tekib küsimus, kui väga ta ikka oma usust ja kultuurist hoolib. Raskeks muutub ka ettevõtte või organisatsiooni rajamine täiesti uude ja teistsugusesse kultuuriruumi. Muidugi oleneb selle ettevõtte eesmärgist, kas see ühtib sealse usu eesmärgiga või hoopiski vastanub. Sel juhul ongi kaks võimalust kas on võimalik seal oma ettevõttega läbi lüüa või põrub see kohe läbi. Näiteks plaanides rajada moslemite külla väikest poodi, kus müüaks ristikesi ja Jeesuslapse kujukesi, siis sellel äri ei ole kindlasti pikka tulevikku. Kuid kui müüdavateks esemeteks oleks midagi, mis seondub ja on väga armastatud antud kultuurilised ühiskonnas, siis võib see pood osutuda vägagi edukaks. Kindlasti tuleks uut ettevõttet planeerides põhjalikult järele mõelda ning kaaluda kõiki erinevaid konflikte ja tagajärgi, mis see endaga kaasa tuua võib, eriti, kui plaanitakse seda rajada täiesti erinevasse keskkonda
Heatahtlikkust üritati saavutada ohverdamisega. Selleks olid kindlad ohvripaigad hiied, puud, allikad, kivid. Ohverdamine leidis aset tavaliselt pühade ajal. Ohverdamise juures oli tähtsal kohal ennustamine, nõidumine, maagia. Ristiusu mõjutusi on sageli nähtud eestlaste kommete muutmises. Hakkas levima rohkem laibamatmise komme. Hakati matma peaga lääne poole. 12. sajandil kanti juba ehetena pronksist ristikesi. Alates 11. sajandist tundis katoliku kirik juba huvi eesti ristiusustamise vastu.
RISTIUSU MÕJUD: · Muinasajal oli kindlalt valitsevaks usundiks kohalik muinasusund; samas kontaktidest naaberaladega hakkas vähehaaval sisse imbuma ka ristiusule omaseid nähtuseid: - muinasaja lõpul hakkas vähesel määral taas levima laibamatus. - laibamatuse korral peaga läände matmine (varem maeti põhja-lõuna suunaliselt). - 12.sajandi haudadest on hauapanustena avastatud väikeseid ristikesi. - Alates 11.sajandist võimalik kirikute või kabelite olemasolu (N: Tartu ülikooli peahoone juures). · 11.sajandist kasvas ka katoliku kiriku huvi ristiusu levitamiseks Baltikumis. See tõi enesega kaasa üksikute munkade külastusretked (N: 1167 olevat Eestimaa piiskopiks pühitsetud munk Fulco, kellel olevat olnud eestlasest abiline Nicolaus Stavangeri kloostrist Norrast ja kes olevat ~1170 külastanud ka Eestit).
Arvatakse, et muinasajal on tegemist olnud ka ohverdamisega, millel oli maagiline toiming, millega loodeti saada jumalatelt heatahtlikkust. Toimus kindlates kohtades. Ohvrikivid ja ohvriallikad, püha hiis. Ohevrdati enamasti toitu, hõbedat. Muinasajast on teada ka ennustamisest. Ennustus maagiline toiming, millega püüti ette näha tulevikku. Ristiusk tuntud kaupmeeste kaudu. Haudadest on leitud ka pronks-hõbe-ristikesi. Skandinaavia kirjalikest allikatest on teada, et 11-12 saj on määratud Eesti aladele piiskoppe.1070 on piiskoppiks määratud Hiltinus. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227, üks osa laiemast ristisõdade protsessist. Klassikalised ristisõjad toimusid Vahemere idarannikul, Araabia, moslemid. Teine piirkond, kus euroopas ristisõjad toimusid oli Ida-Euroopa. Ristisõjad tabasid ELBE jõe tagustele aladele, kus elasid slaavlased, kes ristiti
Ärkvel olles on inimese teadvusega sooritatud väga palju eksperimente. Ühed kõige tuntumad neist on katsed, mille korral inimene teadvustab midagi ja siis jälle ei teadvusta seda. Niimoodi otsitakse teadvuse aktiivsuse mustreid inimese peaajus. Kuid selliseid katseid on ( ilmselt ) võimalik sooritada ka unenäomaailmas. Näiteks kui inimesele esitada kolm kollast punktikest ( mille taustal keerleb suur hulk siniseid ristikesi ), siis piisavalt kaua ekraani vaadates kaob mõni kollane täpike inimese teadvusest. Kuid kaduda võivad ka kõik kolm kollast punkti. Tegelikult on kõik punktid kogu aeg ekraanil olemas. See katse näitab teadvuse sisu muutumist välisstimulatsiooni samaks jäämisel. Kui selline katse sooritatakse ka inimese unenäos, siis tulemused saame me täpselt samasugused, mis saadakse ärkvel olekus sooritatud katse teel. Miks see nõnda on? Ilmselt
16 Ärkvel olles on inimese teadvusega sooritatud väga palju eksperimente. Ühed kõige tuntumad neist on katsed, mille korral inimene teadvustab midagi ja siis jälle ei teadvusta seda. Niimoodi otsitakse teadvuse aktiivsuse mustreid inimese peaajus. Kuid selliseid katseid on ( ilmselt ) võimalik sooritada ka unenäomaailmas. Näiteks kui inimesele esitada kolm kollast punktikest ( mille taustal keerleb suur hulk siniseid ristikesi ), siis piisavalt kaua ekraani vaadates kaob mõni kollane täpike inimese teadvusest. Kuid kaduda võivad ka kõik kolm kollast punkti. Tegelikult on kõik punktid kogu aeg ekraanil olemas. See katse näitab teadvuse sisu muutumist välisstimulatsiooni samaks jäämisel. Kui selline katse sooritatakse ka inimese unenäos, siis tulemused saame me täpselt samasugused, mis saadakse ärkvel olekus sooritatud katse teel. Miks see nõnda on? Ilmselt
Ärkvel olles on inimese teadvusega sooritatud väga palju eksperimente. Ühed kõige tuntumad neist on katsed, mille korral inimene teadvustab midagi ja siis jälle ei teadvusta seda. Niimoodi otsitakse teadvuse aktiivsuse mustreid inimese peaajus. Kuid selliseid katseid on ( ilmselt ) võimalik sooritada ka unenäomaailmas. Näiteks kui inimesele esitada kolm kollast punktikest ( mille taustal keerleb suur hulk siniseid ristikesi ), siis piisavalt kaua ekraani vaadates kaob mõni kollane täpike inimese teadvusest. Kuid kaduda võivad ka kõik kolm kollast punkti. Tegelikult on kõik punktid kogu aeg ekraanil olemas. See katse näitab teadvuse sisu muutumist välisstimulatsiooni samaks jäämisel. Kui selline katse sooritatakse ka inimese unenäos, siis tulemused saame me täpselt samasugused, mis saadakse ärkvel olekus sooritatud katse teel. Miks see nõnda on? Ilmselt
annaabi.ee 
