läänimees see talupoeg lex salica tavaõiguste kogu, mis loodud Saali frankide valitsemiseks varakeskajal kuningas Chlodowech Ivalitsemisajal islam üks usutunnistuse liikides, kus jumal on Allah Vallhalla langenud sõdurite saal majordoomus kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem lään kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara vasall see talupoeg ripuaari frangid frankide jaotus: ripuaari frangid ja saali frangid ariaanlus õpetus, mis eitab Kristuse jumalikku päritolu lääniisand selle maaomanik sakrament Kristuse seatud püha toiming, milles Jumal annab oma Sõna ja sellega ühendatud kiriklike atribuutidega meile armu, mille Kristus on ära teeninud · Millal ja kelle vahel sõlmiti Wormsi konkordaat ( kokkulepe)? Mida see sisaldas? Sõlmiti 1122. aastal Heinrich V ja paavsti Calixtuse II vahel
511) Kirde-Gallia vallutamist, kus valitses rooma suurnik Syagrius, endine Rooma keisri asevalitseja. Chlodovech purustas 486.a. Sygariuse väed Soissons'i lähedal ja vallutas maa kuni Seine'i jõeni, hiljem aga laiendas frankide valdusi kuni Lore'ini. Frankide vallutusi teostasid algul üksikud hõimud aga kui Chlodovech oli suurema osa Galliast vallutanud kõrvaldas ta teised hõimukuningad algul saali, hiljem ripuaari frankide ja ühendas kõik frangid oma võimu alla.1 Chlodovechi valitsemise ajalugu on võrdlemisi üksikasjalikult üles märgitud Tours'i piiskop Gregoriuse raamatus ,,Frankide ajalugu", mis on kirjutatud veidi hiljem, IV saj. teisel poolel. Chlodovech püüdis vallutada ka Burgundiat ent ei saanud selle ülesandega hakkama ja leppis oma mõju levitamisega Burgundia kuningakojale, kosides endale naiseks Burgundia kuninga tütre Chlotilde, kes oli kristlane.
Kent (jüüdid); Northumbria, Mercia, East-Anglia (anglid); Essex, Sussex, Wessex (saksid). Pärast Northumbria ülemvõimu 7. saj saab 8. saj juhtivaks Mercia, kelle mõjuvõim laieneb kuni Cornwalli ja Walesini. Põhjagermaanlased ei lahkunud oma asualadelt Skandinaavias ja Jüütimaal. Reini ja Elbe vahelisel alal kujunesid välja järgmised saksa hõimud, mis tekkisid mitmete hõimude ja hõimukildude segunemisel ning ühinemisel (hõimuliidud): alemannid, saksid, frangid (saali, ripuaari, Moseli ja Maini frangid, hatid), hiljem tüüringid ja baierlased. Germaanlaste riigid kuni 486 a. Germaanlaste riigid u 526 a. Germaanlaste poolt maha jäetud ala Elbest idas astasid slaavlased. Arheoloogid on varaste slaavlastega seostanud mitut rauaaja kultuuri (Oksywie, Przeworski, Zarubintsõ, Tsernjahho-vi), aga üksmeelel ollakse alles 5.-7. saj levinud Praha kultuuri suhtes. Alates 6
liguurid on hakatud nimetama gallialasteks. Ühtset riiki neil ei tekkinud. Caesari vallutus viis Gallia keldi tsivilisatsioonist ladina tsivilisatsiooni toimealasse. 3 saj ilmusid frangid. Esimest korda märgitakse seda germaani hõimu rooma allikates 238.aastal. peamiseks frankide varasemat ajalugu kirjeldanud kroonikuks oli 6. Saj elanud Tours'i piiskop Gregorius, kelle järgi jagunesid frangid kaheks suureks koosluseks: saali frankides ja ripuaari frankideks. 253.aastal tungis frankide ja alemandide hõimulitt üle Gallia piiri ning 3 saj lõpuks olid frnagid asunud Reini Rooma-poolsele kaldale. 5 sajandi lõpul ja 6 saj algul, kui kuningaks oli Chlodovech Merovechi sugukonnast (481-511), kelle järgi sai nime ka Merovingide dünastia, haarasid frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Frankide oluline ajaloo pöördepunkt, mis ka Chlodovech I võimu märkimisväärselt kindlustas, oli ristiusu vastuvõtmine 496.aastal
tähistasid tähed) · Keskkool 6-7 aastat grammatika, retoorika, matemaatika, füüsika · Ülikool/ kõrgem õppeasutus - Konstantinoopolis riigikool aastal 425 + vaimulikud kõrgemad õppeasutused Kirjandus- hagiograafiad (pühakute elulood) Kunst- dekoratiivsus ja pidulikkus ning värvi. Idamaade mõju- mosaiigid (ikonoduulid ja klastid!) Kuppelkirikud- Haigia Sophia katedraal Frangi riik Erinevad hõimud- ripuaari frangid (kaldaäärsed frangid) ja saali frangid (mereäärsed frangid) Põhiperioodid: · iseseisev keltide Gallia: kuni 1. saj. eKr (Caesari vallutusteni) · Rooma-Gallia:1. saj. II pool 3. saj. · Merovingide Gallia: 5.-8. saj · Karolingide Gallia: 8.-10. Saj Merovingide Gallia- Chlodovech I (Clovis I) 466/481-511 · oskas valida liitlasi: idagootide kuningas Theoderich Suur, burgundid jt; kasutas ära teiste pakkumised
Alemannid Nemad kehtestasid romaani ja germaani keelte vahelise piiri. Alemannid erinevad eelnevalt nähtud rahvastest. nad säilitasid oma germaani keele. Nad ei assimileerunud ega ei võtnud omaks ladina keelt ja selle tõttu kõik see, mis on alemanni on jäänu germaani keelseteks aladeks. Frangid .. on ainukesena need, kelle kuningriik jäi ka püsima. Reini jõe põhjaosas, Reinist idas. Frangid jagunesid kahte suuremasse rühma- need, kes asustasid jõe kaldaid- ripuaari fangid ja need kes asustasid suudmealasid- saali frangid. 5. sajandil nad ületasid Somme'i jõe ja asusid Põhja-Prantsusmaa aladale. See kõik toimus frankide kuninga Chlodovech'i (Clovis 482-511) juhtimisel. Teda peetakse ka Prantsusmaa esimeseks kuningaks. Clovis oli esimene kuningas Merovingide dünastiast. Merovingid on Prantsusmaa esimene dünastia. Karl Suur oli Karolingide dünastiast (kestis 8.saj lõpp- 9. saj lõpp). Aastal 800 lasi Karl Suur ennast keisriks kroonida
Tema ajal eksisteeris veel senat ja Colosseumis peeti etendusi. Idagoot-Irföderaat-Itaaliatung-läänegoodikunn-goodid roomlased Langobardid. Germaani hõim, kes tungis 568 Itaaliasse (tol ajal Bütsantsi ehk Ida-Rooma käes) ja vallutas ajapikku Põhja- ja Kesk-Itaalia. Nad lõid seal oma riigi. 773-774 Frangi kuningas Karl Suur vallutas Langobardide riigi. Chlodowech I (valitses 481-511)Tournai ümbruse frankide kuningas. 482 sai ripuaari frankide kuningaks. Ta lasi tappa kõik teised frankide kuningad. Nii sai temast frankide kuningas ja FRANGI RIIGI RAJAJA. Võttis vastu roomakatoliku usu (oma katoliiklasest naise õhutusel), mistõttu ta sai paavsti toetuse ja samas ka ettekäände teiste germaanlastega sõdida. Nimelt olid muud germaani hõimud ariaanlikud kristlased. 506 lasi kirja panna saali õiguse (Lex Salica). Vallutas Põhja-Gallia, alemannid ja Akvitaania.
annaabi.ee 
