Planeedi siseenergia arvel toimus aktiivne vulkaaniline tegevus, mistõttu tekkisid rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Eriti tugev oli meteoriidisadu esimesel poolel miljardil aastal pärast planeetide teket. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud. Siinkohal võib ühe näitena tuua Hellase mere, mille läbimõõt on üle 1000 kilomeetri.Üheaegselt kraatritega tekkisid ka ringstruktuurid, mida võime näha ka Kuul. Löögikraatrid paiknevad marsil põhiliselt iidsetel lõunapoolsetel mandrialadel, põhjapool leidub neid vähe. Polaaraladel kraatreid peaaegu pole. Teine planeeti kujundav faktor on tektooniline liikumine. See protsess võib kujundada äsja tahkunud ja tasasest planeedist suurte kõrgustevahedega taevakeha. Leidub grandioossed riffe, mis ulatuvad tuhandetesse kilomeetritesse ning hiiglaslikke mitme kilomeetri sügavusi alamikke. Midagi sellelaadset Maal ei kohta.
ämblikuvõrkutega arachnoidideks. Lisaks on veel struktuure, mida nimetatakse coronaedeks need on ringjad lõhed, mis mõnikord paiknevad lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega. Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõnituhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200300 kilomeetrit, millele pole analooge teistel planeetidel. Nende, kroonideks või pärgadeks nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu. Veenuse tasandikud koosnevad põhiliselt basaltlaavast. Oma osa võib olla ka tuule poolt kantud vulkaanilisel tuhal ja liival.Veenusel on üsna sageli ka
nad tunduvalt nooremad kui Kuu merede basaldid (3 miljardit), kuid vanemad kui Maa basaldid. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300 kuni 500 miljonit aastat tagasi. Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõnituhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200-300 kilomeetrit, millele pole analooge teistel planeetidel. Nende, "kroonideks" või "pärgadeks" nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid "pärjad" sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine. Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu
nad tunduvalt nooremad kui Kuu merede basaldid (3 miljardit), kuid vanemad kui Maa basaldid. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300 kuni 500 miljonit aastat tagasi. Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõnituhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200-300 kilomeetrit, millele pole analooge teistel planeetidel. Nende, "kroonideks" või "pärgadeks" nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid "pärjad" sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine. Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid. Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu
kui Kuu merede basaldid (3 miljardit), kuid vanemad kui Maa basaldid. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300 kuni 500 miljonit aastat tagasi. Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõnituhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200-300 kilomeetrit, millele pole analoogi teistel planeetidel. Nende, "kroonideks" või "pärgadeks" nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid "pärjad" sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine. Millest koosneb Veenuse pind? Nii "Venera 10" ja "Venera 14" kui ka "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega
kuni 800 miljonit aastat, seega on nad tunduvalt nooremad kui Kuu merede basaldid (3 miljardit aastat), kuid vanemad Maa basaldidest. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300 kuni 500 miljonit aastat tagasi. Veenuse tasandikel on näha veel mõne kilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõni tuhat km ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200-300 km, millele pole analoogi teistel planeetidel. Nende, "kroonideks" või "pärgadeks" nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid "pärjad" sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine. Millest koosneb Veenuse pind Nii "Venera 10" ja "Venera 14" kui ka "Vega 1" ja "Vega 2" maandurid laskusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Tõenäoliselt koosnevadki
rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Eriti tugev oli meteoriidisadu esimesel poolel miljardil aastal pärast planeetide teket. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud. Siinkohal võib ühe näitena tuua Hellase mere, mille läbimõõt on üle 1000 kilomeetri. Üheaegselt kraatritega tekkisid ka ringstruktuurid, mida võime näha ka Kuul. Löögikraatrid paiknevad marsil põhiliselt iidsetel lõunapoolsetel mandrialadel, põhjapool leidub neid vähe. Polaaraladel kraatreid peaaegu pole. Teine planeeti kujundav faktor on tektooniline liikumine. See protsess võib kujundada äsja tahkunud ja tasasest planeedist suurte kõrgustevahedega taevakeha. Leidub grandioossed riffe, mis ulatuvad tuhandetesse kilomeetritesse ning hiiglaslikke mitme kilomeetri sügavusi alamikke. Midagi sellelaadset Maal ei kohta
000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõnituhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Veenuse tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200300 kilomeetrit, millele pole analoogi teistel planeetidel. Radari pilt vulkaanilinesest pannkoogi" kuplitest Veenusel. "pannkoogi" kuplitest Veenusel. Suurim kuppel on 62 km läbimõõduga PILT Vulkaani tipp on 4.5 km kõrgusel planeedi keskmisest kõrgusest. Vulkaaniküljed koosnevad lugematutest kattuvatest laavavooludest. Sellised vulkaanid, on Maal võrreldavad kõige suurematega nagu Hawaii vulkaanid.
vulkaaniline tegevus, mistõttu tekkisid rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Eriti tugev oli meteoriidisadu esimesel poolel miljardil aastal pärast planeetide teket. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud. Siinkohal võib ühe näitena tuua Hellase mere, mille läbimõõt on üle 1000 kilomeetri. Üheaegselt kraatritega tekkisid ka ringstruktuurid, mida võime näha ka Kuul. Löögikraatrid paiknevad marsil põhiliselt iidsetel lõunapoolsetel mandrialadel, põhjapool leidub neid vähe. Polaaraladel kraatreid peaaegu pole. Teine planeeti kujundav faktor on tektooniline liikumine. See protsess võib kujundada äsja tahkunud ja tasasest planeedist suurte kõrgustevahedega taevakeha. Leidub grandioossed riffe, mis ulatuvad tuhandetesse kilomeetritesse ning hiiglaslikke mitme kilomeetri sügavusi alamikke. Midagi sellelaadset Maal ei kohta
Lisaks on veel struktuure, mida nimetatakse coronaedeks need on ringjad lõhed, mis mõnikord paiknevad lohkudes. Need pinnavormid on kõik vulkaanilise tekkega. Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõnituhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200300 kilomeetrit, millele pole analooge teistel planeetidel. Nende, kroonideks või pärgadeks nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid pärjad sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine. 6 Geoloogia Planeedi pind sarnaneb kivikõrbega. Pinnaseproovid ja pinnafotod näitavad normaalse maise
protoplaneetidena. Hiljem jahtudes, tekkis talle take koorekiht, mis sattus meteorite intensiivse pommitamise alla. Marsi siseenergia arvel toimus aktiivne vulkaanide tegevus, mille tagajärjeks oli riffide, pragude, vallide ja vulkaanikoonuste teke. Marsil on arvestatav atmosfäär ja hydrosphere, kuid käesolevaks ajaks ilma vedela veeta. Suure meteoriidi kukkumisest pärinevad suured ovaalsed orud, nagu Hellase meri läbimõõduga üle tuhande kilomeetri. Ühtaegselt kraatritega tekkisid ringstruktuurid, nagu Kuul. Teine planeedi pinda Kujundav faktor-tektooniline liikumine-on esialgsest, äsja tahkunud ja peaaegu tasasest planeedist kujundanud suure kõrgustevahega planeedi. Umbes pool Marsi pinnast on kaetud vulkaaniliste basaltidega. Nendel aladel on laava uputanud kraatrid. Kolmas kujundav faktor, erosioon, toimib peamiselt vaid tuulena. Minevikus osalesid kulutuses ka vesi, liustikud ja igijää. Marsi pind on keerulise reljeefiga. Nende pealmine osa koosneb süsihappelumest
kuni 800 miljonit aastat, seega on nad tunduvalt nooremad kui Kuu merede basaldid (3 miljardit), kuid vanemad kui Maa basaldid. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300 kuni 500 miljonit aastat tagasi. Veenuse tasandikel on näha veel mõnekilomeetrilisi kuplitaolisi moodustisi, sageli kraatriga tipus, ning seljandike ja vagudega piirkondi pikkusega mõnituhat kilomeetrit ja laiusega kuni paarsada kilomeetrit. Ishtari maa lähedalt tasandikult leiti omapärased ringstruktuurid läbimõõduga 200300 kilomeetrit, millele pole analoogi teistel planeetidel. Nende, "kroonideks" või "pärgadeks" nimetatud pinnavormide keskel asuvad kaootilise reljeefiga piirkonnad. Arvatavasti tekkisid "pärjad" sinna, kus pinnale tikkus ümbruskaudsete piirkondade kuumem aine. (4) 2.5 Veenus kui mudelplaneet Veenust on üpriski aktiivselt uuritud, sest tema õhkkonna ja pinna tundmaõppimine annab palju teavet Maatüüpi planeetide tekkimise ja arengu kohta
(p alm ith ap e ja s tearh ap e o n hape. in im o rg an ism i p õ h ilise d k ü llasta tu d rasv h a p p e d ; o leh ap e o n k esk n e m o n o kü llasta m ata ras v h ap e) Tsüklilised orgaanilised ühendid Karbotsüklilised orgaanilised ühendid Tsüklid (ringstruktuurid) moodustuvad vaid C-aatomitest. • Tsükloalkaanid (küllastatud karbotsüklilised orgaanilised Joon. 4 ühendid: struktuuri kõik või mõned süsinikuaatomid on organiseerunud tsükliks/rõngaks). Tsükloalkaanid on: