tsütoskelett, kloroplast Organellide arv vähem rohkem Kuuluvad rühmad bakterid Protistid, taime-, looma-, seenerakud 3.Ainu ja hulkraksed Ainuraksed: kingloom, ripsloom, amööb, vullvetikas, pärmseen (toituvad, hingavad, kasvavad, paljunevad) Hulkraksed: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad, putukad, seened 4.Loomarakk Ribosoomid Tekivad tuumakeses. Koosneb RNAst ja Sünteesib valke valgust, pole membraane, kõige väiksem
imendusfunktsiooni rikkeid. Väljakujunenud lamblioos tekitab ka kesknärvisüsteemi, südame- vereringeelundkonna ja maksa kahjustusi. 8) TRIHHOMOONAS def. Inimese parasiit, loomviburloom elutseb: kuse- ja suguteedes levib: sugulisel teel põhjustab: kahjustusi epiteelkoes 9) KOLI PUSARAKE e. Käärsoolebalantiid def. Inimese ja imetajate parasiit, ripsloom elutseb: jämesooles (Eestis levinud peamiselt kodusigadel) põhjustab: haigestunud peremeesorganismi soole seinale kinnitudes söövitab ensüümidega rakuvaheainet ja põhjustab haavandeid. 10) TOKSOPLASMOOS def. Haigus, mida põhjustab tippeosloom toksoplasma. Toksoplasma arenemiseks on vajalik lõpp- ja vaheperemehe olemasolu. Haigestumine: Lõpp-peremehes kodukassis toimub parasiidi suguline paljunemine ja mittesuguline arengutsükkel
väiksem osaleb sugulise sigimise protsessis. Paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulist paljunemist nim. konjugatsiooniks, kaks ripslooma kinnituvad teineteise külge kõhtmiste pindadega, pelliikulid lahustuvad ja organismide tsütoplasmad liituvad. Koli pusarake käärsoolebalantiid, ülemaailmse levikuga inimse ja imetajate parasiit, elutseb peamiselt jämesooles, Eestis levinud kodusigadel. Käärsoolebalantiid on ainus inimesel parasiteeriv ripsloom, olles seejuures kõige suurem ainurakne parasiit. Ebasoodsates oludes moodustab koli pusarake paksuseinalisi tsüste mida haine inimene eritab väljaheidetega. Inimene nakatub tsüstidega, millest seedekulglas pärast kestade lagunemist kujunevad vegetatiivsed vormid. Toituvad jämesooles seedimata jäänud toidujäänustest, täkliseteradest. Organismi nõrgenemisel kinnitub sooleseinale nin hakkab tootma ensüüme, mis söövitab rakkudevahelist ainet, põhjustav haavandite teket
Viburid ja ripsmed on valgulised struktuurid. Koosnevad tubuliinist. Neil on väga korrapärane ülesehitus - ristlõikes 2+2X9. Vibur aitab rakul liikuda ning kindlustada tema olemist vesikeskkonnas. Vibur esineb paljudel bakterirakkudel ja ainuraksetel protistidel (viburloomadel). Eukarüootsete rakkude vibur toetub basaalkehale, mis on natuke teise struktuuriga, kui vibur ise (3X9), bakteritel basaalkeha ei ole. Osadel eukarüootsetel rakkudel on raku pinnal ripsmed (nt kingloom on ripsloom). Ripsmed on oma ehituselt viburiga sarnased, aga lühemad ning neid on palju rohkem. Ripsmed liiguvad taktis ning aitavad nii rakul edasi liikuda. NT inimesel on ripsepiteel hingamiselundkonnas, mis liigutab ses suunas, et hingamisteedesse sattunud tolmuosakesed liiguksid ülespoole ja inimene saaks nad välja köhida. Vakuool Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud rakusisesed struktuurid, millel on peamiselt mahutusfunktsioon
23. Tänaseks on Kambriumi meredes elanud foraminifeerid ja radiolaarid välja surnud: a) õige ; b) vale -Õige 24. Hõimkonda Ciliophora (Ripsprotistid) kuuluvad: a) Cl Heliozoa ; b) Cl Ciliatea -ÕIGE 25. Päikeseloomad elavad troopika meredes, Eestis neid ei ole: a) õige ; b) vale Õige(eestis sagedased) 26. Ripsprotistid paljunevad a) pooldudes ; b) konjugatsiooni teel .MÕLEMAD ÕIGED 27. Inimesel parasiteeriv ripsloom Balantidium coli koli pusarake tekitab haigust balantidioos 28. Kingloomal on kaitseks vaenlase vastu pelliikula all trihhotsüstid ehk paisatid 29. Kaladel parasiteerib ühtlasripsmeline Ichthyophthirius multifiliis kalasatikas 30. Lillekimpu meenutav ripsloomade kogum magevees kuulub perekonda Euplotes 31. Tippeosloomad elavad a) peamiselt meres ; b) peamiselt magevees ; c) eranditult loomade parasiitidena ÕIGE 32
23. Tänaseks on Kambriumi meredes elanud foraminifeerid ja radiolaarid välja surnud: a) õige ; b) vale -Õige 24. Hõimkonda Ciliophora (Ripsprotistid) kuuluvad: a) Cl Heliozoa ; b) Cl Ciliatea -ÕIGE 25. Päikeseloomad elavad troopika meredes, Eestis neid ei ole: a) õige ; b) vale Õige(eestis sagedased) 26. Ripsprotistid paljunevad a) pooldudes ; b) konjugatsiooni teel .MÕLEMAD ÕIGED 27. Inimesel parasiteeriv ripsloom Balantidium coli koli pusarake tekitab haigust balantidioos 28. Kingloomal on kaitseks vaenlase vastu pelliikula all trihhotsüstid ehk paisatid 29. Kaladel parasiteerib ühtlasripsmeline Ichthyophthirius multifiliis kalasatikas 30. Lillekimpu meenutav ripsloomade kogum magevees kuulub perekonda Euplotes 31. Tippeosloomad elavad a) peamiselt meres ; b) peamiselt magevees ; c) eranditult loomade parasiitidena ÕIGE 32
Laialt on levinud tähkjas vesikuusk, kaelus-penikeel, vähemal määral läik-penikeel ja mitmesugused mänd- vetikalised. Taimplankton Väga liigirikas on vetikatefloora: leidub soolalembeseid vetikaid, külmalembelisi arktilise ja alpiinse päritoluga liike. Üsna tugevasti esinevad sini-ja ränivetikate õitsemised, eriti silmapaistev on suure biomassiga Gloeotrichia echinulata õitsemine. 14. Järvedele iseloomulik loomastik. ainuraksed: viburloom, ripsloom. Käsnadest on järvekäsn ja tavaline jõekäsn Eestis üsna tavalised, mülleri jõekäsna on leitud Rõuge järvedest. Paelussid . zooplankton, pisikaan, hobukaan, apteegikaan, mateltigu, harilik keeristigu, kiil-labatigu, rändkarp, suur järvekarp, kiiljas jõekarp, vesikirbulised, aerjalalised, kirpvähk, jõevähk, vesiämblik, hooghännaline, vesikiil, hiigelkiil, sõudur, vesitriinu, tõmmuujur,
Ülemjooksul on vool kiire ja vesi külm, planktonit seal peaaegu ei ole, zoobentoses (põhjaloomastikus) domineerivad krenobiondid (külmades allikates elavad selgrootud organismid, nt ainuraksed, vähid, putukavastsed, kaanid, teod), tüüpilised kalad on jõeforell ja harjus. Kesk- ja alamjooksul on vool aeglasem ja vesi soojem, plankton ja bentos rikkalikumad. Kaladest nt karpkala. Ainuraksed: viburloom, ripsloom; Ümarloomad: keriloom; Limused: suur-järvekarp, kiiljas jõekarp, harilik keeristigu, rõõne keraskarp, napptigu, vesiking, jõe ematigu Üliharuldane „Punase raamatu“ liik ebapärlikarp on säilinud vaid ühes-kahes puhta mineraalainetevaese veega jões. Aeglase vooluga jõgesid asustavad harva harilik keraskarp ja tanukarp. Narva jões ja Emajões, Elva ja Pärnu jõe alamjooksul esineb rändkarp.
Koppvetikas (autotroof) Fotosünteesib Silmtäpp ja viburid. Trichomonas vaginalis heterotroof, parasiit, põhjustab trihhomonoosi. Lamblia (Giardia lamblia) ehk maksalutikas elutseb inimese peensooles ning põhjustab haigust nimega lamblioos. Trypanosoma levib tse-tsekärbestega, põhjustab unitõbe. Ripsloomad Ripsloomad... ... on keeruka ehitusega ainuraksed. Neil on püsiv kehakuju, kulgevad ripsmete abil. Elavad peamiselt magevees ja on heterotroofid. Tuntuim ripsloom on kingloom (sööb baktereid). 22 Soome laheski elutsev üherakuline ripsloom Mesodinium chamaeleon peab ainurakseid vetikaid nagu koduloomi - laseb neil mõnda aega oma kehas elada ja tarvitab nende toodetud suhkruid. Mõne nädala möödudes seedib ta vetikad ära ja hangib endale uued. Ta võib neelata nii punavetikaid kui rohevetikaid, sellest sõltub tema värvus.
Tuumade arv: · Teatud elu etapi tuum puudub. Näiteks erütrosüüdid loodetes.( vereloome eest vastutavad põrn ja punane luuüdi roides) · Ühes rakus üks tuum, valdav enamus päristuumseid rakke · Ühes rakus 2 tuuma: kingloomas, kahetuumsus(dikaarion) on omane teatud elu perioodil seentes · Ühes rakus palju tuumasi. Näiteks in. kehas skeleti- ja südamelihasrakud, paljudes ripsloomades(opaalloomas) ja inimesel parasiteeriv ripsloom koli pusarake( sealt saab selle). Tuuma ehitus: · Pealt katab tuuma tuumaümbris(vaata sisemembraanistik). · Tuuma sees on karüoplasma, kus on lahustunud kujul kromosoomid. · Kuid teatud kromosoomi lõikude koondumisel moodustuvad tuumakesed. Rakutuumas on tuumakesi 1-3. tuumakesed on ajutised strukduurid, enne raku jaugunemist kaovad ära, tuumakestes toimub ribosoomi RNA süntees. Sünteesitud ribosoomi RNA läheb tuumast välja tuuma spooride kaudu.
annaabi.ee 
