Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rinnaesisel" - 7 õppematerjali

Must kass
1
doc

Must kass

Selle päeva ööl läks põlema mu maja. Suure vaevaga pääsesin koos oma naise ja ühe teenijaga. Tulekahjule järgnenud päeval käisin maja varemetel. Mind haaras hirm, kui ma nägin vaheseinal hiiglaslikku ülespoodud kassi kuju. Mitu kuud ei saanud ma lahti kassiviirastusest. Hakkasin kahetsema, et olin looma kaotanud. Ühel ööl nägin ühes urkas Plutole sarnast musta kassi. Too kass nagu Plutogi oli ühest silmast ilma jäänud. Ainult, et sellel kassil oli rinnaesisel ebamäärase kujuga valge laik. Kass tuli minuga koju kaasa. Ta kodunes seal kohe ja temast sai mu naise lemmik. Peagi leidsin, et mina teda ei salli. Tema ilmne kiindumus minuses oli vastik ja tüütu. Püüdsin kassi vältida, kuid kass kiindus minusse aina rohkem. Tahtsin kassi ühe hoobiga hävitada, kuid mälestus eelmisest kuriteost hoidis mind tagasi. Peamiselt aga oli mul selge hirm selle elaja ees. Ma ei sallinud teda

Kirjandus → Kirjandus
82 allalaadimist
Johannes Voldemar Veski keeleliste seisukohtade kujunemine
8
docx

Johannes Voldemar Veski keeleliste seisukohtade kujunemine

Johannes Voldemar Veski toetas sõnade liitmist ning rahvakeelest ja murretest sõnade nö. laenamist. Ajalehes Postimees (1943) on kirjutatud: Dr. Veski sõnatuletus-põhimõtete avarust, mis riivavad kunstsõnade loomist, valgustab näit. sõltuma, verbi saamislugu, kui järgnev oletus peaks paika pidama. Võiks arvata, et ta oma Maarja-Magdaleena kodumurdest (muidugi ka Wiedemanni sõnaraamatust) võttis noomeni sõltus, mis tema kodukohas tähendab aasataolist rõivakinnitit (näit. rinnaesisel), ja selle põhjal lõi meile korvamatu, rohkelt edasituletatud sõltuma-verbi (ibd). Keele ühtlustamine oli Veski jaoks väga oluline. Eesti keele õpetajana tunnistas Veski, et kirjakeelt on raske õpetada, kui selle jaoks pole ühiseid norme seatud. Sooviga keelt ühtlustada hakati Johannes Voldemar Veski, Johannes Aaviku, Villem Reimani, Mihkel Kampmaa, Jaan Jõgeva jt poolt korraldama keelekonverentse, kus üheskoos kehtestati reeglid näiteks

Eesti keel → Eesti keel
16 allalaadimist
Areng ja õppimine eksam
7
doc

Areng ja õppimine eksam

Tütarlaste kasv seiskub tavaliselt 16 ­ 17 aasta vanuses, poistel 17 ­ 19 aasta vanuses. 93. Keha koostise ealised ja soolised muutused. Enne puberteeti on nii poiste kui tüdrukute rasva % ühesugune. Pärast seda poistel langeb ja tüdrukutel tõuseb umbes 10% võrra. 94. Higinäärmed, nende aktiveerumine. *Merokriinsed-lõhnatud, paiknevad üle kogu keha *Apokriinsed-haisuga, paiknevad kaenlaalustes, kubemes, pärasoole ümbruses, rinnaesisel osal. Arenevad puberteedieas. 95. Luu keemilise koostise ealised iseärasused, sellega seotud riskifaktorid. *Laste ja noorukite luude suur orgaaniliste ainete sisaldus-kergelt tekivad deformatsioonid. *Eakatel luude tugev mineraliseerumine-luud muutuvad jäigemaks, suureneb luumurdude oht. 96. Lülisamba füsioloogilised kõverused, nende tähtsus, fikseerimine. Lülisammas on sagitaalsuunaliselt kõverdunud väät. Neid elu jooksul väljakujunenud

Pedagoogika → Areng ja õppimine
92 allalaadimist
JÄÄHOKI Intervjuu näidis
15
docx

JÄÄHOKI Intervjuu näidis

rolliga väljakul). Võistkonna kaptenil on õigus asjaolude selgituseks pöörduda kohtunike poole (kui seda teeb mõni teine mängija, siis võidakse võistkonda karistada). Võistkonnal on kaks abikaptenit; väravavaht ning mängiv treener ei tohi olla ei kapteniks ega abikapteniks. Kaptenite nimed ja numbrid peavad olema enne mängu algust sekretariaadis kirjas. Kapteni ja abikapteni tähised – vastavalt täht C või A – on hokisärgi vasakul rinnaesisel. Kui mängu kestel on mingil hetkel väljakul lubatust rohkem mängijaid, määratakse reegleid rikkunud võistkonnale ühiskaristus (2 min). Kui rikkumine toimub normaalaja kahel viimasel mänguminutil või lisaajal, antakse vastasvõistkonnale õigus teha karistusvise. See kehtib ka rahvusvahelistes mängudes. Mängu käik Lahtivise tuleb teha ühes üheksast lahtiviskekohast või ühel kahest kujuteldavast joonest, mis

Sport → Sport
3 allalaadimist
ETIKETI konspekt
33
doc

ETIKETI konspekt

piirduda. · Täht, mille linti kantakse, on paigutatud esimesele kohale, st. kõige kõrgemale. · Daamidel on I klassi ordeni asetus õhtukleidil sarnane meeste omale. · Rahvariietele kinnitatakse ordenid fraki või õhtukleidiga sama skeemi järgi. · Tumeda ülikonnaga õlalinti ei kanta, kuid võib kanda rinnatähte. · Ordeni kaelaristi kantakse fraki puhul valge kikilipsu all, nii et ordeni lint jääb ristlipsu lindi peale. Täht on kuue rinnaesisel vasakul rinnataskust allpool. · Rinnatähtede arvu puhul kehtib eelpool öeldu, I klassi rinnatäht paigutatakse II klassi oma(de)st ettepoole. · Üldreeglina kantakse korraga vaid üht kaelaristi. Frakiga võib soovi korral kanda kuni kaht kaelaristi, sellisel juhul on omamaine aumärk kõrgemal. · Tumeda piduliku ülikonnaga kantakse korraga vaid üht kaelaristi ja üht tähte, lisaks rinnal kantavaid ordeneid.

Ametid → Sekretäritöö
53 allalaadimist
Merekultuur ja etikett
71
docx

Merekultuur ja etikett

embleem harilikult lipukujuline. 20.sajandi algul läksid moodi sinised tunked, millega käidi ka maal. Reisilaeva juhtkonna vorm oli tumesinisest kalevist püksid, vest ja pintsak, valge särk ja must lips. Pintaku varrukal olid kardpaelad. (kaptenil 4,I tüürimehel 3 j.n.e) Nelsoni aasaga (kaubalaevas nurgeline, sõjalaevas ümmargune) Mehaanikud kandsid mustast kalevist vormiülikonda, madruste põhiline vormirõivas oli kampsun, mille rinnaesisel oli laeva nimi. Eesti merejõude ja merekindluste ohvitseride vorm (kokku 8 erinevat vormi) oli valmistatud mustast suvine valgest kalevist. Ohvitseridel oli püksid, pintsak, vest, palitu, keep ja impregneeritud vihmamantel, peale selle valge särk kaelasidemega, must või valge rummuga vormimüts ja muidugi piduliku rõivastuse juurde kuulus mõõk .Auastmeid märkisid kardpaelad varrukal (näiteks kapten leitnandil oli kolm

Merendus → Merendus
35 allalaadimist
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

Nagu juba tähendatud, jäi tema Slopasevi lahkumisega nagu leseks. Ehk ta küll oli rahuarmastaja inimene ja härra Kulebjakov suur rahuaate eestvõitleja, ometi ei sobinud need kaks millegi pärast. Voitinski tegi alguses katset Kulebjakoviga umbes samasugust vahekorda luua, nagu oli tal Slopaseviga, aga tema katse ebaõnnestus täiesti -- võib-olla osalt juba sellepärast, et Voitinski langes vaimselt ja ka ihuliselt aina allapoole. Kõik, mida ta kandis, oli kulunud ja rinnaesisel torkasid igal pool silma pillatud toidu rasvased jäljed. Pealegi sündis temaga nagu iga vaevase loomaga: ta hakkas oma ihuga toitma teisi elavaid organisme ja seda nähtavasti kord-korralt ikka suurema hooga. Polnud enam muidu võimalik, kui pidi igas nädalas kord tema endaga ja kõigega, mida ta kandis, tegema põhjaliku ,,remondi", nagu armastas öelda emand Vaarmann. Pidi viima vanahärra Voitinski sauna, seal tema riided riputama õrrele ning

Eesti keel → Eesti keel
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun