Kõrvetised ANETT MARIE ASTOK 9A KLASS TOILA GÜMNAASIUM Mis on kõrvetised? Kõrvetised on rinnakutagune põletav valu, mis kiirgub mööda rinnakut üles kaela ja kurgu suunas. Põhjuseks on happelise maosisaldise tagasivool söögitorru, mille limaskesta ärritusest tekib valuaisting (reflukshaigus). Kõrvetised tekivad enamasti pärast söömist, pikali- või kummargilasendis. Iga päev kogeb kõrvetisi kuni 10% inimestest, korra nädalas kuni 15% ja korra kuus kuni 44%. Reflukshaigus Reflukshaigus on seisund, mida iseloomustavad maosisu tagasiheitest tekkinud tüsistused (söögitorupõletik, astma,
Hingamiselundid http://www.lungcancerinfo.org/images/lung_body.gif KOPSUDE JA PLEURA PIIRID (vaata G. Loogna Anatoomia atlase joonis 273 lk. 170 ) Kopsu tipp asub kaela piirkonnas 2-3 cm rangluust kõrgemal. Eesmine piir suundub kopsutipust põiki alla ja mediaalsele rinnakupideme ja -keha ühinemiskohani, siit edasi läheb parema kopsu piir peaaegu otse mööda rinnakut alla (kulgedes keskjoonest pisut vasakul) kuni 6.roide kõhre kõrguseni, kus läheb üle alumiseks piiriks. Vasaku kopsu eesmine piir suundub mööda rinnakut alla kuni 4.roide kõhreni ja läheb üle alumiseks piiriks. Alumise piiri määramiseks kasutatakse tinglikke jooni: *keskne rangluujoon - läbib 6. roide kõrgusel rangluu keskkoha *keskne kaenlajoon - läbib 8. roide kõrgusel kaenlaaugu keskkoha *abaluujoon - läbib 10.roide kõrgusel abaluu alumise nurga
Musculus rotatores longi i ja o: T1 – T12 üle ühe lüli processus spinosi ja transversi vahel Musculus multifidus o ja i: C2 – sacrum processus spinosuste ja transversuste vahel, üle 2-4 lüli f: ühepoolne -> painutab samale poole, pöörab vastaspoole; kahepoolne -> sirutab selgroogu Musculus semispinalis cervicis o: T1 – T6 (processus transversi) i: C2 – C5 (processus spinosi) f: ühepoolne -> painutab pead, kaela ja rinnakut samale poole, pöörab teisele poole; kahepoolne -> sirutab rinnakut, kaela ja pead Musculus semispinalis thoracis o: T6 – T12 processus transversus i: C6 – T4 processus spinosi Musculus semispinalis capitis o: C4 – T7 (processus transversi ja articulares) i: os occipitale (linea nuchalis superior ja inferior vahel) Lateraalne trakt Musculus erector spinae Musculus longissimus lumborum Musculus longissimus thoracis
üles (5 tõmmet). Kontrollin aeg-ajalt, kas võõrkeha on eemaldunud. Kordan viietõmbelisi tsükleid kiirabi saabumiseni. Kui neiu peaks kaotama teadvuse, teen kunstlikku hingamist kõval alusel. Laskun neiu rindkere kõrvale põlvili. Asetan labakäe tüvi rinnakul olevale luulisele alale, 2-3 sõrmelaiust roidekaare tipust ülespoole. Teise käe asetan eelmise labakäe tüvi peale. Tõusen kehaga neiu kohale ja sirgete kätega vajutan rinnakut 5-6 cm sügavusele 30 korda ilma, et kaotaksin kontakti kannatanu rindkerega. Kui olen teinud ära südamemassaži 30 korda, teen neiule suust-suhu hingamise abivahendiga 2 korda – selleks painutan pea kuklasse, asetades käe neiu laubale ja teise käe 2 – 3 sõrme lõua alla, tõstes lõuga. Jätkan elustamist seni kuni kiirabi on kohale jõudnud 6. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 58 a naisterahvas kaebab nõrkust vasakus käes,
saabunud. Kui võõrkeha ei eemaldu ja neiu kaotab teadvuse, hakkan tegema kunstlikku hingamist - võõrkeha liigub ühte kopsu poolde ja teine pool saab hakata hingama. Kunstlikkuks hingamiseks: asentan neiu selili kõvale alusele. Laskun neiu rindkere kõrvale põlvili. Asetan labakäe tüvi rinnakul olevale luulisele alae, 2-3 sõrmelaiust roidekaare tipust ülespoole. Teise käe asetan eelmise labakäe tüvi peale. Tõusen kehaga neiu kohale ja sirgete kätega vajutan rinnakut 5-6 cm sügavusele 30 korda ilma, et kaotaksin kontakti kannatanu rindkerega. Kui olen teinud ära südamemassaži 30 korda, teen neiule suust-suhu hingamise abivahendiga 2 korda – selleks painutan pea kuklasse (Asetan käe neiu laubale ja teise käe 2 – 3 sõrme lõua alla, tõstes lõuga). Jätkan elustamist seni kuni kiirabi on kohale jõudnud 6 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 58 a naisterahvas kaebab nõrkust
rangluule ja kaarnajätke-õlanuki side. Kõigi sidemete näol on tegu ka abiseadeldistega. Liikumine liigeses on võrdlemisi väikese ulatusega: toimub liikumine ümber sagitaaltelje, s.o. abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu. 24. Rinnaku-rangluuliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: liigenduvad rangluu ja rinnakupide. Abiseadeldiseks liigesepindu sobitav kõhrketas, mis jaotab liigeseõõne kaheks osaks. Rinnakut seotakse rangluu ja I roidega. Tegu keraliigesega. Liikumine toimub ümber kolme telje: ümber vertikaaltelje õlavöötme ette ja taha viimine; ümber sagitaaltelje õlavöötme tõstmine ja langetamine; vähesel määral pöörlemine ümber frontaaltelje (s.t. ümber rangluu pikitelje). 25. Õlaliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: õlaliiges on keraliiges, mille puhul liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea.
liigesed sorius -caput linea nuchae fleksioon +A-O clavicularis- -kaela ja pea clavicula kontralat. mediaalselt rotatsioon +pea ekstensioon *tõstab rinnakut ja rangluud M.scalenus anterior kaelalülid 1.roie -kaela fleksioon -lülidevahe- rami ventrales -kaela liigesed nervorm lat.fleksioon +sterno- cervicalium -kaela kontr. kostaalne ja kosto-
Toidumürgitus on söömisele järgnev äge haigestumine koos iivelduse, oksendamise ja kõhulahtisusega. Põhjuseks mürkide sisaldus toidus, toidu sisse sattunud mikroobid. Esimesed haigusnähud ilmnevad 8-24 t saastunud toidu söömist - jõuetus, halb enesetunne, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, palavik. Ohtlikud on hakklihatooted, sült, keeduvorst, maksavorst, lihapirukas ja munatooted. Kõrvetised on rinnakutagune põletav valu, mis kiirgub mööda rinnakut üles kaela ja kurgu suunas. Põhjuseks on happelise maosisaldise tagasivool söögitorru. Kõrvetised tekivad peale söömist, pikali või kummargil asendis. Kui esineb harva, võib kasutada raviks soodat. Ennetamiseks süüa korraga vähem ja toit hästi läbi närida, kohvi tühja kõhuga mitte juua, pärast söömist mitte kohe pikali visata. Maohaavand on mao limaskesta kahjustus, mis ulatub läbi limaskesta lihaskihi. Sel puhul on
Vastsündinutel, imikutel lamav asend. Lamavat asendit kasutatakse ka lapsel kelle üldseisund ei võimalda püstiasendit. (Lastehaiguste... 1986, Novak 2004, Novak 2006.) Normoloogia Perkussioonil südame kohal saadakse relatiivne ja absoluutne tumestus. Relatiivne tumestus on tingitud südant katvatest kopsusagaratest. Vastab ligilähedaselt südame tegelikele mõõtmetele. Absoluutne tumestus on tingitud kopsudest katmata ja vastu rinnakut paiknevatest südameosadest. (Lastehaiguste... 1986, Paves 1993.) Südamepiirkonna perkussioonil kirjeldatakse ligikaudseid südame piire lapsel. Südame ülemine piir II roidevahemik; parem piir sternumi taga; vasak piir tiputõuke asukohas. (Kallas jt 1999, Novak 2004, Saha 2005, Novak 2006, Uibo jt 2010.) 20 Patoloogia • Kardiomegaalia - südame piiride laienemine
robustne marker. Formaalset vererõhu mõõtmist aneroid-sfügmomanomeetriga võib takistada hindamise jaoks olemasolev aeg. e) Kapillaaride täitumine on teine vereringe robustne marker, kuid see pole külmas või pimedas usaldusväärne. Hoidke patsiendi kätte tema südamest ülalpool ja vajutage küüneloožile 5 sekundi jooksul: kui kapillaarid ei täitu uuesti 2 sekundi jooksul, on tsirkulatsioon häiritud. Kasutada võib ka otsmikku või rinnakut. Pilt 48.5. Radiaalse pulsi palpatsioon 643 Vereringe toetamine on pragmaatiline tasakaal verejooksu peatamise ja vedelikuasenduse vahel. Püüded verejooksu kontrollida peavad eelnema vedeliku asendamisele ja nende hulka kuuluvad: otsene surve läbi sideme verejooksukohale: see tähendab sideme pakkimist haava sisse verejooksukoha peale. Rõhk on jõud pindala kohta (rõhk = jõud/pindala), seega vähendades
annaabi.ee 
