Humbertus asetas kirjaliku kirikuvande patriarhi vastu Sofia kiriku altarile. Konstantinoopol ei jäänud vastust võlgu, kui vande alla pandi Humbertuse kirja autor ja tema abilised. 1054. aastal toimunud kirikulõhe oli vaid eelnevatel sajanditel kogunenud kirikuvaheliste pingete välja elamine, mille käigus Ida ja Lääs omavahel sideme kaotasid. Ida ja Lääne lahknemist kinnitasid ka aastatel 1096 1272 toimunud üheksa ristisõda.
Hoolivus ja head teod surnutele 1032 Kirik on algusest peale austanud surnute mälestamist ja pakkunud eestpalveid meile, et need kes puhastatud, võiksid saavutada õndsaks tegeva nägemuse Jumalast. Kirik samuti soovitab almuseandmist, hoolivust ja patukahetsust enda peale võetuna surnute kasuks. Väikelapsed sünnivad uuesti ristimise kaudu 1250 Sündides langenud inimese loomusega ja algse patuga, lapsed samuti vajavad uuesti sündi ristimises, et olla vabastatud pimeduse väe käest ja et tuua neid Jumala laste riiki...Kogudus peab alati olema valmis aitama neid, kes Kristust vajavad, ning toetama kõikide ristitute usku pärast ristimist. See kehtib iseäranis laste kohta, keda ristitakse kiriku usus. Missa ehk Kristuse taasohverdamine 1414 Armulaud on ohver. Kirik toob ohvri hüvituseks elavate ja surnud inimeste pattude eest. Selle vahendusel saame Jumalalt vaimseid ja ajalikke hüvesid.