2. Kuidas tekib nägemisaisting? 1. Valguskiired läbivad sarvkesta, vesivedeliku ja silmaava ning langevad läätsele ja murduvad seal. 2. Murdunud kiired läbivad klaakeha ja langevad võrkkestale kus tekib ümberpööratud ja vähendatud kujutis. 4. Kepikestes ja kolvikestes tekib erutus mis kandub mööda nägemisnärvi suuraju nägemiskeskusesse. 3. Millised muutused toimuvad silmas lähedale ja kaugele vaadates? Lähedale vaadates on ripslihased pingul ja lääts kumer. Kaugele vaadates on ripslihased lõtvunud ja lääts on lame. 4. Millised muutused toimuvad silmas valgustugevuse muutumisel? Hämaras on silmaava suur ja eredas valguses on silmaava väike. 5. Kuidas ja millal näeme värviliselt ja mustvalgelt? Heas valguses näeme kolvikestega ja värviliselt. Nõrgas valguses näeme kepikestega ja must-valgelt. 6. Millest tuleneb lühinägelikkus ja kaugnägelikkus, millised prillid aitavad?
Meel-on võime infot vastu vtta(ntks, nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) meeleelundid- infot vastuvõttev elund(nt. Silmad, kõrvad, keel, nina, nahk) Kõvakest(valget värvi, kaitseb silmamuna) soonkest(sisaldab veresooni, varustab silma rake hapniku ja toitainetega) võrkkest(katab silma tagaosa seestpoolt, võtab vastu valgusärritusi) kollatähn(kõige suurema nägevusteravusega) nägemisnärv (yhendab silma peaajuga) klaaskeha (syltjas, täidab silma sisemust) ripslihased(lõtvuvad ja tõmbuvad kokku, olenevalt kas vaatame lähedale või kaugele) sarvkest (läbipaistev, suunab valguskiired järgmistele silmaosadele) vikerkest(sisaldab pigmenti, sellest sõltub silmade värvus) lääts(sarnaneb kujult ja funktsioonilt luubiga, kumer või lame) silmaava(suurus reguleeritav, reguleerib silma langeva valguse hulka) pimetähn(koht, mis "ei näe", seal ei ole valgustundlikke närve) Hertsides mõõdetakse võnke sagedust. Sagedus- näitab heli kõrgust...
· Sarvkest- katab silma eespoolt. Valguskiired tungivad läbi selle. Sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. · Silmaava ehk pupill- vikerkesta keskel paiknev must ava, kust liigub valgus läbi. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus. · Vikerkest ehk iiris- sisaldab pigmenti, millest olenb silmade värvus. Asub ümber pupilli. · Silmalääts- luubile sarnane põhifunktsioon. Läätse ümbritsevad ripslihased, mis muudavd silmaläätse kuju. Läätse kuju muutub sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Lääts muutub kumeramaks või lamedamaks. · Klaaskeha- moodustub silma sültjast sisemusest. · Võrkkest- katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. · Kolvikesed ja kepikesed- võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud. Kolvikesed
Väga austatud Terje! Meie, silmad muretseme sinu hiliste öötundide arvelt lugemise pärast. Meile ei meeldi oma kaastöötajatele ületndide eest maksta ja kui asi nii jätkub hakkavad nad streikima. Nimelt ripslihased peavad aina enam pingutama läätse, hämaras lugemise tõttu ning kuna meie ei jaksa neile maksta lakkavad nad töötamast. Teiseks, meie tiptunni ajal, mil sa loed autos. See on kohutav! Me ei jaksa nii kiirsti valgusele reageerida kui kiiresti jõuad sa juba raputatud saada. Me oleme õhtuks nii läbi. Ja siis ei jää meil muud üle kui valutada, et sulle mingilgi määral märku anda, et meilgi väsimus peal. Aga kus sa sellega? Nii kui oled autost välja saanud, lähed tuppa ja viskad end siruli diivanile ning lülitad teleka puldist sisse, peale selle et sa kulunud numbreid puldilt pingsalt uurid, vaatad sa vähemalt paar tundi värvide mängu, tulede näol telekast. Ja et midagi nägemata...
Teravaks nägemiseks on oluline, et lääts ja sarvkest murraksid valguskiiri nii, et need langeksid täpselt võrkkestale. Võrkkest saadab info ajju. Lühinägelikkuse puhul on aga sarvkest keskelt liiga õhuke ja kumer ning ebaühtlane või silmamuna on liiga pikk ja kiired koondatakse liiga vara. (Joonis 2.) Võrkkestale jõuavad uuesti hajunud kiired ja nägemine on hägune. Joonis 2. Silmas kinnituvad läätse külge väikesed ripslihased, mis muudavad läätse kumeramaks või lamedamaks vastavalt objekti kaugusele silmast. Seda nimetatakse akommodatsiooniks. Kui silmad peavad pikka aega vaatama samale kaugusele, nagu seda juhtub lugedes või arvutiga töötades, tekib ripslihastes kramp ning nad ei suuda enam lõdvestuda. Silm ei suuda enam erinevas kauguses esemete kujutisi võrkkestale projekteerida ning kujutised jäävad hägusteks. Selline seisund võib süvendada lühinägelikkust ning seetõttu on hea, kui
Need rakud asuvad võrkkestal – koekihil, mis vooderdab silmapõhja. Kuid enne seda, kui valgus võrkkestani jõuab, läheb vaja mitmeid mehhanisme, et reguleerida fotoretseptoriteni jõudvat valgushlka ning tagada selge ja teravalt fokuseeritud võrkkesta kujutis. Nägemine, see mida tajume silmade abil - sõltub suuresti meie füsioloogilisest aparatuurist – oluline on muuhulgas läätse kuju, mida reguleerivad silma ripslihased (suruvad kokku või laiendavad). Müoopia – lühinägelikkus (silm on liiga “lai” – lääts ei laiene piisavalt) Hüperoopia – kaugnägelikkus (silm on liiga “kitsas” – lääts ei kumerdu) Katarakt (hallkae) – läätse tuhmumine 13. Võrrelge trikromaatilist ja vastandprotsesside teooriat värvide eristamisest! Kumb teooria kehtib? Trikromaatiline teooria (Thomas Young ja Hermann von Helmholtz) – värvuste nägemine
Kordamine 1. Luud ja liigesed ül: tugifun., vereloome (luuüdi), elundite kaitse, liikumine, min.ainete ainevah. luud: kolju: ajukolju -- otsmiku-, oimu-, kiiru-, kukla-, sõel- (ülem. ja keskm. karbik), kiilluu (vastsünd. lõgemed, täiskasv. luust. - tek. õmblused) ja näokolju -- sarna-, nina-, ülalõua-, alalõua-, pisara-, sahk-, keele-, suulaeluu, alum. ninakarbik lülisammas: kaela-, rinna-, nimme-, ristluu-, õndraluuosa; kaela- ja nimmelordoos, rinna- ja ristluuküfoos; 1. kaelalüli- atlas e kandelüli, 2. kaelalüli- aksis e telglüli; 7-12-5-5-3/5 rindkere: roided (12) -- pärisroided 1.-7., ebaroided 8.-10. (kinnit. 7. külge), vallasroided 11.-12. (kinnit. lihaste külge), rinnak õlavööde: abaluu, rangluu ülajäse: õlavarreluu, küünarluu (mediaalne), kodarluu (lateraalne), randmeluud (8 tk, 2 rida) -- trapets-, trapetsoid-, kuu-, lodi-, hernes-, kolmkant-, päit-, konksluu, kämblaluud (5), sõrmel...
Nähtav valgus on inimsilmaga registreeritav elektromagnetkiirgus, see on energia, mida kiirgavad ja neelavad laetud osakesed, mis levivad lainetena ruumis. Valguslaine parameetrid: lainepikkus (värv; mõõtühikuks on nanomeetrid – nm; sageduse ühikuks on Hz) ja amplituud (heledus; valgusvoo mõõtühikuks on luumenid - lm) Nägemine, see mida tajume silmade abil - sõltub suuresti meie füsioloogilisest aparatuurist – oluline on muuhulgas läätse kuju, mida reguleerivad silma ripslihased (suruvad kokku või laiendavad) Müoopia – lühinägelikkus (silm on liiga “lai” – lääts ei laiene piisavalt) Hüperoopia – kaugnägelikkus (silm on liiga “kitsas” – lääts ei kumerdu) Katarakt (hallkae)– läätse tuhmumine Pupilli refleks - autonoomse närvisüsteemi refleks – pupilli ava suurenemine/vähenemine iirise abil (iiris ehk vikerkest = silmalihaste kogum) Parasümpaatiline stimulatsioon või ere valgus (sulgurlihaste kokkutõmme) – mioos
vesivedelikuga täidetud silma eeskambrisse ja sealt läbi vikerkestas oleva silmaava e. pupilli, vesivedelikuga täidetud tagakambri ning läätse geeljasse klaaskehasse ja selle taga olevatele fotoretseptoritele. Kui sarvkesta kumerus on alati ühesugune, siis läätse kuju on muudetav ripslihaste abil. Kaugemate esemete vaatamiseks lääts lamendub ja lähedaste esemete vaatamiseks kumerdub ja tema optiline tugevus kasvab.. See toimub ripslihaste kontraktsiooni abil. Vananedes muutuvad ripslihased vähem elastsemaks ja seega on raskem saavutada läätse sfäärilist kuju. Läätse kohandamist eri kaugusel olevate esemete vaatamiseks nimetatakse silma akommodatsiooniks. Võrkkest pärineb neuroektodermist nagu peaajugi ja on seetõttu on oma iseloomult rohkem kesknärvisüsteemi kui perifeerne osa. Võrkkest koosneb 5 tüüpi rakkudest: 1) fotoretseptorid (kepikesed kohanenud hämaruses nägemiseks ja kolvikesed kohanenud päevavalguses nägemiseks, kuju ja värvuse eristamiseks)
eeskambrisse ja sealt läbi vikerkestas oleva silmaava e. pupilli, vesivedelikuga täidetud tagakambri ning läätse geeljasse klaaskehasse ja selle taga olevatele fotoretseptoritele. Kui sarvkesta kumerus on alati ühesugune, siis läätse kuju on muudetav ripslihaste abil. Kaugemate esemete vaatamiseks lääts lamendub ja lähedaste esemete vaatamiseks kumerdub ja tema optiline tugevus kasvab.. See toimub ripslihaste kontraktsiooni abil. Vananedes muutuvad ripslihased vähem elastsemaks ja seega on raskem saavutada läätse sfäärilist kuju. Läätse kohandamist eri kaugusel olevate esemete vaatamiseks nimetatakse silma akommodatsiooniks. Võrkkest pärineb neuroektodermist nagu peaajugi ja on seetõttu on oma iseloomult rohkem kesknärvisüsteemi kui perifeerne osa. Võrkkest koosneb 5 tüüpi rakkudest: 1) fotoretseptorid (kepikesed kohanenud hämaruses nägemiseks ja kolvikesed kohanenud päevavalguses nägemiseks, kuju ja värvuse eristamiseks)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
