plahvatus jne.); 5.) määratakse ohustatute ring: inimesed, vara, keskkond jne.; 6.) hinnatakse tagajärgi: mürgitus, põletus, surm jne (riskipilt); 7.) hinnatakse viiepallisüsteemis riski inimese tervisele ja elule, keskkonnale, varale; arenemise kiirus; 8.) hinnatakse riski tõenäosust; 9.) milline on riskiobjektide prioriteet, milliseid ressursse vajatakse õnnetusega toime tulemiseks; koos eelmisega moodustavad riskiobjektide järjestuse- riskimaatriksi; 9.) kommentaarid. III aste: 1.) ohustatud objekti riskifaktori arvestuskaardi koostamine; 2.) tegevusplaanide koostamine avariiolukorras; 3.) individuaalkaitsevahendite ja saastekontrollimõõtevahendite kasutamise tagamine; 4.) esmaabi ja meditsiiniline teenindamine; 5.) ettevõttesisene väljaõpe ja varustus; 6.) abi planeerimine päästeteenistuselt (112). 4. Riski suuruse hindamise valem.
haiguste ennetamiseks ning seeläbi muuta töökeskkond töötajale ohutumaks. Riskianalüüs on läbi viidud Mäetaguse Mõisa SPA-hotelli restoranis, köögis ja laoruumides, järgides koka ametijuhendit, ettevõttes olemasolevat riskianalüüsi ja kasutades olemas olevaid ohutusjuhendeid ning juhindudes kursuse loengumaterjalidest ja Tööelu portaalist www.tooelu.ee. Riske hinnnati standardi BS 8800 riskimaatriksi alusel. Hotelli restorani köögis töötab 2 kokka, 2 abikokka ja hommikusöögikokk, kelle tervist mõjutavad ohutegurid on müra, õhutemperatuur ja liikumine, sundliigutused ja asendid, kukkumisoht jms. 1. RISKIANALÜÜSI METOODIKA Riskianalüüs on teostatud vaatluse käigus tööruumide eripära, töövahendeid ning töökorraldusest tuleneva tervisele võimaliku kahju tõenäosust ja tagajärgi arvesse võttes
põhjustada vaimset pinget ja tööstressi. Riski tase: I Tervisekahjustuse vältimise meetmed: toodete vahetamine vahelduse mõttes, koolituste korraldamine, puhkepauside tegemine. KOKKUVÕTE Arvan, et telefonimüüja ametikohal on piisavalt head tingimused töötamiseks, kõik on sätitud nii, et oleks töötajale väheohtlik ja ei kahjustaks eriti töötaja tervist. Tööruumis esineda võivate ohutegurite riskitasemete määramisel (vastavalt Briti standardi BS 8800 riskimaatriksi järgi) selgus, et riskide tasemed on I ja II. Järelikult I taseme vähese riski puhul kirjalik dokumentatsioon ei ole vajalik, II taseme - vastuvõetava riski puhul ohuteguri riskitaseme vähendamine ei ole kohustuslik, kuid tuleb pidevalt jälgida. Järgida kõiki töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid, ohutusjuhendeid teostatava töö ja kasutatavate seadmete kohta. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Masina ohutuse seadus. Riigikogu seadus Vastu võetud 10.12.2008; jõustumine 29.12
Vabariigi Valitsuse määrusest vastu võetud 20.03.2001 nr 105 ,,Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" Bioloogilised ohutegurid: Bioloogiliste ohutegurite terviseriski hindamisel lähtuti VV 05.05.2000. a määruses nr 144 ,,Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" kehtestatud nõudeid. Riskitaseme hindamisel kasutati riskimaatriksi. Joonis 1. ETTA juhendi riskimaatriks 16 17
Metoodika koosneb enamasti 3-7 etapist. 6. Riski hindamise metoodika etapid standardi EN 31010 alusel. Riskituvastus Riskide analüüsimine o tagajärgede hindamine o tõenäosuse hindamine o kontrollmehhanismide hindamine o riskitaseme määratlemine Riski tasemehindamine (kaalumine) 7. Riskianalüüsi hargmikmeetodid. Hargigmeetodid on vea- ja sündmusepuu ning ristlipsanalüüs. 8. Riski hindamine maatriksmeetodil. Riskimaatriksi põhimõte on see, et järjest hinnatakse kõiki ohutegureid. Iga ohuteguri korral püütakse otsustada, kui tõenäoline on selle mõjule pääsemine Väga kõrge risk: Need hädaolukorrad, mis langevad väga kõrge riskiklassi lahtrisse on esmased või kriitilised ning nendeks tuleb koheselt valmistuma hakata. Neil on küll keskmisest kõrgem tõenäosus, ent nendesse tuleb suhtuda kui kõrge prioriteediga hädaolukordadesse
Riski maatriks-riskide hindamise põhiline abivahend, selle ridadel iseloomustatakse algsündmuse realiseerumise tõenäosust. Tavaliselt kas. Esinemissagedusena statistilise analüüsi abil saadus suurust, nende puudumisel eksperthinnangut. Tehnilistest ja looduslikest pühjustest kk õnnetuste korral on võimalik kasutada kogemuslikke tõenäosusi, kuid kk riski korral mille pühjustab mingi harva esinev mõjur on võimalik ainult eksperthinnanguid kasutada TABEL Riskimaatriksi veerud iseloomustavad õnnetuse tagajärgede raskusastet a-st e-ni muutuvad tagajärjed järjest raskemaks. e- algsündmused kus õnnetuste tagajärjed võivad olla inimelu või kk osas katastroofilised d- õnnetuste tagajärjed võivad olla rasked, kuid suudetake pk jõududega toimetulla c-tagajärjed võivad olla rasked kuid olukorraga saab hakkama ettevõtte päästeüksus. b- tagajärjed elu, kk või vara suhtes on piiratud, kaastakse lähedasi päästetöödesse
klienditeenindajal väga suur kokkupuude kuvariga töötades. Töökoha hindamisel on lähtutud Vabariigi määrusest nr 362, 15.11.2000 Kuvariga töötamise töötervishoiu- ja tööohutuse nõuetest. (Riigi Teataja, 2002) 6 7 2. RISKIHINDAMISE MUDELI TUTVUSTUS, RISKIMAATRIKS JA RISKITASEMETE ISELOOMUSTUS 2.1. Riskimaatriks Riskianalüüsi koostamisel olen kasutaud Briti standardi maatriksit BS 8800:2004. Riskimaatriksi järgi tehakse kindlaks riski tase tulenevalt ohutegurite tõenäosusest ja tagajärgede tõsidusest, mis on jaotatud kolmele tasemele. Väga ebatõenäoliseks ohuteguri ilmnemiseks peetakse, kui töötaja ei puutu kordagi töötamisel riskiga kokku. Võimalikuks peetakse ohutegurit, mis ilmneb töötamise aja jooksul paar korda ning tõenäoliseks, kui ohutegur võib ilmneda korduvalt. Maatriksi kohaselt jagatakse riskid tasemetesse I-V
4) riskimaatriksist; 5) riskianalüüsi kokkuvõttest. (2) Riskianalüüsi koostamise etapid on: 1) elutähtsa teenuse kirjeldamine; 2) elutähtsa teenuse osutamise kriitiliste tegevuste väljaselgitamine; 3) kriitiliste tegevuste ressursside määratlemine; 4) kriitiliste tegevuste katkestuste tagajärgede hindamine; 5) kriitilisi tegevuste katkestusi põhjustavate ohtude kirjeldamine; 6) kriitilisi tegevuste katkestuste esinemise tõenäosuse hindamine; 7) riskimaatriksi koostamine. (3) Elutähtsa teenuse osutaja võib kooskõlastatult elutähtsa teenuse korraldajaga sõltuvalt teenuse osutamise eripäradest kasutada riskianalüüsi koostamise etappide läbimiseks käesolevast juhendist erinevat rahvusvaheliselt kasutusel olevat riskianalüüsi koostamise juhendit. § 5. Elutähtsa teenuse kirjeldamine (1) Elutähtsa teenuse osutaja sõnastab elutähtsa teenuse osutamise eesmärgi ja toob välja
Esmane numeratsioon võib tuleneda analüüsitava hädaolukorra järjekorrast või raskusastmest. Järjekorranumber on jääv ning see ei sõltu hilisematest riskiklassi muudatustest või uute ohtude tekkest. Kui analüüsitavate hädaolukordade arv on suur, siis võib 65 eelnevalt koostada kindla grupi (ühe hädaolukorra ohud või kindel valdkond) kohta eraldi maatriksi [22, lk 7]. Pärast riskimaatriksi koostamist on mõistlik iga hädaolukorra kohta koostada riskianalüüsi ankeet, milles tuuakse välja eelnevalt analüüsitud tagajärgede kahjude alusel hädaolukorra tagajärgede koondhinnang ning hädaolukorra tagajärgede lühike kirjeldus. Andmeturbe ja serveriruumi ohtude hindamiseks on suureks abiks Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse välja töötatud "Infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteem ISKE rakendusjuhend". Tähelepanu tuleb pöörata ISKE poolt
annaabi.ee 
