Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"riskiusk" - 8 õppematerjali

Rahvasterändamine
2
docx

Rahvasterändamine

koondasid nad enda kätte tegelikuse võimu. 7saj nim. Frangi riigis laiskade kuninate sajandiks.Seda olukorda kasutasid majortoomused,kes alistasid omavahelist võistlust võimu pärast.8saj sai ainukeseks Major omuseks Karl Martell. 8saj olid araablased vallutanud Hispaania ja alistasid sissetungi frangiriiki.Karl martell suutis 732 aastal Poirterre lahingus purustada araablaste väe ning nad taganesid hispaaniasse.Tänu sellele jäi Euroopas riskiusk püsima.Kuna hispaanias olevate araablaste oht püsis Karl jagas oma sõjameestele maid, et nad suudaksid muretseda endale hobuse ja head relvad. Peale Karl matelli surma sai major thoomuseks tema poeg Pippin lühike , kel oli head suhted Rooma paavstidega.Pippin Lühike ja Rooma paavst 751 aastal sõlmisid kokkuleppe mille kohaselt paavst tunnistas Pippin Lühikese kuningaks ja Pippin Lühike abistas oma vägedega paavsti ja 756 aastal rajati Rooma Paavsti riik.

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Mille poolest ja miks erines aadli väärtuskoodeks tänapäeva moraaliväärtustest
2
odt

Mille poolest ja miks erines aadli väärtuskoodeks tänapäeva moraaliväärtustest?

mahapõletamine kuulus võitja õiguste hulka, ning ka inimelude suhtes oldi üsna hoolimatu. Sellist asja tänapäeval eriti ei kohta. Näiteks hukati terve võidetud garnison, kui see oli linna piirajatele ,,liiga kaua" vastu pannud. Sõjas tohtis kasutada kõiki relvi ja vahendeid ja seetõttu ei olnud piiranguid ei õigus-ega väärtuskoodeksis. Aadlid oli üsna usklikud ning nende tegemised oli piiratud usuga. Ristisõdade ajal hakkas riskiusk ühe enam mõjutama rüütlite maailmavaadet. Ordudesse kuuluvad rüütlid elasid üheskoos linnustes, olles andud tõotuse loobuda ilmalikest rõõmudest ning pühenduda ainult ristiusu teenimisele. Seega kokkuvõtteks võib öelda, et aadlikute väärtuskoodeks nii sarnanes kui ka erines tänapäeva moraaliväärtustega. Aadlikud pidid olema heade kommetega, vaprad ja ustavad, valmis kaitsma väeteid ning ohverdama kas või oma elu

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
Vana-Rooma valitsemine
3
doc

Vana-Rooma valitsemine

Vahemerel rooma ülemvõimu kujunemine (265 ­ 133 eKr) ­ puunia sõjad. 146 kreeka lõplik langemine Rooma võimu alla. Kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk(133 ­ 30 eKr).Varane keisririik(30 eKr- 235 pKr) ­ valitsesid keisrid Augustus, Traianus, Marcus Aurelius. Sõdurkeisrite ajajärk(235 ­ 284 pKr) ­ pidevad kodusõjad. Germaanlaste ja pärslaste sissetung. Hiline keisririik(284 ­ 476 pKr) ­ valitsesid Diocletianus, Constantinus Suur, Julianus. 313 legaliseeriti riskiusk. 330 keisririigi pealinnaks Konstantinoopol, 370 ­ 375 hunnide sissetung, 395 jagunes rooma Lääne-Rooma ja Ida- Roomaks. Etruskid olid esimene Apenniini poolsaare rahvas, kes jõudis tsivilisatsiooni tekkeni. Nende hiilgeaeg 8-6 saj eKr. Moodustasid 12 suuremat linnriiki, mis olid omavahel nõrgalt seotud. Nende tegevusaladesk kaevandus, meresõit, maaharimine, käsitöö + rauast tööriistad. Tsivil. Mõjud- kreeklastelt võtsid üle tähestiku, nende usund

Ajalugu → Ajalugu
39 allalaadimist
Vana-Rooma-konspekt
13
doc

Vana-Rooma (konspekt)

Kolgata mäel risti lüüa. · Jeesuse pooldajad uskusid, et Jeesus oligi kauaoodatud messias (kr.k. christos ­ salvitu). · Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada. · Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. b. Kristalsed ja nende tagakiusamine: · Kristlased ­ Jeesus Kristuse õpetuse austajad. · Kristlus (riskiusk) ­ Jeesus Kristuse õpetus. · Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas. · Kogudused ­ kristlaste ühendused, mida juhtisid piiskopid või presbüterid. · Ristiusu levitajateks olid apostlid ­ rändjutlustajad. · Apostel Peetrus tähtsustas kristlust, kui kõigi rahvaste ühendajad. · Kogudused tegutsesid sageli katakombides ­ maa-alustes käikudes. · Halvustati teisi jumalaid, mis tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu.

Ajalugu → Ajalugu
187 allalaadimist
Inimõigused üldosa
20
pdf

Inimõigused üldosa

Duglas (mustanahaline), kes sai väga kuulsaks oraatoriks oma lapsepõlves oli ka ori, kes püüdis mitu korda ära põgeneda kuni viimas see tal õnnestus. Tal oli juhus, 1852. a kõnes, mitu aastat enne USA kodusõda, kõneles NewYorgi osariigis, see oli ka seoses USA iseseisvus aastapäevaga, kõnes ta rõhutas, et orjuse olemasolus meie riigis, see tembeldab teie vabariiklust silmakirjalikust, humaansust, teie riskiusk valeks, see hävitab teie moraalset jõudu välismaal, see võtab teie usust aususe ära ja lõpetas sellega, et see on ainuke asi mis oluliselt häirib ja ohustab teie riiki tervikuna. Ühendriike! 4) Inglismaa ­ üks kõige kuulsamaid kaasusi inglise/usa õiguses, kus üks Briti kohus käskis, et üks laeva kapten laseb vabaks mustanahalise orja, keda kap hoidis kinni ühe ameerika orjapidada omaniku käsul ja soovil, et seda orja transportida USAsse. Kaasus otsustati 1772

Õigus → Asjaõigus
30 allalaadimist
10nda klassi ajaloo konspekt
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Preestrite nõudel lasi Juuda provintsi asevalitseja Pontius Pilatus Jeesuse Kolgata mäel risti lüüa. Jeesuse pooldajad uskusid, et Jeesus oligi kauaoodatud messias (kr.k. christos ­ salvitu). Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada. Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. Kristalsed ja nende tagakiusamine: Kristlased ­ Jeesus Kristuse õpetuse austajad. Kristlus (riskiusk) ­ Jeesus Kristuse õpetus. Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas. Kogudused ­ kristlaste ühendused, mida juhtisid piiskopid või presbüterid. Ristiusu levitajateks olid apostlid ­ rändjutlustajad. Apostel Peetrus tähtsustas kristlust, kui kõigi rahvaste ühendajad. Kogudused tegutsesid sageli katakombides ­ maa-alustes käikudes. Halvustati teisi jumalaid, mis tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu. Roomat tabanud õnnetustes süüdistati kristlasi.

Ajalugu → Ajalugu
190 allalaadimist
Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Preestrite nõudel lasi Juuda provintsi asevalitseja Pontius Pilatus Jeesuse Kolgata mäel risti lüüa. Jeesuse pooldajad uskusid, et Jeesus oligi kauaoodatud messias (kr.k. christos ­ salvitu). Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada. Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. Kristalsed ja nende tagakiusamine: Kristlased ­ Jeesus Kristuse õpetuse austajad. Kristlus (riskiusk) ­ Jeesus Kristuse õpetus. Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas. Kogudused ­ kristlaste ühendused, mida juhtisid piiskopid või presbüterid. Ristiusu levitajateks olid apostlid ­ rändjutlustajad. Apostel Peetrus tähtsustas kristlust, kui kõigi rahvaste ühendajad. Kogudused tegutsesid sageli katakombides ­ maa-alustes käikudes. Halvustati teisi jumalaid, mis tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu. Roomat tabanud õnnetustes süüdistati kristlasi.

Ajalugu → Ajalugu
208 allalaadimist
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Preestrite nõudel lasi Juuda provintsi asevalitseja Pontius Pilatus Jeesuse Kolgata mäel risti lüüa. Jeesuse pooldajad uskusid, et Jeesus oligi kauaoodatud messias (kr.k. christos – salvitu). Jumal saatis oma poja Maa peale, et oma kannatustega inimeste patte lunastada. Jeesus tulevat tagasi viimsepäeval, mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. Kristalsed ja nende tagakiusamine: Kristlased – Jeesus Kristuse õpetuse austajad. Kristlus (riskiusk) – Jeesus Kristuse õpetus. Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas. Kogudused – kristlaste ühendused, mida juhtisid piiskopid või presbüterid. Ristiusu levitajateks olid apostlid – rändjutlustajad. Apostel Peetrus tähtsustas kristlust, kui kõigi rahvaste ühendajad. Kogudused tegutsesid sageli katakombides – maa-alustes käikudes. Halvustati teisi jumalaid, mis tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu. Roomat tabanud õnnetustes süüdistati kristlasi.

Ajalugu → Ajalugu
111 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun