-le valu põhjust. (Labotkin 2002:145) (Haagedoorn jt Õpeta valu tugevust hindama; selgita 1996:319) valu leevendamise võimalusi. Õpeta millal ja kuidas valu vastaseid ravimeid tarvitada. 2. Eritis rinnanibust mis on tingitud Patsient on teadlik ning Selgita erituse tekkimise põhjust; kasvaja arengust rinnanäärmes saab hakkama selgita hügieeni olulisust; hinda eritise (Haagedoorn jt 1996:55). enesehooldusega. hulka; õpeta enesehooldust; õpeta kuidas pideva eritisega toime tulla. 3. Söömishäired mis on tingitud Patsient toitub regulaarselt Selgita maitse muutuste ja iivelduse
Kontrolli teostatakse ka lamades. Tähelepanu tuleb pöörata järgmisele: kas rinnad on tavapärase kuju, suuruse ja asetusega kas nahk on sile ja ühtlane kas nahk ja rinnanibud on tavalist värvi kas ei esine sissetõmbeid, haavandumist või eritist kas rinnanibud liiguvad kätt tõstes ülespoole kas kaenlaalused, rangluupealsed ja -alused lümfisõlmed ei ole suurenenud. Vasakut rinda kombatakse parema käe sirgete sõrmedega kergelt vajutades. Alustatakse rinnanibust, liikudes kergete ringjate liigutustega väljapoole. Selliselt kombatakse läbi kogu rind ja kaenlaalune piirkond. Sama korratakse parema rinnaga, kompamist teostatakse vasaku käega. Tihendid rinnas on väga tavalised. Enamik neist ei ole pahaloomulised. Sellegipoolest on väga tähtis kõigi püsivamate tihendite põhjalik uurimine. Healoomulisteks tihenditeks on fibroadenoomid, tsüstid ja mädapõletikud. Rinnavähi tõttu tekkinud tihendid on pahaloomulised.
avaastatakse seal tihe tükk. Enamikul juhtudel ei põhjusta kasvaja valu, kuid mõnikord sunnib just valu inimest rinda kompama. Sellistel juhtudel on enamasti kasvaja juba 2-4 cm suurune. (Labotkin 2004) Sümptomid: · Näärme kuju muutus · Osa või tervet rinda haarav punetus ja turse, mis võib olla valulik.( infiltratiivse vähi korral) · Rinnanibu sissetõmbumine · Veresegused eritused rinnanibust võivad viidata nii hea- kui pahaloomulise kasvaja arenemisele suures piimajuhas · Rinna naha sissetõmbumine või turselised piirkonnad, milles on hästi väljendunud rasunäärmete avad. (Labotkin 2004) Rinnanäärmevähi ravi Kasvaja kirurgiline ravi : Invasiivse vähivormi korral on üheks tõhusamaks rinnavähi ravimeetodiks kasvaja kirurgiline eemaldamine. Traditsiooniliselt eemaldatakse rind koos
pöörduvad arstile on rinnast leitud "tükk"- rinda tekkinud sõlm või tihenenud kude (65-76% juhtudest). Lisaks sellele on mitmeid sümptomeid, mille avastamisel tuleks pöörduda koheselt arsti poole: · Viimasel ajal tekkinud rindade suuruse ja/või kuju erinevus · Valu või ebamugavustunne rinnas · Rinna nahavärvi muutus(sinakas, punetav) · Rinnanibu sissetõmme, eritis, veritsus, leemendus · Mitteimetaval naisel eritise teke rinnanibust · Naha sissetõmbed rinnal · Nn. "sidrunikoore fenomen", s.t. rinna nahk näeb välja krobeline nagu sidrunikoor · Kaenlaluste lümfisõlmede suurenemine. (RV1 2011) 13 Kaebused võivad olla tingitud ka haiguse siiretest teistesse kehaosadesse, näiteks seljavalu, peavalud või ka üldised vaevused väsimus, nõrkus, iiveldus, isutus. Oluline on teada, et
healoomulisteks muutusteks. Kuid on olemas rida märke, mille ilmnemisel tuleb viivitamatult arsti poole pöörduda: muutus rinna kujus või suuruses, valu või ebamugavustunne ühes rinnas, tihend rinnas või kaenlaaluses piirkonnas, nahapinna muutus (näeb välja nagu apelsinikoor), sissetõmme, "kortsumine" või liitumine aluskoega, naha värvuse muutus, rinnanibu kuju või asendi muutus, sissetõmme, fiksatsioon, eritis rinnanibust, veritsus või leemendus nibu ümbruses. 6.2 Rinnavähi avastamine, sõeluuring Rinnavähi sümptomid on erinevad tihketest ,,tükkidest" ja tursest kuni nahamuutusteni, kuid enamasti ei anna rinnavähk üldse väljendunud haigustunnuseid. Rindades esinevad tihked tükid võivad olla liiga väikesed, et neid ise katsudes leida. Oluline on teada, et rinnavähile sarnased sümptomid võivad olla tingitud ka mittekasvajalistest haigustest, nagu infektsioon või tsüst.
1.Vatsakeste fibrillatsiooni (VF) korral 2.Ilma pulsita kulgeva vatsakeste tahhükardia (VT) korra maksimaalne elektrivool läbi müokardi. On ainus efektiivne vahend vatsakeste fibrillatsiooniga patsiendi ravimisel (200J – 300J – 360J), puudub pulss ja patsient ei ole ärkvel/äratatav. Elektroodide paigutus: STERNUM – elektrood parema rangluu alla rinnaku kõrvale; APEX – elektrood vasakule poole kaenlakeskjoonele rinnanibust veidi allapoole kardioversioon - piisavalt tugev elektriimpulss, mida kasutatakse siinusrütmi taastamiseks, kui on kiiresti vaja saavutada rütmi taastumine või eelnevad medikamentoossed meetodid ei osutunud edukaks või põhjustasid kõrvaltoimeid. KOOMA nimetatakse seisundit, kus patsient on nii sügava teadvushäirega, et teda pole võimalik äratada.Vabad hingamisteed ja hingamisfunktsioon Koomas haigel võib hingamine olla ebaefektiivne kahel põhjusel:1
asju ja inimesi, ta ei ole veel teadlik enesest ega teda ümbritsevast maailmast. Ainus, mida ta tunneb on soojuse ja toidu positiivne trgutav mõju, ning ta ei erista veel soojust ja toitu selle allikast emast. Ema on soojus, ema on toit, ema on rahuldatuse ja kaitstuse eufooriline seisund. Kui laps kasvab ja areneb, muutub ta ka võimeliseks asju sellistena tajuma, nagu need on; rahuldus, mille ta saab toitumisest, eristub rinnanibust, rind emast. Ta õpib tajuma paljusid erinevaid asju, millel kõigil on oma olemine. Samal ajal õpib ta neid nimetama ning nendega ümber käima. Ta õpib, kuidas inimestega ümber käia: et ema naeratab, kui laps sööb, et ta võtab lapse sülle, kui laps nutab jne. Kõik need kogemused kristalliseeruvad ja moodustavad tervikliku kogemuse: mind armastatakse. Mind armastatakse sellepärast, et ma olen selline,
terminoloogia järgi nartsislik (Fromm 2006). Välisel tegelikkusel, inimestel ja asjadel on tähendus ainult sedavõrd, kuivõrd nad kehaliselt rahuldavad või häirivad. Tõeline on ainult see, mis on sisemine; kõik väline on tõeline vaid sõltuvalt minu vajadustest - mitte kunagi sõltuvalt välise enese olemusest ja vajadustest. Kui laps kasvab ja areneb, muutub ta ka võimeliseks asju sellistena tajuma, nagu need on; rahuldus, mille ta saab toitmisest, eristub rinnanibust, rind emast. Lõpuks kogeb laps janu, piimast saadud rahuldust, rinda ja ema eraldi. Ta õpib tajuma paljusid erinevaid asju, millel kõigil on oma olemine. Sel ajal õpib ta neid nimetama. Samal ajal õpib ta nendega ürnber käima: ta saab teada, et tuli on kuum ja valus, et ema keha on soe ja meeldiv, et puu on kõva ja raske, et paber on sirge ja seda võib tükkideks rebida. Ta õpib, kuidas inimestega ümber käia: et ema naeratab, kui ma
seadmest võimalikult kaugele. 10.1 Võimalikud elektroodide asukohad on: a) Anterior-lateralis (eesmine-külgmine) positsioon, s.o käsielektroodide standardpaigutus. STERNUM-i käsielektrood asetseb paremal pool rindkerel sternumist lateraalsemal ja rangluu all. NB! Elektroodi ei ole mõtet asetada rinnakule, kuna luu ei juhi elektrit. APEX-i käsielektrood asetseb vasakul pool patsiendi rindkerel keskmisel aksillaarsel joonel, rinnanibust allpool. 791 Pilt 51.24. Klassikaline (eesmine-külgmine) elektroodide asend manuaalsel defibrilleerimisel b) Anterior-Posterior (eesmine-tagumine positsioon) STERNUM-i käsielektrood asetada rindkerele prekordiaalselt. APEX-i käsielektrood asetada vasakule abaluu alla. 11. Käsi kõigil patsiendist eemalduda ja veendu, et ümbruses ei ole kergesti süttivaid aineid! NB! Hapnikuvoolik, hingamiskott + hapnik jms pane elektroodist u 1 meetri kaugusele. 12
annaabi.ee 
