Arvatakse, et sillaehituskunst jõudis Eesti aladele 13. sajandi paiku ristisõdijate vahendusel. Esimesena kirjeldas tolle aja kindlustesse viivaid sildu Läti Henrik. Eesti sillaarhitektuuri pärliks peetakse 1784. aastal ehitatud praeguse kaarsilla asukohal paiknenud Tartu kivisilda. 20. sajandi alguseni ehitati Eestis peamiselt puu- ja kivisildu, mis sajandi lõpu poole asendusid raudbetoon sildadega. Antud sajandi lõpus hakati rajama ka rippsildu, kuid neid on võrreldes teiste sillatüüpidega vähe (Rääsk 2006). Eesti Tehnikakõrgkooli üheks rajaks ja silmapaistvamaks sillainseneriks peetakse Ottomar Madisoni (1879-1959) (Aare 2008). Töös antakse ülevaade rippsilla tüübist ning ajaloost. Lähemalt on juttu Akashi Kaikyo ja Roosisaare rippsillast. Need sillad valiti, kuna esimene on maailma ja teine eesti pikim rippsild. Samuti paikneb Roosisaare sild autori kodukohas Võru linnas. Akashi Kaikyo sillal
kalkuni kodustamist, hiigelkivipäid ning surnute teed. Maiade kultuurisaavutused on kahekümnendsüsteem, arv 0, 800 märgist koosnev hieroglüüfkiri, päikesekalender (365 päeva), rituaalne kalender (260 päeva), murrud, päikesesüsteemi tundmine, ennustasid päikese- ja kuuvarjutusi. Inkad olid arenenud kirurgias, ka neil oli kalender, milles oli 12 kuud, kuus 30 päeva ning nädala pikkus oli 10 päeva, oskasid ehitada rippsildu, glasuurisid ja lakkisid keraamikat. Hävimine: Olmeekide kultuuri hävimine on jäänund praeguseks peamiselt müsteeriumiks, ~400 aastat eKr pea pooled olmeekide maadest jäid rahvata, üheks põhjuseks peetakse keskkonna muudatusi, teiseks teooriaks on sissetungijad, kuid pole tehtud selgeks, kes ja kust need sissetungijad olla võivad. Maia linnriike tabas esialgne langus IX sajandil, mille põhjuseid pole täpselt teada, küll aga pakutakse nendeks näiteks klimaatilisi tingimusi
Pealinnaks ja ühtlasi ka kultuurikeskuseks sai Cuzco linn. KULTUUR. Inkade kõrgkultuur. Sellele, et nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud, viitab üpris palju fakte. Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk, mis oli tolle aja kohta väga hea saavutus. Neil olid uhked linnad, mis olid ehitatud ilma mördita, lihtsalt kivi kivi peal. Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid inkasid väga edukalt ka vaenlaste eest. Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu. Igat suuremat kuristikku või jõge sai ületada silla abil. Käsitöö. Ka käsitöö oli heal tasemel. Valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest tõuseb kõrgemale teistest selle ala leidudest Peruus. Väga kõrgelt oli arenenud ka tekstiilikunst, tikandite tegemine, brokaadist ja hiigelkangast esemete valmistamise oskus. Inkade kultuuris oli suur tähtsus kullal. Laialtlevinud olid kuldrätid,
tahutud kividest, sideaineta hiiglasuuri templeid ja kindlusi). Käsitöö oli heal tasemel (valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest tõusis kõrgemale teistest selle ala leidudest Peruus). Väga kõrgelt oli arenenud ka tekstiilikunst, tikandite tegemine, brokaadist ja hiigelkangast esemete valmistamise oskus. Inkade kõrgkultuur Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu. Igat suuremat kuristikku või jõge sai ületada silla abil. Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid inkasid väga edukalt ka vaenlaste eest. Põllundus Inkade kultuuri on nimetatud ka põlluharijate kultuuriks. Põllukultuuride kasvatamine oli tähtsaim elatusala (karjapidamist ei tuntud). Levinuim taim oli mais, mis oli pühamaiks
Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk, mis oli tolle aja kohta väga hea saavutus. Neil olid uhked linnad, mis olid ehitatud ilma mördita, lihtsalt kivi kivi peal. Ka käsitöö oli heal tasemel. Valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest tõuseb kõrgemale teistest selle ala leidudest Peruus. Väga kõrgelt oli arenenud ka tekstiilikunst, tikandite tegemine, brokaadist ja hiigelkangast esemete valmistamise oskus. Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu. Igat suuremat kuristikku või jõge sai ületada silla abil. Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid inkasid väga edukalt ka vaenlaste eest. Impeeriumi valitsemine Esimene suur inka valitseja oli Pachacuti Yupanqui, sõdalane, kes tuli võimule 1438. a. Tema poeg Tupac ja pojapoeg Huayna Capac laiendasid impeeriumi. Valitsejat nimetati Inkaks ja selle järgi sai kogurahvas nimeks inkad.Valitsejat peeti
saj. keskel, mil püstitati sinna puidust häärber. Uus loss kerkis aastatel 1879-1880 seisusekohase elamuna Paul von Ungern-Sternbergi poja Oswaldile. Lossimäed - XIX sajandi alguses kasutas Viljandi mõis lossiparki karjamaana. 1863. aastal said aga linnakodanikud mõisalt lossimägede kasutamise õiguse. Lossipargi suuremad korrastustööd algasid 1893. aastal. Paigaldati istepingid, rajati teed ja istutati puid. Lossimägedes on mitmeid rippsildu, vabaõhulava, laululava ja palju teisigi põnevaid asju. Viljandi ordulinnuse varemed - Kivikindlus endise eestlaste kantsi kohale hakkas kerkima 1224. aastal. Oma täieliku kuju ja suuruse sai linnus 16. sajandi alguseks, olles silmapaistvamaid Eesti ja Läti aladel. Rootsi, Poola ja Venemaa vaheliste sõdade tõttu on võimsast ordulinnusest antud hetkeks vaid mõni kivisein püsti jäänud. Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931
Cuzco kõige esimene inka, päikesepoeg Manco Cpac · eeskujulik teedevõrk, mis oli tolle aja kohta väga hea saavutus · uhked linnad, mis olid ehitatud ilma mördita, lihtsalt kivi kivi peal · Valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest tõuseb kõrgemale teistest selle ala leidudest Peruus · kõrgelt oli arenenud ka tekstiilikunst, tikandite tegemine, brokaadist ja hiigelkangast esemete valmistamise oskus · Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu - Igat suuremat kuristikku või jõge sai ületada silla abil · Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid edukalt vaenlaste eest · Inkade arhitektuur oli asjalikult rangejooneline ja otstarbekohane · kasutasid nad tohutuid kiviplokke, töödeldes neid nii täpselt, et noateragi ei õnnestu kahe kivi vahele suruda, ei kasutanud mörti · Nad ehitasid enda hooneid looduslikest, tahutud kividest,
Fassaadid sarnanesid sellel ajal siiski veel Itaalia gootikaga, kuid näiteks fassaadi tagumisel poolel pole sellist vaeva nähtud. Pole täpselt kindel, millal arhitektid ja inimesed hakkasid vaatama rauda, kui esteetilist materjali, kuid võib arvata, et see toimus tänu raudsildade ehitamisele, just sai oluliseks nende sildade nõtkus ja elegants, mida eelnevate materjalidega poldud saavutatud. Kaarsildade arenguga kais käsikäes ka rippsildade areng. Kuid päris täpselt tundsid hiinlased rippsildu juba palju enne seda, kui neid Euroopas või Ameerikas kasutama hakati. 1740. Aastal rajati rippsild üle Teesi jõe Põhja-Inglismaale. Seda silda kasutasid peamiselt kaevurid, et minna/tulla tööle. Nemad kirjeldasid seda silda küll, kui ebaühtlast ja ebaturvalikku. Väga palju hakati kasutama rauda ja klaasi koos. Seda siis näiteks katuse või võlvide näol. Samuti kirikuakende ees, kuid sellel ajal leidis see nii poolt- kui ka vastuargumente. Prantsusmaal asuv
annaabi.ee 
