C. mõlemale ülalnimetatuist. D. ei kummalegi ülalnimetatuist. C 5. Kui inimesed ostavad esmaturul (emiteerimisel) aktsiaseltsi ABC aktsiaid, siis läheb nende raha peamiselt A. ABC aktsiaseltsi. B. börsimaakleritele. C. mõlemale ülalnimetatuist. D. ei kummalegi ülalnimetatuist. B 6. Pank nõuab laenu andmisel laenu võtjalt oma finantseeringut. Millest ei sõltu omafinantseeringu nõutav suurus? A. Äriprojekti riskantsusest.. B. Laenaja usaldusväärsusest panga silmis. C. Kehtestatavast intressimäärast. D. Laenutagatise väärtusest. A 7. Inimesed, kes investeerivad oma säästud aktsiatesse A. teenivad raha, kui neil lõpuks õnnestub aktsiad müüa kallimalt, kui nad alguses nende eest maksid. B. saavad tasu oma investeeringu eest ainult siis, kui firma maksab dividende. C. on teinud väga väikese riskiga investeeringu; D
2. Erinevalt laenust võib liisingu olla näiteks vara jääkväärtus, millega ostetakse ese liisingu lõpul välja. 3. Omapanus on pangalaenul suur, liisingul väike 4. Kasutusala on pangalaenu puhul ükskõik mis, aga liisingu puhul ainult see, milleks see võeti 5. Liisingul tulevad käibemaksud juurde, laenu puhul ei tule Ettevõtte finantseerimine slaid 18. 16. Laenuintressimäära kujunemine lähtutakse eelkõige kliendi riskantsusest, mida riskantsem klient, seda suurem riskipreemia pannakse (riskantne suurem kui kasutatakse tagatisena) Kõigepealt määratakse baasintressimäär (koosneb panga enda krediidiressursi hinnast, nt EURIBOR vms + panga nõutav tulunorm protsentides). Seejärel tuleb projektianalüüsist tingitud riskilisand või aland (arvestatakse nii süstemaatilisi kui mittesüstemaatilisi riske). Eelkõige lähtutakse kliendi riskantsusest. Mida riskantsem klient, seda kõrgem riskimarginaal.
minimaalne tasu; Avansimäär 60-90 % faktoorile esitatud arvest; Arve käitlustasu, töötlustasu, komisjonitasu 0,1-1,5% arve summast, võib-olla kehtestatud minimaalne tasu; Maksetähtaeg- faktooringu kliendi ja faktooringuvõlgniku vahelises lepingus, faktoor määrab üldtingimuse (nt kuni 120 päeva maksetähtaeg ostjale) Intressimäär oleneb kliendi finantsseisust, tehingu riskantsusest, tehingu valuutast; Krediidikindlustustasu sõltub faktooringuvõlgniku risikastmest. Faktooringulepinguga kohustub üks isik loovutama teisele isikule rahalise nõude kolmanda isiku vastu. Lühiajaliste kohustuste eelised: võimalik ajastada, ajalooliselt on lühiajalise finantseerimise intressimäär olnud madalam pikaajalisest, olukord on muutunud ja peaeguseks on lühiajaliste laenude hind kallim kui pikaajalistel või peaaegu võrdne..
pakuvad võimalikult väikese riski juures võimalikult suurt tulu. Peab oluliseks riskide hajutamist ning passiivset investeerimist, kuna turud on efektiivsed ja ükski osaline ei suuda pikaajaliselt turgu lüüa. Portfelliriski on võimalik vähendada valides sinna sellised investeeringud, milliste omavahelised korrelatsioonid on nõrgad ja kõikumised on erisuunalised. Aktsiate hoidmisega portfellis on võimalik hajutada peaaegu pool nende riskantsusest, kusjuures efekt toimib juba 20-30 aktsiaga portfelli korral. 7 Märksõnad: passiivne investeerimine, hajutamine, efektiivsuspiir, standardhälve Efektiivsuspiir- parimad tulu ja riski kombinatsioonid 33. Miks portfelliteooria toetab passiivset investeerimist? Turud on efektiivsed, ükski osaline ei suuda pikaajaliselt turgu lüüa. 34. Mis on spetsiifiline ja süstemaatiline risk? Kuidas need riskid on seotud investeeringult
finantsturud esmasturgudeks ja järelturgudeks. 41. Aktsiad on omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis liigitatakse eelisaktsiateks, lihtaktsiateks, täisaktsiateks. Aktsiaid on omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis liigitatakse eelisaktsiateks, lihtaktsiateks. Ettevõtte rahanduse 3. loengu teemadel koostatud valed väited (tavalises kirjas) ja neile antud õiged väited (kursiivis) 1. Intressimäär ei olene kliendi finantsseisust, tehingu riskantsusest, tehingu valuutast. Intressimäär oleneb kliendi finantsseisust, tehingu riskantsusest, tehingu valuutast. 2. FIFO meetod ehk lihtjärjekorrameetod, s.t. viimane ost müüakse esimesena ära, ehk varud hinnatakse esimesena sissetulnud hinnas. FIFO meetod ehk lihtjärjekorrameetod, s.t. esimene ost müüakse esimesena ära, ehk varud hinnatakse viimase sissetuleku hinnas. 3. Käibekapital on käibevara ja pikaajaliste kohustuste vahe. Käibekapital on käibevara
väikese riski juures võimalikult suurt tulu. Peab oluliseks riskide hajutamist ning passiivset investeerimist, kuna turud on efektiivsed ja ükski osaline ei suuda pikaajaliselt turgu lüüa. Portfelliriski on võimalik vähendada valides sinna sellised investeeringud, milliste omavahelised korrelatsioonid on nõrgad ja kõikumised on erisuunalised. Aktsiate hoidmisega portfellis on võimalik hajutada peaaegu pool nende riskantsusest, kusjuures efekt toimib juba 20-30 aktsiaga portfelli korral. Hajutamine – oma portfelli erinevate väärtpaberite lisamine. Kuna enamasti käituvad väärtpaberite hinnad üksteise suhtes erinevalt, võimaldab hajutamine saavutada võrreldava tasemega tootluse palju efektiivsemalt (odavamalt) kui üksikusse väärtpaberisse investeerides. Spetsiifiline risk - ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk. See kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb
kapitali 23562 t. krooni. Kapitali kaalutud keskmine hind oli seega 10,7%, (0,514*14) + (0,486*7,4). · EVA = 5330 0,107* 23562 = 2809 t. krooni Andres Laar 2008 2007 VÄÄRTUSJUHTIMINE · EVA suurendamise võimalused -kasumi suurendamine -investeeritud kapitali vähendamine. Väärtusloome reegel: Projektid (hoolimata nende riskantsusest), mis teenivad kapitali hinnast suuremat tulusust, loovad väärtust! Andres Laar 2008 2007 KUIDAS SUURENDADA KASUMIT Tõs ta hinda KASUM S uure ndada m ahtu KASUM Kulude alandam ine Müük
lihtaktsia). Kui võlakirjad teatud ajal aeguvad, siis eelisaktsial tähtaeg sarnaselt lihtaktsiaga puudub. Võlakirja omanik on kreeditor, aga nii lihtaktsia kui ka eelisaktsia omaja on ettevõtte omanik. Erinevalt lihtaktsionärist ei saa eelisaktsionär ettevõtte juhtimisse sekkuda ja tal ei ole hääleõigust. Samas peab eelisaktsionäridele maksma fikseeritud dividende. See aspekt teeb eelisaktsia lihtaktsiast vähem riskantseks instrumendiks. Eelisaktsiate tulumäär jääb lähtuvalt riskantsusest võlakirjade ja lihtaktsiate vahepeale. Eelisaktsiate puhul on üheks aktuaalsemaks küsimuseks dividendid ja nende maksustamine. Näiteks Ameerika Ühendriikides on eelisaktsiate dividendid maksustatavad, aga Eestis mitte. Eelisaktsiate dividendid makstakse välja pärast ettevõtte tulumaksu tasumist, kuid enne lihtaktsionäridele dividendide väljajagamist. Ettevõtte likvideerimisel makstakse eelisaktsionäridele nende dividendid välja pärast võlakirjaomanike nõuete rahuldamist